3. Jätta läbi vaatamata Alar Põllu nõue teisaldus- ja parkimiskulude tagastamiseks. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse 2 kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik 02.11.2008.a karistas Tallinna Transpordiameti kontrolör Alar Põllut liiklusseaduse § 7437 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni. Otsuse kohaselt parkis A. Põllu 02.11.2008.a kell 16:18 Tallinnas Rävala pst 7 juures mootorsõiduki selleks keelatud kohas, liiklusmärgi 361 (peatumise keeld) ja 579 (sõiduk sundteisaldatakse) mõjupiirkonnas. Sellise tegevusega rikkus A. Põllu liikluseeskirja § 5 lisa 2 ja § 152 p 1 nõudeid. AS Ühisteenused teisaldas sõiduki XXX reg. nr-ga xxx ja parkis selle Tallinnas Xxx asuvasse parklasse. Sõiduk on tagastatud Alar Põllule, A. Põllu on maksnud sõiduki teisaldustasu 400 krooni ja hoiustustasu 40 krooni. A. Põllu esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada, kuna parkimist keelasid põhjendamatult paigaldatud liiklusmärgid ja parkimisega ta kedagi ei häirinud ja parkimist keelavat märki ei märganud. Põhjendamatu oli nii trahvimine kui sõiduki teisaldamine. Mingeid õigusi ega äravedamise ja karistamise põhjendusi kaebajale ei selgitatud ega esitatud. Kaebaja palub talle määratud karistuse tühistamist, samuti kuulutada õigustühiseks ja põhjendamatuks AS Ühisteenused poolt sõiduki teisaldamine ja parkimistasu nõudmine ja tagastada tema arveldusarvele teisaldus- ja parkimiskuludena 440 krooni. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud seisukoha, et A. Põllu kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Sõiduk oli pargitud parkimise keelu alale, kus peatumine on keelatud, kuna see takistab sissesõitu Rävala parkimismajja. Transpordiamet oli kohustatud tegutsema enne reaalse ohu tekkimist selleks, et tagada linnas sujuv ja takistusteta liiklus. Kaebaja ei ole nimetanud vastutust välistavaid asjaolusid, väärtegu on tõendatud kaebaja ütlustega ja fotodega, kohaldatud sanktsioon on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtuvälise menetleja esindaja on kohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta ja kaebaja ei ole avaldanud soovi asja arutamiseks kohtuistungil, leiab kohus, et antud asja on võimalik
lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kaebuse esitaja on taotlenud kohtult Tallinna Transpordiameti 02.11.2008. a otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja kohtule saadetud kirjalikus seisukohas kaebuse rahuldamisega ja otsuse tühistamisega ei nõustunud. Kohus, tutvunud kohtumenetluste poolte kirjalike seisukohtadega ning hinnanud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Alar Põllu kaebus tuleb rahuldada.
Seaduse kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta 3 ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlus, kui menetlusalune isik kiirmenetlusega ei nõustu. Väärteoasja materjalide juures oleva menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt kaebaja kiirmenetluse kohaldamisega ei nõustunud. Seega puudus ka eeldus kiirmenetluse kohaldamiseks ning vastavalt
§-e 55 lg 3 p 1 kohaselt oleks tulnud alustada üldmenetlust. Kuna kohaldatud on kiirmenetlust, ei ole koostatud ka väärteoprotokolli,
kohaselt ei ole kohtul võimalik väärteoasja ilma väärteoprotokollita arutada.
p 6 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks välja, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus on seisukohal, et kiirmenetluse kohaldamine juhul, kui menetlusalune isik selleks nõusolekut ei anna, on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kuna menetlust mõjutanud viga on saanud alguse kohtuvälises menetluses, väärteomenetluse seadustik ei võimalda aga kohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks menetlemiseks, mis võimaldaks parandada vea üldmenetluse alustamisega ja ka kohtul ei ole võimalik arutada asja ilma väärteoprotokollita, on kohtuväline menetleja rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi (samasisuline seisukoht toodud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-109-03). Kuna kohtuvälises menetluses on toime pandud menetluslik rikkumine, mida ei saa enam kõrvaldada, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas A. Põllu teos esinesid väärteo tunnused. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tallinna Transpordiameti 02.11.2008.a kiirmenetluse otsus
Põllu suhtes alustatud väärteomenetlus
Kaebaja on esitanud ka nõude temalt sissenõutud teisaldus- ja parkimistasude 440 krooni tagastamiseks. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette väärteomenetlusega tekitatud väidetava kahju hüvitamiseks esitatud nõuete lahendamist, tuleb esitatud taotlus jätta käesolevas asjas läbi vaatamata. Kaebajal on õigus nõuda talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist pärast väärteomenetluse lõpetamise kohta tehtava lahendi jõustumist selleks ette nähtud korras. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.