lg 2 p 4, 7, 8; § 263 p 1, 2, 3, 4; § 424 ja § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.
lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel liideti kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusele Tartu Maakohtu 04.03.2008.a otsusega mõistetud karistus üksikkaristustest raskeima 2 suurendamise teel ning mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.
lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha 04.03.2008.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kantud osa ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 2 aastat 1 kuu ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.04.2008.a ja lõpp on 09.05.2010.a. A. Terava kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma päritoluperekonna juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Terava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna isik saaks hakata hüvitama oma rahalisi nõudeid. Auris Terav taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta A. Terav tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see ei ole otstarbekas, kinnipeetav ei ole vangistuses läbinud veel talle planeeritud vastavat sotsiaalprogrammi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Terav tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Terava isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Terav on 4-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. A. Terava karistusregistris on 25 süütegu, millest valdav enamus on liiklusseaduse rikkumised. Olles kriminaalhooldusel, pani katseaja jooksul toime uue kuriteo ning on oma kuriteosse kaasanud ka alaealisi. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav peaks läbima vangistuse jooksul vastavaid sotsiaalprogramme. Arvestades A. Terava poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.