lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta Artjom Kotšemazovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 12.01.2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,08,044048 rahuldamata. Jätta Artjom Kotšemazovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 12.01.2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,08,044048 läbi vaatamata. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Artjom Kotšemazov esitas 10.03.2009.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna komissar R Birki poolt 12.01.2009.a. väärteoasjas nr. 2302,08,044048 tehtud otsuse osaliseks tühistamiseks. Ühtlasi palub kaebuse esitaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna ta ootas otsust posti teel. Talle ei öeldud ega seletatud, et ta ise peab otsusele järele minema. Ta ei näinud otsust ega pannud sinna ka oma allkirja. 03.03.2009.a. sai kätte kohtutäitur V Kaasiku tähtkirja, kus tutvus esimest korda talle määratud karistamisotsusega. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsus on tehtud 12.01.2009.a. ning otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada Harju Maakohtule kaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 29.01.2009.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 10.03.2009.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud mõjuvatel põhjustel, mistõttu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ning kohtul puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt välja nõutud väärteotoimikus olevast väärteoprotokollist AB 1080142, 14.12.2008.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.01.2009.a. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 14.12.2008.a. ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Samuti on menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning ta on samal päeval andnud omapoolsed ütlused, mis on eraldi protokollitud. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Kaebaja poolt kaebuses toodud väidet, et talle ei saadetud väärteootsust posti teel, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Artjom Kotšemazov pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seadus ei pane kohtuvälisele menetlejale kohustust saata menetlusalusele isikule karistamisotsus posti teel.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Seega, teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Artjom Kotšemazov ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.