lg 1, § 7431 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Asja kuupäev Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna 02.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,038022 läbivaatamise 30.03.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Lauri Kaldre kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna esindaja HKommussaar RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 02.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,038022 karistuse ja lisakaristuse määra osas. Teha uus otsus karistuse osas ning Liiklusseaduse §74´17 lg.1 alusel karistada Lauri Kaldret rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 3000 (kolm tuhat) krooni ja Liiklusseaduse § 74,31 lg.2 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o summas 6000 (kuus tuhat) krooni ja lisakaristusena võtta Lauri Kaldrelt ära juhtimisõigus 2 (kaheks ) kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest 30.03.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o alates 30.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Avariitalituse konstaabel M Villems koostas 03.11.2008.a. protokolli AB 1086450 väärteoasjas nr 2302,08,038022 Lauri Kaldre’le selle eest, et tema 02.11.2008.a. kella 00:30 ajal Harjumaal, Keila linnas, juures, juhtis mootorsõidukit Xxxreg. nr. xxx, kohandamata oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki mistahes takistuse ees eespoolse nähtavusulatuse piires. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis teelt välja vastu aeda, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju PL’ile ning K B ’ile. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes kui politseile teatamine oli kohustuslik. Nimetatud tegevusega rikkus Lauri Kaldre Liikluseeskirja § 123, § 227 nõudeid pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi. Väärteotoimikusse on lisatud ka 02.11.2008.a. koostatud liiklusõnnetuse akt nr 2567, millest nähtub, et Xxxreg nr. xxx, mida juhtis Lauri Kaldre (ik 36809050216) sõitis Keilas, vastu K B ’ile kuuluva aeda ja aiaposti. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel M Pihl karistas Lauri Kaldre’t väärteosasjas nr. 2302,08,038022 tehtud otsusega Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 6000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni ning §7431 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Harju Maakohtule 18.12.2008.a. esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja Lauri Kaldre Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsuse väärteoasjas nr. 2302,08,038022: 1.
lg 1 osas kergemat karistust, sest liiklusõnnetusega tekitatud kahju ei olnud suur ja LE rikkumine polnud ränk; 2.
lg 1 osas kergemat karistust, sest oli ekslikult arvamusel, et ei pea politseid informeerima; 3.
7431 lg 2 osas karistuse tühistamist, leides, et ei ole varjanud süülist tegu, tunnistab süüd ning ilmus politseisse. Ta selgitab, et 02.11.2008.a. toimus Keilas, maja ees liiklusõnnetus, millega tekitati kahju KB’i aiale. Pärast liiklusõnnetust ei väljunud majast kedagi, selles ei põlenud ka tuled, millest kaebuse esitaja järeldas, et majaomanikke pole kodus. Xxxmajast väljusid A P ja K R , kellega koos vaadati üle tekitatud kahju. Kuna põhjustatud kahju ei tundunud olevat suur, siis pidas kaebuse esitaja piisavaks kahjust teatamist majaomaniku vennanaisele K R . Lepiti kokku, et asi lahendatakse hommikul, mil majaomanikud koju saabuvad. Öösel koju saabunud K R tütar I –L R , kes ei olnud nendevahelisest kokkuleppest teadlik, teatas juhtunust majaomanik KB’ile, kes kutsus välja politsei. Järgneval hommikul majaomanikuga kohtuma minnes selgus, et viimane oli esitanud juhtunu kohta avalduse politseile. 30.03.2009.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta ei vaidlusta väärtegusid, kahetseb. Sõitis kogemata vastu väravaposti, kuna maja oli pime, läks omanikku sellest teavitama järgneval päeval. Ta töötab elektrikuna, esinevad rahalised raskused, ka kasvatab ta lambaid, millised asuvad tema elukohast 7 km kaugusel, vajalik juhtimisõigus ja sõiduvõimalus nende eest hoolitsemiseks. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on põhjendatud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, toimikumaterjalidega jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitaja näol on tegemist isikuga, kes ei ole pidev Liiklusseaduse eiraja (t.l 21) . Tuleb arvestada kahtlematult puhtsüdamlikku kahetsust, milline on karistust kergendavaks asjaoluks, samuti teisi, KarS §56 sätestatud asjaolusid. Isik kontakteerus kannatanuga järgneval päeval, mis asjaolu iseloomustab tema suhtumist toimepandusse. Ka on kannatanuga kooskõlastatud kahju hüvitamise tähtaeg. Tulenevalt väärteootsuses sisalduvast (t.l.3) ei olnud kahju raske. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka isikut leebemalt karistades, vähendades rahatrahvi määra ning lisakaristuse määra. Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.