4-09-3235/4

4-09-3235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-3235 (2302,09,001762) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Heiki Heimola kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari R Birk 11.02.2009 otsusele nr 2302,09,011762 Heiki Heimola karistamises LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: H Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Heiki Heimola, IK: 37003216523, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Heiki Heimola kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 11.02.2009 otsusele nr 2302,09,011762 Heiki Heimola karistamises LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 11.02.2009 otsus nr 2302,09,011762 Heiki Heimola karistamises LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 01.04.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.05.
5. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.05.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari R Birk 11.02.2009 otsusega nr 2302,09,011762 karistati Heiki Heimolat LS § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni selles, et menetlusalune isik 19.01.2009 kell 12.35 Endla tänaval Tallinnas osales liiklusõnnetuses sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx juhina. Peale liiklusõnnetust lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata, millega menetlusalune isik rikkus LE § 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Heiki Heimola kaebuse, märkides, et protokolli koostamisel öeldi talle, et otsuse saab kätte 18.02.2009 ja otsuse kättesaamisel on õigus vastulausele. Otsus on aga tehtud juba 11.02.2009 ja selles on kirjas, et vastulauset ei ole ta esitanud. Otsuse järel käies ei küsitud temalt ka midagi lisaks. Seega leiab, et vastulause võimalust talle tegelikult ei antud. Peale selle oli väidetav liiklusõnnetus tema arvates praktiliselt olematu ehk ta nimetaks seda pigem kergeks kokkupuuteks ja oli selge, et sõidukid ei saanud tõsiseid vigastusi. Pealegi oli toimumise hetkel tipptund. Tema taga ja ees oli teiste sõidukite meeletu järjekord ning mingi liiklushuligaani (õnnetuse tegelik põhjustaja) pärast niigi kitsal (selles lõigus ka ühesuunaline) tänaval auto kinni pidamine oleks tekitanud tema arvates täieliku kaose ning veelgi suurema ummiku. Seega, arvestades eelkõige teiste liiklejatega ning ülalmainitud ei pidanud ta vajalikuks oma sõidukit antud situatsioonis kinni pidada. Tunnistab, et sõidukite kokkupuude ja selle ootamatu toimumine siiski ehmatas teda piisavalt, mis võis põhjustada tol hetkel ebaadekvaatse käitumise. Seetõttu palub karistuse tühistada. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et vaidleb vastu trahvile ja trahvisummale. Teo toimepanemist põhimõtteliselt ei eita. Tunnistab, et sõidukite vahel mingi kokkupuude oli. Liiklusolukord oli selline, et ei pidanud vajalikuks kinni pidada. Teise sõiduki juhiga kokku puutunud ei ole. Trahvi määramisel ei ole kõiki aspekte arvestatud. Võib tegu kahetseda, kui see midagi muudab. Edaspidi püüab olla tähelepanelikum. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset, kus oleks selgitanud väärteo toimepanemise tagamaid, ei ole toimepandud väärtegu kahetsenud. Isik ei ole oma teost aru saanud. Karistus on määratud praktiliselt miinimumi lähedasena. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud esitatud kaebusega ning väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kaebuse esitanud isik on kaebuses leidnud, et tema õigusi on rikutud, kuivõrd talle öeldi, et otsuse saab kätte 18.02.2009, kuid otsus on koostatud juba 11.02.
7. Kohus asub seisukohale, et taoline etteheide ei ole tõsiseltvõetav. Väärteoprotokolli tulebki Väärteomenetluse seadustiku nõuete kohaselt märkida millal otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest kuupäevast algab ka edasikaebe tähtaeg. Sellel, millal otsus on koostatud, ei ole mingit tähtsust, kuivõrd sellest ei sõltu menetlusaluse isiku õigused ega kohustused ning otsusel tulebki märkida selle koostamise kuupäev. Menetlusaluse isiku õiguste tagamise jaoks on oluline kuupäev, millisest alates on tal võimalik otsusega tutvuda ja see, et otsus oleks märgitud kuupäevaks koostatud ja kättesaadav. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et otsusesse on märgitud, et ta ei ole vastulauset esitanud, kuid talle ei antudki seda võimalust kui otsus oli koostatud juba 11.02.
8. Kohus asub seisukohale, et ka taoline etteheide ei ole tõsiseltvõetav ning näitab seda, et menetlusalune isik ei ole pidanud vajalikuks tutvuda temale allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolliga, milles on märgitud, et menetlusalusel isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 2 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Seega algas vastulause esitamise 15 päevane tähtaeg väärteoprotokolli kättesaamisest, so alates 20.01.2009 ja viimane vastulause esitamise päev oli 04.02.2009, so enne otsuse koostamist. Esitatavat vastulauset ongi võimalik arvestada otsuse koostamisel vaid juhul, kui see on enne otsuse koostamist esitatud. Pärast väärteoprotokolli märgitud otsuse kättesaadavuse päeva, käesoleval juhul pärast 18.02.2009 on aga 15 päeva jooksul õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja otsusele, mitte enam vastualauset. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väited menetlusaluse isiku õiguste rikkumise kohta tulenevad sellest, et menetlusalune isik ei ole vaevunud läbi lugema menetlustoimingu kohta koostatud väärteoprotokolli, kuigi see ei ole eriti suuremahuline dokument. Menetlusaluse isiku enese tähelepanematusest ja huvi puudumisest tingitud väited ei saa olla otsuse tühistamise aluseks väärteomenetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Kaebuses on leitud ka seda, et tegemist oli kerge kokkupuutega ja oli selge, et sõidukid ei saanud tõsiselt vigastusi. Taolisest väitest saab aga järeldada, et menetlusalune isik sai aru, et sõidukite kokkupuutest sõidukid said vigastusi. Eeldusel, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus ja ta on teadlik liikluseeskirja ja liiklusseaduse olemasolust ja nendes sisalduvatest normidest, peab menetlusalune isik ka teadma seda, et vastavalt LE § 2 lg 23 sätetele mõistetakse liiklusõnnetuse all juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Oma senise elukogemuse põhjal peaks menetlusalune isik teadma, et sõidukite kokkupuute tagajärjel muutub sõidukite seisukord selliseks, et nad vajavad taastamist, mis teadupärast on üldjuhul tasuline ja nõuab varalisi vahendeid. Seega tekkis sõidukite kokkupuute tagajärjel varaline kahju. LE § 227 sätestab, et kui õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Kaebuse väidete kohaselt oli tegemist tipptunniga ja kaebuse esitanud isiku ees ja taga meeletu järjekord ning niigi kitsal tänaval auto kinnipidamine oleks tekitanud täieliku kaose ning veelgi suurema ummiku. Seega arvestades eelkõige teiste liiklejatega ei pidanud ta vajalikuks oma sõidukit antud situatsioonis kinni pidada. Kohus ei loe taolist põhjendust tõsiseltvõetavaks, kuivõrd LE § 227 nõuetest ei nähtu, et tipptunnil toimunud liiklusõnnetuse puhul ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Ülaltoodud sättest on näha vaid üks tingimus, millal on lubatud liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta ja see on olukord, kus liiklusõnnetuses osalejad jõuavad kahju tekitamise eest vastutava isiku suhtes kokkuleppele ning vormistavad selle kirjalikult. Kaebuse esitanud isiku lahkumine sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatamata jätmine näitavad seda, et kaebuse esitanud isikule ei olnud teine liiklusõnnetuses osalenu teada, seega kahju tekitamises süüdi oleva isiku osas kokkuleppele ei jõutud ja menetlusalune isik lihtsalt sõitis minema, tundmata huvi tekitatud kahju suuruse ja selle hüvitamise vastu. Seega ei esinenud seda ainukest tingimust, mis andnuks õiguse liiklusõnnetusest teatamata jätta. Sellega näitas menetlusalune isik oma ükskõikset suhtumist nii enda kui ka võõrasse varasse ja üleolevat suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Kaebuse viimases osas on aga märgitud, et sõidukite kokkupuude ja selle ootamatu toimumine ehmatas teda piisavalt, mis võis põhjustada ebaadekvaatse käitumise. Taoline põhjendus lükkab aga kohtu arvates ümber kogu kaebuse eelnevad põhjendused, kuivõrd ehmatuse puhul ei saanud menetlusalune isik sõidukist väljumata ja sündmuskohalt lahkudes teada sõidukite vigastusi ega pidada neid ebaolulisteks, sest ta ei näinud neid sündmuskohal. Seega on kaebuse esimene osa sündmuskohalt lahkumise põhjuste kohta tagantjärgi välja mõeldud versioon, põhjendamaks sündmuskohalt lahkumist ja politseisse teatamata jätmist. Samas aga ka selline olukord ei ole LE § 227 sätetes kirjeldatud asjaolu, mis välistaks kohustuse liiklusõnnetusest politseisse teatada. 3 Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et karistuse määramisel ei ole arvestatud kõiki aspekte, kuid kaebuse esitaja ei selgitanud täpsemalt, milliseid aspekte arvestatud ei ole. Kui kaebuse esitaja pidas silmas seda, et oli tipptund ja liiklusõnnetuses osalenud sõidukid takistasid liiklust, siis vastavalt sama § 227 sätetele pidanuks liiklusõnnetuses osalenud juht teatama liiklusõnnetusest politseile ja tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Sellisel viisil oleks olnud tagatud liiklusõnnetusest teatamine ja edasine käitumine vastavalt korraldustele, mille tulemusel oleks saanud asuda kahju tekitanud isiku kindlakstegemisele. Kaebuse esitanud isik aga politseile ei teatanud, vaid lahkus sündmuskohalt. Ülaltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteona, so liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena kui teatamine oli kohustuslik. Vastavalt LS § 7431 lg 1 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni 1 aastani. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule määratud karistuseks 25 trahviühikut, so 1500 krooni, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Senise kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures tuleks karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval arvestada ka menetlusaluse isiku varasemat käitumist liikluses ja tuvastada kas menetlusalune isik on süstemaatiline õiguskorra rikkuja või mitte. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuistungil kaebuse esitanud isiku väidet selle kohta, et ta võib ju kahetseda kui see midagi muudab, ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Väärteotoimikust nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus veel kustunud. Seega ei saa teha ka mingeid järeldusi selle kohta, et menetlusaluse isiku puhul olnuks tegemist eeskujuliku liiklejaga. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku isikut ja karistust kergendavate asjaolude puudumist arvestades on määratud karistus põhjendamatult leebe ning igasugune alus määratud karistuse kergendamiseks puudub. Seetõttu leiab kohus, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming kohtunik 4