4-08-12160/4

Väärteoasi nr. 4-08-12160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-12160 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Toomas Peterson (isikukood 37801192773, EV kodakondsus, elukoht xxx ) väärteoasi LS § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,035937 Asja läbivaatamise 13.03.2009.a. kuupäev kaebuse esitaja Toomas Peterson Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 13.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,035937 muutmata ja Toomas Petersoni kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so. alates 13.03.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, so, alates 13.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve talituse konstaabel M Mägi koostas 20.10.2008.a. väärteoprotokolli AB 1035975 Toomas Peterson’ile selle eest, et tema 20.10.2008.a. kella 15:20 ajal Harjumaal, Rae vallas, Tallinn-Tartu maanteel, liikudes suunaga Tartu poole, juhtis mootorsõidukit Xxx, reg. nr. xxxkiirusega 117 ± 4 km/h, teel kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Toomas Peterson Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar K Palits karistas Toomas Peterson’i väärteosasjas nr. 2302,08,035937 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga summas 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja Toomas Peterson tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning teha uus, milles on märgitud õige väärteo kvalifikatsioon ning õige rahatrahvi suurus. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o lisakaristuse määruse osas. Kaebuses toetab selle esitaja oma seisukohti väitega, et temale määratud karistus on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne ning otsuse tegemisel ja karistuse määramisel ei ole arvesse võetud kergendavaid asjaolusid – süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Kaebuse esitaja sõnul peab lisakaristuse kohaldamiseks esinema KarS § 56 lg-s 1 toodud asjaolud või põhjendused, miks lisakaristuse kohaldamine on tingimata vajalik karistuse eesmärgi saavutamiseks. Samuti leiab kaebuse esitaja, viidates Riigikohtu lahendile, et KarS § 56 kohaselt tuleb arvesse võtta isiku süüd, mis määrab võimaliku karistuse ülempiiri ning samuti, et KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kaebuse esitaja sõnul ei ole kaevatavas otsuses välja toodud karistust kergendavate asjaoludega mittearvestamise põhjust ning samuti ei ole selles viidatud asjaolule, et eksisteerivad karistust kergendavad asjaolud. Kergendavate asjaoludena mainitakse kaebuses süü ülestunnistamist, puhtsüdalikku kahetsust ning süüteo asjaoludele kaasaaitamist. Kaebuses viitab selle esitaja ka asjaolule, et kohtuväline menetleja ei ole järginud VTMS § 74 p-st 8 tulenevat kohustust, mille kohaselt peab kohtuväline menetleja oma otsuses põhjendama vastulauses esitatu mittearvestamise põhjuseid. Kaebuse esitaja sõnul ei võtnud kohtuväline menetleja tema suhtes lisakaristuse kohaldamise üle otsustamisel asjaolu, et ta peab igapäevaselt äriühingu juhatuse liikme kohustusi täites pidevalt sõidukit kasutama. Niisamuti tõi kaebuse esitaja lisakaristuse kohaldamise kahjuliku mõjuna välja selle, et ta peab igapäevaselt oma naist ja last autoga sõidutama. Kaebuses märgiti ka seda, et kohtuväline menetleja ei juhtinud tähelepanu vastulauses esitatud puudustele. Kaebuse esitaja toob välja ka selle, et väärteoprotokollis ei sisaldu märget selle kohta, et temale oleks tutvustatud ja selgitatud tema õigusi. Väärteoprotokolliga seonduvalt viitab ta ka sellele, et see ei saa olla tõendiks väärteomenetluses. Kaebuses on märgitud, et antud juhul ei sisaldu väärteoprotokollis ka viited tõenditele, mis kinnitaks väärteo toimepanemist. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole viidatud kiiruse protokoll tõendiks, mis tõendaks seda, et tema väärteoprotokollis märgitud tingimustel kiirust ületas. Seda põhjendab ta väitega, et kiirusmõõteseadme protokolli ei ole märgitud liikumiskiiruse mõõtmise kellaaega ning samuti puudub selles kiirusmõõteseadme testi tegemise täpne aeg. Kaebuse esitaja sõnul on nii väärteoprotokollis, kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ning kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tema sõidusuunaks Tartu, mis aga ei vasta tegelikkusele. Tulenevalt sellest, et koostatud dokumentides esinevad olulised puudused, ei saa kaebuse esitaja hinnangul kiiruse mõõtmise protokolli ja väärteoprotokolli lugeda tõenditeks antud asjas ning seetõttu ei saa kinnitada ega kindlalt väita, et tema väärteoprotokollis toodud tingimustel lubatud sõidukiirust ületas. Kaebuse esitaja sõnul kasutas ta püsikiirusehoidjat, mis oli seatud kiirusele 110 km/h ning seega ei saanud ta kiirust ületada rohkem kui 20 km/h. See aga viitab tema sõnul sellele, et väärtegu on ebaõigesti kvalifitseeritud LS 7422 lg 2 järgi ning peaks olema kvalifitseeritud LS 7422 lg 1 järgi. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis oleva märgistuse tõttu ei ole mõõtetulemus MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt jälgitav. Kaebuse esitaja rõhutab lisakaristuse tühistamise vajalikkust eeltoodud põhjustel. Kohtuistungil muutis kaebuse esitaja kaebuse sisu ning selgitas, et ta ei vaidlusta väärteo toimepanemist, ta soovib vaid karistuse kergendamist. Toomas Peterson selgitas,, et leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on liiga karm karistus, ta palub kohaldada rahatrahvi. Kohtuväline menetleja leidis, et karistus on õiglane ning väärteootsus põhjendatud. Toomas Peterson on kiirust ületanud korduvalt, karistatus kustumata, ka osaliselt tasumata rahatrahvid. Tema karistamine juhtimisõiguse ära võtmisega on põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega kohtus, kohtule esitatud materjalidega jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Karistuse mõistmisel on arvestatud KarS §56 aluseid. Isik ületas tulenevalt väärteoprotokollist (t.l.23) lubatud sõidukiirust 23 km/h. Ta ei vaidlusta antud rikkumist. Tema näol on tegemist isikuga, kelle poolt Liiklusseaduse rikkumised on järjepidevad ( t.l. 28-32 karistatuse õiend). Ka on Toomas Petersoni enda sõnade kohaselt temal tasumata seni osa rahatrahve. Seega on vajalik, silmas pidades võimalust isikut mõjutada hoiduma süütegudest ja samuti õiguskorra huve, igati põhjendatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Ka antud lisakaristuse määr on põhjendatud, kuna varasemalt on antud lisakaristust kohaldatud vähemal määral, milline ei ole aga tulemusi andnud. Seega peab kohus põhjendatuks jätta otsus väärteoasjas muutmata. Merle Parts Kohtunik