Obsah (7)

§ 29§ 87§ 133§ 19§ 132§ 111§ 23

4-08-8867 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruaril 2009a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08- 8867 Kohtunik Külli Iisop Sekretär L

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Hüvitada riigieelarve vahenditest Kadrioru Tennisekeskuse OÜ-le õigusabikulude katteks 20 453,33 kr (kakskümmend tuhat nelisada viiskümmend kolm krooni ja 33 senti). 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul ning kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 25.08.2008.a. otsusega Keskkonnainspektsiooni Põhja Regiooni Keskkonnakaitse juhtivinspektor A. Veskioja määras OÜ-le Kadrioru Tennisekeskusele Välisõhu kaitse seaduse § 67 lg 1 antud õiguse kasutamise tingimuste rikkumise eest sama seaduse § 139 lg 2 alusel rahatrahvi 8 000 krooni. Otsuse kohaselt puudus OÜ-l Kadrioru Tennisekeskus välisõhu saasteluba ja alates 01.01.2007.a. on nad Koidula 36-a asuvast katlamajast viinud saasteaineid välisõhku ilma kehtiva välisõhu saasteloata. Samuti ei ole nad Harjumaa keskkonnateenistusele esitanud välisõhu saastamisega seotud tegevuse kohta statistilist aruannet. OÜ Kadrioru Tennisekeskuse juhatuse liige S Ots ei ole korraldanud asutuse tööd nii, et see oleks vastavuses välisõhu kaitse seadusega. Saasteloa saamiseks tuleb koostada välisõhku eralduvate saasteinete lubatud heitkoguste projekt ja saasteloa taotlus. Vastava projekti mittekoostamisega on ettevõte säästnud rahalisi vahendeid.
3. OÜ Kadrioru Tennisekeskus oma kaitsja kaudu esitas kaebuse, milles palub tühistada 25.08.2008.a. otsus ning väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse kohaselt: -kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ja kogumata asjas tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, tuvastamata on jäänud saasteainete välisõhku viimine nimetatud katlamajast alates 01.01.07.a., kuna katlamaja ei olnud kasutuses; sündmuskoha vaatlusprotokollis puuduvad mistahes andmed mõõtmistulemuste kohta; -eelnevalt kehtinud saasteloa taotlemisel oli taotlejaks märgitud kaks isikut (ES Põhjakotkas ja Kadrioru TK), kuid esitatud vaid üks registrikood; tegemist oli ebatäpse taotlusega. On jäänud tuvastamata, kes oli saasteloa nr. 777 saaja. -tegevusaruanded oli eelnevalt keskkonnateenistusele esitanud ES Põhjakotkas, kes tasus ka saastetasu, aruannete esitamise meeldetuletused on eelnevalt esitatud samuti ES Põhjakotkale; -ebausaldusväärseteks peetakse Oleg Muiste ja Malle Niidukivi ütlusi; samas on tähelepanuta jäetud S Otsa ütlused; -Kadrioru Tennisekeskuse poolt sõlmitud rendilepingust ei tulenenud kohustust taotleda saasteluba ; -kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud rikkumist, s.t. saasteaine viimist katlamajast välisõhku ehk teo koosseisupärasust ning rahatrahvi määramine on alusetu. Otsus on motiveerimata, sellest ei nähtu, mis tõenditele tuginedes jõuti järeldusele, et isik on talle süüks arvatud rikkumise toime pannud. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, palusid menetluse lõpetada ja õigusabikulud hüvitada summas 20 453, 33 krooni.
4. Vastuses kaebusele leidis kohtuväline menetleja, et otsus on põhjendatud ja vastab tegelikele asjaoludele ning palusid otsuse jätta muutmata. Kohtuistungil nõustusid Keskkonnainspektsiooni esindajad väärteomenetluse lõpetama

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteoprotokolli puudustest tulenevalt.

Väärteoprotokollis ei ole ära näidatud osaühingu organi liiget või juhtivtäöötajat, kelle tegu menetlusalusele isikule omistatakse. 3 3. Kohtuotsuse põhjendused 3.1 Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 133

p 6 kohaselt lasub kohtul kohustus kontrollida, kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. 3.2 Kohtuvälise menetleja ametniku poolt on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt OÜ Kadrioru Tennisekeskus, olles katlamaja valdaja rendilepingu alusel, on rikkunud Välisõhu kaitse seaduse § 67 lg 1 sätet ja saasteloa nr.777 eritingimuse punkti 8.2., samuti on rikutud Välisõhu kaitse seaduse § 90 lg 2 alusel antud määruse nr.76 § 2 lg 1 – aruande esitamata jätmist aruandeaasta järgneva aasta 31.jaanuariks. OÜ-u juhatuse pädevuses on ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas seadustega. VKS § 67 lg 1 sätteid rikkudes on OÜ Kadrioru Tennisekeskus toime pannud väärteo VKS § 139 lg 2 järgi. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-84-07 p 10 sedastanud järgmist :Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme. Väärteoprotokollis 25.07.08.a. esitatud väärteo lühikirjeldus on sõnastud selliselt, et ei ole arusaadav tegu ega ka teost hoidumine, mida osaühingu organi liikmele või juhtivtöötajale ette heidetakse. Kohus leiab, et sellega on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna ei ole teada, millist tegu tema suhtes menetletakse. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on toime pannud juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud ka väärteoprotokollis. Riigikohus oma lahendites on korduvalt selgitanud, et kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna

§-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme või juhtivtöötaja väärteoprotokollis nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt. Riigikohtu otsus 16.06.2008.a. nr 3-1-1-38-08). 3.3. Ülalkirjeldatud põhjustel ning juhindudes

§ 132

p 3 rahuldab kohus kaebuse ja lõpetab menetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel s.o OÜ Kadrioru Tennisekeskuse tegevuses väärteotunnuste puudumisega. Keskkonnainspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt 4 väärteomenetlusõiguse rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluse käigus ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. Kohus ei võta seisukohta ega hinda väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, sest asja arutamisel on kohus seotud väärteoprotokollis märgituga ja ei saa tõenditest ise tuletada täiendavaid asjaolusid. Selliste asjaolude tuletamine tooks kaasa koostatud väärteoprotokolli muutmise, mis rikuks menetlusaluse isiku kaitseõigust. 4.

§ 111

p 8 kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema kajastatud ka menetluskulude otsus.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Hinnates kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust, arvestab kohus antud väärteoasjas kaitsja poolt teostatud töö mahtu kohtule esitatud tööaruannete alusel; asja keerukust, samuti selle tasu maksmise vajalikkust ning juhindub selles küsimuses antud riigikohtu suunistest, mis on ära toodud lahendites 3-1-1-25-06; 3-1-1-57-08 jt. Mõistlikuks on loetud tasu, mis jääb samasse suurusjärku väärteo eest mõistetava maksimaalse rahatrahviga. Antud väärteoasjas on OÜ Kadrioru Tennisekeskusele määratud Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 alusel rahatrahv 8 000 krooni. Võimalik on sellise teo eest juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks just asja mahtu ja keerukust arvesse võttes hüvitada riigieelarve vahenditest õigusabikulud taotletud suuruses , s.o. summas 20 453,33 krooni. Kohtunik