4-08-8458/1

4-08-8458 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-8458 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Maris Hollo kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.08.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 00002553 ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 54-7 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Maris Hollo 48810080256; elukoht: xxx; õpilane) (isikukood Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Tallinn 10614, Paldiski mnt 47) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.08.2008.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 00002553 ning lõpetada Maris Hollo suhtes ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälisel menetlejal tagastada Maris Hollo’le tema poolt 12.01.2009.a Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele nr 10220064421013 SEB Pangas (viitenr 9284000000025530) väärteoasjas nr 00002553 tasutud rahatrahv summas 420 (nelisada kakskümmend) krooni. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 09.08.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 00002553 määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor Maris Hollole karistuseks ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahvi 7 trahviühikut, s.o. 420 krooni. Otsuse kohaselt sõitis M. Hollo 09.08.2008.a kell 11:17 Tallinnas trollis nr 2 sõiduõigust tõendava dokumendita, sellise tegevusega eiras M. Hollo vastavalt otsusele Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45 § 9 lg 1 p 1 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas M. Hollo kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tühistada. Kaebuse ja selle täienduse kohaselt on kaebaja õpilane ja seega kehtib talle sõidusoodustus. 28.05.2008.a ostis kaebaja vanaema UK(isikukood xxx) endale Tallinna transpordi 90 päeva seeniorkaardi nr.xxx isikule xxx ja kaebajale Tallinna transpordi 90 päeva õpilaskaardi nr. xxx isikule xxx. Õpilaskaardi eest makstes jättis UK ekslikult maksekorraldusel asendamata oma isikukoodi kaebaja omaga, seega olid nii UK’i seeniorkaart kui ka kaebaja õpilaskaart seotud mõlemad isikukoodiga xxx. Mõlemad kaardid pidid kehtima kuni 25.08 2008.a ja mõlema eest oli tasutud ettenähtud summa. Pileti ostu vormistamisel tehtud viga sai kaebajale teatavaks 09.08.2008.a seoses trahvi määramisega, seejärel parandas sertifitseerimiskeskus vea ja tunnistas kaebajale ostetud pileti õigeks koos tema ID-kaardiga, seejuures kehtivuse algusega 28.05.2008.a ja kehtivuse lõpuga 25.08.2008.a. Kaebaja palub arvestada, et ta ei ole vaatamata kahetsusväärsele eksitusele sõiduõiguse vormistamisel käitunud pahatahtlikult ega kasutanud linna transporti selle eest tasumata. Kaebaja palus tagastada talle tasutud 420 krooni, on esitanud maksekorralduse väljatrüki, millest nähtuvalt on nimetatud summa tasunud Swedbanga (Hansapanga) kaudu 12.01.2009.a kiirmenetluse otsuses näidatud arvele. Ühtlasi on kaebuse esitaja märkinud, et ei soovi istungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha ning on arvamusel, et otsus on seaduslik ja põhjendatud ning otsus tuleb jätta muutmata. Ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal puudus kaebajal sõiduõigust tõendav dokument. Ehkki M. Hollo on kaebuses väitnud, et tal oli kehtiv pilet 28.05.2008.a - 25.08.2008.a, kinnitas ta menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis, et sõitis ilma piletita, kuna unustas ID-piletit pikendada. Kuna ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal 09.08.2008.a kella 11.17 ajal puudus Maris Hollol kehtiv ehk aktiveeritud sõiduõigusega IDpilet, ei olnud tema käitumine ühistranspordis kooskõlas ei majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.2004.a määrusega nr 141 kinnitatud "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja" § 7 lg 3 p-1 ega Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007.a määrusega nr 45 kehtestatud "Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad" § 9 lg 1 p 1 sätestatuga. Väärteomenetluse käigus on kindlaks tehtud, et Maris Hollo sõitis eelpool nimetatud ajal ja kohas aktiveerimata sõiduõiguseta ID-piletiga ning sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tallinna Ühistranspordi ID-pilet on ostetud alles 12.08.2008 kell 11.54, s.o 3 päeva hiljem pärast toime pandud väärtegu, ning on seega asjassepuutumatu. M. Hollo pani toime talle süüksarvatud väärteo, kuna ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna sooviga kasutada ühistransporditeenust. 3 Kuivõrd M. Hollo ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust, pani ta süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, sõitjalt eeldatav kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks enne ühistransporti sisenemist kontrollida, kas tal on aktiveeritud sõiduõigusega ID-pilet või mitte. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on M. Hollo tunnistanud, et sõitis ilma piletita, kuna unustas ID-piletit pikendada, sellega tunnistab ta, et ta on teadlik, et tal lasub ühistranspordiga sõites omada aktiveeritud sõiduõigusega ID-piletit. Tuvastatud on nii süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, antud asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid ja tuvastatud ei ole vastutust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Karistuse määramisel on arvestatud kaalutlusõiguse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja selle täienduse, samuti kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 00002553 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, vaidlustatud otsus tuleb tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. ÜTS § 547 lg 1 sätestab vastutuse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Tallinna Linnavolikogu
2. detsembri 2007.a määruse nr 45 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ (edaspidi Kord) 09.08.2008.a kehtinud redaktsioonis § 8 lg 1 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud samast määrusest tulenevat sõidu õigust tõendavat dokumenti. Korra § 9 lg 1 p 3 kohaselt on sõidu eest tasumist tõendavaks dokumendiks aktiveeritud sõiduõigusega vastav ID-pilet. Vastavalt Korra § 2 p 3 on ID-pilet (elektrooniline sõidukaart) isikustatud sõidudokument. Korra § 8 lg 7 kohaselt ostab elektroonilise tasukogumissüsteemi puhul ühistranspordi kasutaja perioodilise sõiduõiguse ettemaksu teostades, tasudes interneti teel, pangaülekandega (otsekorraldus), sularahas või telefoni abil. Tasumise järel aktiveerub sõiduõigus kohe, kui perioodi alguseks pole määratud hilisemat aega. Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et ID-pilet annab sõitjale ühistranspordis sõidu õiguse üksnes juhul, kui see on samaaegselt nii aktiveeritud sõiduõigusega kui ka ID-kaardi esitanud sõitjaga isikustatud. ID-pileti isikustatus tekib ID-pileti ostmisel maksekorraldusse märgitavast isikukoodist ning ID-pileti aktiveeritus tekib pileti eest tasumisest. Sõiduõigust tõendava dokumendi kontrollimise hetkel peavad nii ID-pileti isikustatus kui aktiveeritus olema kontrollijale tajutavad, kui ta sisestab sõitja ID-kaardi kontrollaparaati. Kiirmenetluse otsuse kohaselt ID-pileti kehtivuseks vajalike eelduste üheaegne esinemine kontrollijale 09.08.
3. a tajutav ei olnud ja seda asjaolu kaebaja ei vaidlusta. Kaebusest ning sellele lisatud UK’i maksekorraldusest nr 118 ja 119 nähtub, et 28.05.2008.a on ta tasunud AS-le Sertifitseerimiskeskus vastavalt 295 krooni selgitusega „Tallinna 90 päeva seeniorkaart nr xxx isikule xxx“ ja 275 krooni selgitusega „Tallinna 90 päeva Opilaskaart nr xxx isikule xxx“. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebusele lisatud ID-pileti kviitungile nr XXX kantud kuupäev 12.08.2008 ja kellaaeg 11:54:56 tähistavad pileti eest tasumise ja aktiveerimise aega. Selline seisukoht on vastuolus maksekorraldusega nr 119 ja Korra § 8 lg 7 sätestatuga, mille kohaselt aktiveerub sõiduõigus tasumise järel. Kohus on seisukohal, et tõendatuks saab lugeda, et UK’i arvelt oli alates 28.05.2008.a 90 päevase perioodi jaoks tasutud nii seeniorkaardi kui õpilaskaardi eest, seega olid mõlemad kaardid aktiveeritud alates 28.05.2008.a. Samas olid aga mõlemad kaardid maksekorraldusele märgitud isikukoodi 4 kaudu seotud isikuga, kelle isikukood on xxx (UK) ja aktiveeritud õpilaskaart ei olnud seega seotud M. Hollo isikuga. Kviitungi nr XXX kohaselt kehtis õpilaskaart alates 28.05.2008 00:00:00 kuni 25.08.
4. a 23:59:
5. Kuna pangakontolt makstes saab osta vaid kas koheselt kehtima hakkavaid või tulevikus saabuva kehtivuse alguse kuupäevaga ID-pileteid, samas aga mitte möödunud kehtivuse alguskuupäevaga pileteid, siis ei saa 12.08.2008.a kuupäev kviitungil tähistada alates 28.05.2008 00:00:00 kehtinud pileti eest tasumise aega. Kohus loeb tõepäraseks kaebuse täienduse väite, et 12.08.2008.a kuupäev tähistab aega, mil AS Sertifitseerimiskeskus varem tasutud (ja aktiveeritud) pileti Maris Hollo isikuga seostas (isikustas). Samas ei oma selline pileti isikustamine tagasiulatuvat toimet. Kohus on seisukohal, et kuna ID-õpilaspilet, mille eest UK 28.05.2008.a tasus, oli 09.08.2008.a sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli ajal küll aktiveeritud, kuid ei olnud isikustatud Maris Hollo suhtes, ei andnud selline pilet 09.08.
6. a Maris Hollole ka sõiduõigust. Samuti ei ole vaidluse all, et kontrolli ajal ei olnud M. Hollol ka ühtegi teist määruse § 9 lg 1 loetletud sõiduõigust tõendavat dokumenti. 09.08.2008.a kell 11.17 Tallinna linna ühistranspordis (liinil 2 sõitvas trollis) sõitmisega ilma sõiduõigust omamata pani Maris Hollo toime teo, milles esinevad ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsed tunnused. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuivõrd kaebusest nähtub, et Maris Hollo oli talle sõiduõigust tõendava dokumendi soetamise usaldanud kolmandale isikule ega olnud enne ühissõiduki kasutamist enam kui kahe kuu jooksul veendunud, kas tal tegelikult kehtiv sõiduõigus on, pani ta väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Tähelepaneliku ja kohusetundliku täiskasvanuna oleks M. Hollo pileti kehtivust isiklikult kontrollinud ning avastanud, et vaatamata pileti eest tasumisele ei ole see tema isikuga seotud ning seega sõiduõigust ei anna. Õpilase seisund M. Hollo hoolsuskohustuse mahtu ei vähenda. Kohus on seisukohal, et tõendatud on M. Hollo käitumises ka ÜTS § 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste esinemine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Hollo süü ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmises on tõendamist leidnud ning kohtuväline menetleja on õigesti kvalifitseerinud M. Hollo poolt toimepandud väärteo ÜTS § 547 lg 1 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti ei ole antud väärteoasja menetlemisel rikutud väärteomenetlusõigust. Vaatamata vääteokoosseisu esinemisele on kohus seisukohal, et Maris Hollo suhtes alustatud menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s. o otstarbekuse kaalutlustel. Riigikohus on oma otsuse nr 3-1-1-9-07 p 9.1 märkinud järgmist: „Väärteomenetluse seadustik ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse“. Menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel arvestab kohus, et M. Hollo süü väärteo toimepanemisel ei olnud suur ning tegemist ei olnud tahtliku teoga – faktiliselt oli ta 5 ühistranspordi teenuse kasutamise eest kiirmenetluse otsuses viidatud ajal tasunud, näidates nii soovi kasutada ühistransporti vastavalt kehtestatud nõuetele ja korrale. M. Hollo soovi olla ühistranspordi kasutamisel õiguskuulekas kodanik kinnitab ka tõsiasi, et tema nimele oli ostetud 90 päeva õpilaskaart, mis välistab võimaluse tasuda ühistranspordi eest seda kasutaval isikul vaid üksikutel kordadel talle meelepärasel ajal ning võimalusel. Kohus on veendunud, et M. Hollo poolt toime pandud teo tehiolud ei tingi karistusõiguslikku sekkumist, seda isegi mitte miinimummääras, antud juhul on karistus üle keskmise määra. Käesolevas väärteoasjas aset leidnud eksimust ID-pileti ostmisel ei saa pidada teoks, mis ilmtingimata tooks kaasa isiku karistamise, jättes tähelepanuta ülalloetletud asjaolud menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kuna M. Hollo poolt on 12.01.09.a. tasutud trahv 420 krooni Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele, tuleb kohtuvälisel menetlejal nimetatud summa Maris Hollole tagastada. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
7. Kohtunik