1-08-9347\3

(07231503457)Kohtunik Julia Vernikova Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo, Hedvig Payne Julia Zautina Nikolai Nazarovi süüdistuses KarS § 121 järgi Kriminaalasi üldmenetluses Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav Nikolai Nazarov Isikukood: 35609120346, elukoht: xxx, VF kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht OÜ L ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Nikolai Nazarov KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, lähtudes miinimumpäevamäära suurusest 50 krooni s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni. KarS § 66 lg.1 alusel määrata rahalise karistuse tasumini ositi võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1000 krooni igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Asitõend – püstol Perfegta-FBI-8000 8 mm PA, 3 padrunit ja relvaluba nr.042728 (asuvad 2 lubadetalituses) – jätta sinna kuni relvaloa kehtetuks tunnistamise küsimuse otsustamiseni. Välja mõista Nikolai Nazarov´ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 2885,10 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend viis) krooni. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Nikolai Nazarov, 1-08-9347, sundraha, kaitsjatasu“. Rahaline karistus tuleb hakata tasuma 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
2. Maksekorraldusele märkida selgitus: Nikolai Nazarov, 1-08-9347, rahaline karistus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 03.11.2008.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Nikolai Nazarov, 28.11.2007.a. kella 19.20 paiku majas aadressil Xxx, viienda korruse saalis, nõudes DD lõpetada suitsetamine koosolekul, lõi konflikti ajal korteriühistu koosolekul viibinud DDja DK vastu seina, tekitades kannatanule kehavigastusi ( patsienditõend 28.11.2007.a ) ja sihtis teda gaasipüstoliga, samuti lõi selle sama konflikti ajal DK vastu seina, tekitades talle füüsilist valu ning sihtis teda gaasipüstoliga ( patsiendikaart nr R216853 ). Seega Nikolai Nazarov pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamine, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Nikolai Nazarov ei tunnistanud oma süüd esitatud süüdistuses ning seletas järgmist. 28.11.2007.a. tuli ühistu üldkoosolekule. Kogu üldkoosoleku kestvuse ajal suitsetasid noormehed pidevalt ning ei reageerinud korduvatele märkustele lõpetada suitsetamine avalikus kohas. Kui üldkoosolek oli lõppemas tuli N.Nazarov kolme noormehe juurde, kes seisis akna juures ja tegid suitsu ja ütles, et nad lõpetaksid suitsetamise. Noormeestega varem N.Nazarov tuttav ei olnud, kriminaalmenetluse käigus sai teada, et kaks nendest olid K ja D . Pärast 2 3 märkust viskasid noormehed suitsukonid aknast välja, K aga haaras süüdistatava jopest kinni ja tõukas eemale. Nazarovil õnnestus lahti rabeleda, sellest kaotas K tasakaalu ja kukkus maha ja libises mööda seina. Kui K kukkus maha, haaras süüdistatavast kinni D . Nazarov vabastas end, võttis kaasas olnud gaasipüstoli välja, laadis selle ümber ja näitas kannatanutele, kuid nende poole ei sihtinud. Gaasipüstoli väljavõtmist seletas N.Nazarov sellega, et pärast kukkumist kutsus K appi ning N.Nazarov nägi, kuidas nende poole jookseb V , mistõttu tundis ohtu enda elule ja tervisele. Seejärel kutsus V välja politsei, süüdistatav läks koju ja sealt helistas samuti politseisse. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud süüdistava ja kannatanud üle, hinnates esitatud tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse alusel jõuab kohus järeldusele, et süüdistatava Nikolai Nazarovi süü kehalises väärkohtlemises on täielikult tõendamist leidud. Kannatanu D K ütlustest järeldub, et koosoleku lõpul seisis ta akna juures koos D , kes tegi suitsu, K aga ei suitsetanud. Nende juurde tuli süüdistatav, keda ta varem ei tundnud ja käskis D lõpetada suitsetamise, selle peale ütles K Nazarovile jämedalt väljendudes, et ta jätaks D rahule. Nazarov haaras kohe K kinni ja lõi jõuga vastu seina. Pea oli verine. Seejärel võttis Nazarov püstoli välja, laadis selle ümber ja sihtis K näkku. Kannatanu hakkas appi kutsuma ja jooksis välja, talle tuli vastu V , kes kutsus politsei välja. Mis toimus saalis pärast seda Nazarovi ja D vahel, ta ei näinud. Kannatanu DD ütlustest järeldub, et ta tegi suitsu akna juures, kõrval seisis K . Nazarov tuli juurde ja käskis lõpetada suitsetamise. D ei jõudnud talle midagi vastata, kui K astus vahele ja Nazarov tõukas teda, mille tagajärjel kukkus K peaga vastu seina. Seejärel Nazarov haaras ka D kinni ja tõukas teda. Seejärel võttis püstoli välja, laadis ümber ja suunas D poole, millest ta ehmus. DD andis algul kohtuliku uurimise käigus ütlusi, et esimesena haaras tema Nazarovist kinni, kui viimane tõukas K . Kuid pärast täpsustamist kohtueelsel uurimisel antud ütlustega kinnitas aga, et ajas asjaolud sassi, kuna on möödunud päris palju aega ning tegelikkuses haaras temast kinni esimesena ikkagi Nazarov. Sellega seonduvalt kohus leiab, et kohtueelsel uurimisel antud ütlusi tuleb lugeda usaldusväärseteks, kannatanu põhjendus tekkinud ebaselgusele on küllaltki mõistlik, seejuures tuleb arvestada, et D.D küsitleti kohtus pärast seda, kui kuulati üle N.Nazarov ja D.K , seega viibides nende poolt ütluste andmisel kohtusaalis ja olukorras, kus nii süüdistatava kui kannatanu K käest küsiti korduvalt üle, kes ja kuhu keda lõi või tõukas, on inimlikult võimalik, et ta eksis sündmuste järjekorras. Pärast täpsustamist kinnitas D.D kohtule kindlalt, et N.Nazarov haaras temast kinni ja tõukas nii, et ta vigastas oma küünarnukki vastu seina. Samu ütlusi andsid D.D ja D.K vastastamise käigus N.Nazaroviga. Kannatanute ütlused süüdistatava käitumise osas mitte ainult et langevad omavahel kokku, kuigi K ja D ei olnud varem tuttavad, vaid nende ütlused leiavad kinnitust ka teiste kohtule esitatud tõenditega. Patsiendikaardist DD kohta (t.l.6-7) nähtub, et ta pöördus arstiabi saamiseks 28.11.2007.a. kell 20.37, s.o. vahetult pärast kirjeldatud sündmust. Tal tuvastati küünarpõrutus. D.K vastavalt patsiendikaardile (t.l.21-22) pöördus sama traumapunkti ja samal ajal ning tal tuvastati pea osade pindmine vigastus. Kannatanute ütlustest tulenev N.Nazarovi tegevus tervisekahjustuste tekitamise osas langeb täielikult kokku eelpool nimetatud meditsiinilistes dokumentides kajastatuga. 3 4 Seetõttu puudub igasugune alus kahelda kannatanute ütlustes ning on tõendamist leidnud, et kannatanute tervisekahjustus tekkis selliselt, et N.Nazarov lõi jõuga algul D.K ki, mille tagajärjel kukkus too vastu seina ning seejärel tõukas D.D , mille tagajärjel viimasel oli vigastatud küünarnukk. Samuti on leidnud kinnitamist kannatanute ütlustega ja süüdistatava enda ütlustega, et N.Nazarov võttis püstoli välja, laadis selle ümber ja suunas selle kordamööda D.K ja D.D poole. Kannatanute ütlustest järeldub, et nad ehmusid püstoli demonstreerimisest ning eriti püstoli ümberlaadimist nähes, nad arvasid, et see on ehtne relv, millega võib tervisekahjustusi reaalselt tekitada. Kuigi N.Nazarov eitas püstoliga sihtimist, järeldub tema ütlustest, et ta sihilikult ja demonstratiivselt laadis püstoli kannatanute ees ümber eesmärgiga näidata neile, et ta on relvastatud ja neid hirmutada. Kannatanute ütlusi kinnitab iseenesest püstoli välimus, mida on näha vaatlusprotokollist (t.l.49). Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et asus ennast kaitsma ja tema elu ja/või tervis oli ohustatud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, et keegi kannatanutest oleks teda ähvardanud tervisekahjustuse tekitamisega või tarvitanud tema suhtes mistahes vägivalda. On tuvastatud, et pärast seda, kui N.Nazarov tuli nende juurde ja tegi märkuse suitsetamise lõpetamise kohta, viskasid nad suitsukonid aknast välja. Järelikult allusid nad N.Nazarovi nõudmisele, mistõttu puudus neil igasugune põhjus hakata temaga tüli norima ja konflikti süvendama. Sellele vastupidiselt nähtub N.Nazarovi ütlustest, et kannatanute käitumises oli juba algusest peale tunda karistamatust, nad käitusid üleolevalt ja väljakutsuvalt. Sellega seonduvalt sooviski N.Nazarov enda tegevusega nad korrale kutsuda, mistõttu tuleb tunnistada, et initsiatiiv konfliktsituatsiooni tekitada tuli nimelt N.Nazarovi poolt, mitte aga kannatanutelt. Samuti ei ole mõistetav ega usutav, et tulles kolme noormehe juurde märkuse tegema, kes on süüdistatavat palju nooremad ja ülbitsesid, nagu N.Nazarovi ütlustest tuleneb, rahvarohkes kohas, ei tundnud N.Nazarov endale ohtu, püstoli väljavõtmist ja selle demonstreerimist aga põhjendas N.Nazarov sellega, et hakkas kartma oma elu ja tervise pärast. Süüdistatava tegevuse kvalifikatsiooni osas leiab kohus, et sellele on antud õige juriidiline hinnang. Ähvardades kannatanuid püstoliga, ei tekitanud N.Nazarov neile uut kahju, vaid üksnes süvendas kannatanute hirmu, samuti ei kahjustanud ta uut õigushüve, kuivõrd nii kehalise väärkohtlemise kui ka ähvardamise puhul on kahjustatavaks õigushüveks isiku elu või tervis (Riigikohtu seisukoht kohtupraktika kujundamas lahendis 3-1-1-92-07).. Karistuse mõistmisel arvestab kohus N.Nazarovi süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nikolai Nazarovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. N.Nazarovil on olemas alaline töökoht ja legaalne sissetulek, seega on ta võimeline kandma rahalist karistust. Arvestada tuleb samuti, et tegemist on teise astme kuriteoga, raskeid tagajärgi kuriteoga ei ole tekitatud. Kannatanud on avaldanud soovi leppida süüdistatavaga. Seega ei pea kohus vajalikuks karistada N.Nazarovit vangistusega ja tema karistamine kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega on otstarbekas. Kohtunik Julia Vernikova 4