1-09-2955/3

1-09-2955 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2955 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Almar Oppi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Almar Oppi (ik: 37612090286; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Almar Oppi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Oppi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Almar Oppi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.12.2007.a kohtuotsusega KarS § 120 ja § 121 järgi. KarS § 64 kohaselt mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.02.2007.a otsusega 2 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat ja 10 kuud võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.08.2007.a ja lõpp on 31.07.2010.a. A. Oppi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, ei õpi. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes naaseb elama oma endisesse elukohta , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Oppi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna isik on kriminaalhooldusel viibides pannud toime uue kuriteo. Vabanemisel puudub tal töökoht ning perekonna elutingimused ja materiaalne olukord ei võimalda toetada veel ühte pereliiget. Almar Oppi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta A. Oppi tingimisi ennetähtaegset vabastamist arvestades tema poolt toimepandud kuriteo raskust ning isik ei tunnista endale oma probleeme. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Oppi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Oppi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. A. Oppi on 7-korral kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab ta 4. korda. Kinnipeetava poolt toime pandud kuritegudes on suurenenud vägivaldsuse raskusaste. Sellest järeldub, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Oht on kõige tõenäolisem majanduslike raskuste korral ja alkoholijoobes olles tüli tekkimisel. Arvestades A. Oppi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik