← Eesti

4-09-1444/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasi Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Kaebuse esitaja Kaevatav menetleja otsus Kaitsja Asja läb

§ 7419

lg 2 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vandeadvokaat Mart Sikut 23.märts 2009 Resolutsioon Jätta rahuldamata Andres Jürgensoni kaebus ja jätta muutmata Lõuna Politseiprefektuuri Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Riho Kampuse 09.jaanuari 2009 otsus Andres Jürgensoni karistamise kohta LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 240 trahviühikut, s.

§ 7419lg 2 lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga (resolutsiooniga). Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Riho Kampuse 09.jaanuari 2009 otsusega on Andres Jürgensoni karistatud liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 240 trahviühikut, s.

§ 7419lg 2 lisakaristusena juhtimisõigus äravõetud 3 kuuks.

Andres Jürgensonile on koostatud väärteoprotokoll selle kohta, et ta 19.detsembril 2008 kella 19.55 paiku juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Andres Jürgenson on esitanud 29.detsembril 2008 väärteoasjas vastulause-taotluse, milles ta tunnistab ennast täielikult süüdi toimepandud rikkumises ning kahetseb juhtunut. Tal oli vaja auto remondist ära tuua ja ta otsustas riskida ning sõita ettevaatlikult autoga remonditöökojast koju. Teel peatas teda liikluspolitsei, kes tuvastas tal joobe. Ta on teadlik, et toimepandud väärteo eest võidakse teda karistada rahatrahviga ning peatada ka juhtimisõigus, kuid ta palub nendest viimast tema suhtes mitte kohaldada. Ta vajab juhtimisõigust eelkõige seoses tööga. Ta on OÜ Blendman ainuomanik ja juhatuse liige. Ettevõte tegutseb ehitusvallas ning tema alluvuses töötab ca 20 inimest. Samas on ta ka sisuliselt varustaja, toimetades materjale ja tööjõudu erinevatele objektidele. Seega sõltub ettevõtte heaolu ja käekäik ka tema võimalusest juhtida transpordivahendeid. Ta kasvatab kahte alaealist last, kellest üks 8 aastane tütar käib koolis Otepääl ja teine on alles 8 kuune, siis on tema igapäevaseks ülesandeks ka laste eest hoolitsemine. Tema naine on lapsega kodus ega oma iseseisvat sissetulekut. Ta palub kergemat karistust, eelkõige pidades silmas juhtimisõiguse mitte kaotamist. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Kaebuses on taotletud tühistada kohtuvälise menetleja otsus 19.01.2009 osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega kergendada mõistetud lisakaristust – mitte kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebuse sisu on sama, mis kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses-taotluses. Kaebuse esitaja leiab, et temale mõistetud karistus lisakaristusena juhtimiseõiguse äravõtmine 3 kuuks on liialt karm. Arvestades kaebuse esitaja perekondlikku ja tööalast situatsiooni ning seda, et ta kahetseb juhtunut, siis kaebuse esitaja taotleb karistuse kergendamist, pidades tervikuna silmas karistust, mis ei oleks seotud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuse kohta Kohtuvälise menetleja esindaja Riho Kampus esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha kaebuse kohta. Menetlusalune isik on tunnistanud toimepandud süütegu ning kahetseb seda, kuid olles eelnevalt tarbinud alkoholi ja saades teada remonditöökotta minekust sõiduki järele ei leidnud koheselt kainet juhti ning otsustas riskida ja loota õnnele, kas jääb vahele või pääseb vahele jäämisest. Selline tegu näitab vastutustundetut käitumist ning lugupidamatust Eesti Vabariigi Liiklusseaduse suhtes. Andres Jürgenson on varasemalt toimepannud sarnase väärteo. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist raske õigusrikkumisega, seetõttu ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks muuta määratud lisakaristust. Kohtuistungil uuritud tõendid Väärteoprotokolli järgi Andres Jürgenson 19.detsembril 2008 kella 19.55 paiku juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Andres Jürgenson seletas, et protokoll on õigesti koostatud. Ta on rahatrahviga nõus, kuid see pole tänaseks makstud. Võib selle koheselt ära maksta. Kõik oleneb asjaoludest. Ta taotleb lisakaristuse tühistamist. Tema üks laps elab Otepääl ja ta ei saa teda vaatamas käia. Ta on firma omanik, kus on töö tegemisel palju kasutada autot. Firma asub Soomes. Saab oma teost aru ja vabandusi ei ole vaja otsida. Ta ei leidnud kainet juhti ja otsustas riskida. Saab aru, et tegi valesti. Oleks pidanud auto sinna jätma. Viljandis pole tal palju tuttavaid. Ta elab xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxx x-x. Viljandis on ka korter ja firma on Viljandis registreeritud. Peale seda tal rikkumisi ei ole olnud. Rahatrahvi on suuteline kohe tasuma. Kohtuistungil seletas kohtuvälise menetleja esindaja, et Andres Jürgenson esitas vastulause. Ta arvestas karistuse määramisel vastulauses toodud asjaolusid. Seetõttu määraski lisakaristuse sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise miinimummääras s.o. kolmeks kuuks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on väga ohtlik tegu, seetõttu ei ole põhjendatud lisakaristuse tühistamine Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et Andres Jürgenson 19.detsembril 2008 kella 19.55 paiku juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Andres Jürgenson seletas, et protokoll on koostatud õigesti, ta tunnistab toimepandud tegu, on nõus rahatrahviga. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja isikut, ei ole põhjendatud tühistada määratud lisakaristust - juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale, vaid kogu ümbruskonnale, pannes ohtu ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seadusandja on ette näinud karistused selliste õigusrikkumiste eest. Kohus leiab, et kehtestatud seadusi tuleb rakendada ka õiguskorra kaitsmise huvides. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ei ole teinud varasematest karistustest piisavalt järeldusi, määratud rahatrahvid ei ole teda mõjutanud edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumiste toimepanemisest. Kaebuse esitajat on karistatud liiklusseaduse sätete rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmisega ka varem: 17.11.2007 otsusega 1 kuuks ja 13.03.2008 otsusega 2 kuuks. Need lisakaristused ei ole mõjutanud teda edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistest. Kaebuse esitaja ja tema esindaja väidavad, et kaebuse esitaja kasutab mootorsõidukit tööülesannete täitmise eesmärgil. Ta on firma omanik, kus on töö tegemisel palju kasutada autot. Firma asub Soomes. Samuti tema laps elab Otepääl ja ta ei saa teda vaatamas käia. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ei saa olla õigustavateks ega vastutust kergendavateks asjaoludeks alkoholijoobes auto juhtimiseks. Kohus leiab, et liikluseeskirjad kehtivad kõigile, ka neile, kes kasutavad sõidukit tööülesannete täitmise eesmärgil ja ka neile, kes kasutavad seda perele vajalike sõitude tegemiseks. Nendel asjaoludel ei ole õige ja põhjendatud tühistada kohaldatud lisakaristust. Lisakaristus on määratud miinimummääras s.o.3 kuuks ja arvestades kaebuse esitaja isikut on selle suurus igati põhjendatud. Silvi Maiste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.