) § 741 lg 2 järgi. 13.11.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,016541 on määratud I. Sieberk`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest
Kaebuse sisu 04.12.2008.a esitas I. Sieberk Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et kaebaja omas 21.10.2008.a kehtivat ja Ukraina Vabariigis välja antud juhiluba, mistõttu taotleb tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 16.12.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning on ka eelnevalt sama teo eest karistatud. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetlusalune isik oma kaebuses väidab, et omab Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba, mis on ka kehtivaks juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks ka Eestis. Tuvastatud on, et antul juhul esitatud Ukraina Vabariigis väljastatud juhiluba ei ole vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele ja seega ei ole kehtiv Eestis. Asjaolu, et tegemist ei ole Eestis kehtiva juhiloaga on ka kinnitanud Pärnu Maakohtu otsus 16.09.2008.a, mis jõustus 29.10.2008.a. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja I. Sieberk`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse 2
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja kaebuses esitatuga. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt
lg 1 on juhtimisõigust tõendav dokument kehtiv juhiluba või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Igal isikul võib olla ainult üks kehtiv juhiluba.
lg 1 näeb ette, et Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on välja antud ja vormistatud vastavalt Genfi
lg 4 kehtib Eesti kodaniku või Eestis elamisluba omava isiku Eestisse elama asumisel tema välisriigis väljaantud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastav juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest või elamisloa väljastamisest. Tulenevalt Rahvastikuregistri väljavõttest on I. Sieberk`ile väljastatud Eesti Vabariigi pass esmakordselt 25.03.1998.a ning esmane registreeritud elukoht on 03.06.2003.a Häädemeeste vallas. Käesoleva väärteoasja menetlemise raames on kaebuse esitaja andnud oma elukohaks Veelikse küla Saarde vald Pärnumaa. Samuti ei ole kaebuse esitaja ei kaebuses ega kohtuistungil esitanud andmeid selle kohta, et I. Sieberk`i puhul ei oleks tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga ning alaliselt Eesti Vabariigis elava isikuga. Seega leiab kohus, et kuna I. Siberk on elanud alaliselt Eesti Vabariigis üle 12 kuu, on tal olnud kohustus oma Ukraina Vabariigis välja antud juhiloa välja vahetamiseks Eesti Vabariigis kehtiva juhiloa vastu, mida ta aga 21.10.2008.a oma kinnipidamise hetkeni teinud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et 21.10.2008.a puudus I. Sieberk`il Eesti Vabariigis kehtiv juhiluba ja seega ka õigus mootorsõidukit juhtida. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada I. Sieberk`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.