1-09-2141/1

(08237600154)Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kriminaalasi Tõnis Merjel käskmenetluses Süüdistatav T õ n i s MERJEL - isikukood 35402140210; Eesti kodanik; keskeriharidus; elukoht: xxx; töökoht: S AS; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada T õ n i s MERJEL KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 392 krooni on 11 760 (üksteist tuhat seitsesada kuuskümmend) krooni.
2. KarS § 66 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul võrdsetes osades (980 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number ja nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
3. Välja mõista Tõnis Merjel’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse, s.o. süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) . 2 Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777, tasumisel ära näidata kriminaalasja number ja nimi. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Antud otsuse peale ei saa edasi kaevata, küll aga on süüdistataval õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. SÜÜDISTUS Tõnis Merjel’it süüdistatakse selles, et tema, 23.12.2008.a kella 16.00 paiku aadressil xxx, olles alkoholijoobes, tahtlikult tõukas jõuga oma 15 aastast kasutütart R R ’t, mille tagajärjel viimane kukkus pikali ja lõi oma pea (kukla piirkonnas) vastu diivaniäärt ära. Seejärel lõi ta lahtise käega kaks korda kannatanut näo piirkonda, millega tekitas kannatanule tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustuse – parema alalõualuu põrutus. Oma tegevusega pani T. Merjel toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise. KOHTU JÄRELDUSED Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 121 järgi ning T. Merjeli süü kuriteo toimepanemises on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanu ütlustega (tl. 6-7) ja tema läbivaatuse protokolli ja fotodega (tl. 3-5), kannatanu tervisekaardiga (tl. 8), kannatanu seadusliku esindaja M. Õ ütlustega (tl. 13-15), tunnistaja T. R ütlustega (tk. 24-26), samuti süüdistatava enda ütlustega, kus ta tunnistab süüd ja kahetseb endast väljaminekut (tl. 16-18). Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. T. Merjel on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus arvestab T. Merjeli karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust, samuti asjaolu, et tal on olemas kindel elu-ja töökoht, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada rahalist karistust, mitte vangistust. Kohus nõustub prokuröri poolt T. Merjelile taotletud karistuse määraga, s.o KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis lähtudes päevamäärast 392 krooni on 11 760 krooni. Pere majanduslikust olukorrast lähtudes 3 nõustub kohus ka prokuröri ettepanekuga rahalise karistuse tasumiseks ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust, mitte aga vangistust mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 495,60 kr (toimikumaterjalidega tutvumine) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnorm, millest kohus juhindub käskmenetluses otsuse tegemisel, on KrMS §
4. Kohtunik