Ärakiri Kohtuasi 4-07-7784 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Rakvere Väärteoasja number 4-07-7784 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Aile Siil Väärteoasi Harry Sikka kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 15.12.2007 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 115930007 Meletlusalune isik: Harry Sikka (IK 35903265213; elukoht xxxx ) Kohtuväline menetleja: Ida Politseiprefektuur, Rakvere politseiosakond (L. Koidula 10, Rakvere 44308), esindaja Ave Uue Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
- HARRY SIKKA kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 15.12.2007 otsusele nr 115930007 Harry Sikka karistamises AS § 70 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni, jätta rahuldamata.
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 15.12.2007 otsus nr 115930007 jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel advokaadist kaitsja või esindaja vahendusel õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabli Peep Kukke 15.12.2007 otsusega nr 115930007 karistati Harry Sikkat alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni, kuna menetlusalune isik olles tugevas alkoholijoobes tuigerdas Tapa linnas, Kesk tänaval, millega solvas inimväärikust ning ühiskondliku moraalitunnet. Harry Sikka esitas otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja 15.12.
- a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt saaks väärteokoosseis antud asjas seisneda menetlusaluse joobnud olekus viibimises avalikus kohas ja teiste isikute rahu või avaliku korra muus rikkumises karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 mõttes. Menetleja esindaja ei väida aga 15.12.
- a otsuses, et kaebuse esitaja oleks rikkunud teiste isikute rahu või avaliku korda. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) §-st 70 tuleneb, et väärteokoosseisu tekkeks peab olema täidetud isiku joobnud olekus viibimise kõrval ka teine tingimus, milleks on häiriv käitumine kaaskodanike suhtes. Kaebuse esitaja ei ole teisi kaaskodanikke seganud ega häirinud. Ta oli kaine. Samuti nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja suhtes ei viidud väidetava joobeastme tuvastamist läbi „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ (edaspidi Kord) kohaselt. Kuna puudub alkomeetri ja vereproovi näit, siis ei ole menetleja väidetav otsus menetlusaluse isiku joobe kohta asjakohane ega tõendatud. Korra § 19 lg 1 kohaselt otsustatakse alkoholijoobe raskusaste vaid alkomeetri näidu või vereproovi alkoholisisalduse alusel. Kaebuse esitaja oli kaine ning alkoholi ei olnud tarbinud. Politseipatrulli väide kaebuse esitaja joobesoleku kohta on paljasõnaline ja väär. Kaebuse esitaja leiab, et kuna kiirmenetluse otsuses ei väideta, et ta oleks seganud oma käitumisega kaaskodanikke, siis ei saanud ta Tapa linna avaliku korra eeskirja p 7 mõistes ka ühtegi kaaskodanikku pahatahtlikult tülitada. Puuduvad isikute avaldused, kelle rahu või inimväärikust ehk ühiskondlikku moraalitunnet oleks menetlusalune isik rikkunud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 57 lg 1 p 8 kohaselt peab märkima menetleja kiirmenetluse otsusesse ka väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, mis aga otsusest nähtuvalt puuduvad. Politseiseaduse (edaspidi PolS) § 4 lg 1 kohaselt peab politsei õiguskorra kaitsel lähtuma seaduslikkuse ja humanismi põhimõttest. Kuna kaebuse esitaja viibis Kesk tänaval üksinda, ei ohustanud kedagi ega tülitanud, siis oli tema äratoimetamine arestimajja PolS § 13 lg 7 ja § 15² kohaselt kohatu ja vastuolus Põhiseadusest tulenevate isikuvabaduste põhimõtetega. Arestimajja kutsuti kiirabi, kuna kaebuse esitajal olid rasked südametegevuse häired (õhupuudus, kõrge vererõhk). Kultuurriikides viib politsei haige inimese, kes kedagi ei sega, koju mitte ei toimeta arestikambrisse. Politseipatrulli tunnistusest ei nähtu vastavalt PolS § 15² lg-le 3, et menetlusalune isik oleks olnud kinnipidamisel agressiivne või orienteerumisvõimetu. Kaebuse esitaja kinnipidamine arestikambris oli seadusevastane, sest VTMS § 44 lg-s 1 sätestatud tingimusi isiku kinnipidamiseks ei olnud. Kuna asjas puuduvad väärteo tunnused, siis oleks VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tulnud menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud KarS § 2 lg 2 põhjal karistamise alust ning väidetava väärteo toimpanemise asjaolud ei ole olnud selged VTMS § 55 lg 1 mõttes. 2
(6)Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et kaebuses toodud väited väärteokoosseisu ja tõendite puudmise kohta on alusetud ja põhjendamatud. Harry Sikka poolt väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud, väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad ja seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastuse kohaselt Harry Sikka tegevus 14.12.
- a, tuigerdas raskes alkoholijoobes avalikus kohas Tapa linnas Kesk tänaval, mille käigus solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, moodustab AS § 70 järgi karistatava väärteo kosseisu. Harry Sikka joobeseisund tuvastati indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020, mille näit oli 3, 2 promilli. Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 4 alusel moodustab 3, 2 promilli (üle 2, 5 promilli) raske alkoholijoobe. Protokollis alkohoolijoobe tuvastamise kohta indikaatori või mõõteriista kasutamisel on politseiametnik kirjeldanud märkustena joobeseisundile viitavate lisatunnustena: tugev alkoholilõhn suust, kõne lünklik, kõnnak tugevalt taaruv, silmad märjad läikivad, ei taju ruumis ega ajas oma kohta, sage urineerimine. Eeltoodud kirjelduse kohaselt on ilmselge, et sellises raskes alkoholijoobes tuigerdamine Eestis avalikus kohas solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest menetlusalune isik loobus. Menetlusaluse isiku joove tuvastati Vabariig Valitsuse 02.04.
- a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ nõuete kohaselt, mille alusel tuvastati Harry Sikka alkoholijoove nõuetekohaselt tõendatud väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimisel. Harry Sikka 15.12.
- a kiirmenetluse otsuses nr 115930007 on märgitud tõenditena alkoholijoobe tuvastamise protokoll ja joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll. Viru Maakohtus 14.10.
- a ja 27.01.
- a toimunud istungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta ei nõustu sellega, et tal on alkoholijoove tuvastatud. Joobe tuvastamise akt tuli talle üllatusena, tema puhunud ei ole ja väidab, et tegemist on võltsimisega. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt ei ole ta sellele aktile alla kirjutanud. Ta väidab, et võis olla sel korral seisundis, mis oli tingitud psüühilisest seisundist ja talle määratud ravimitest.
- a detsembris sai ta ravi, mis oli seotud koordinatsiooniga, tasakaalu ja psüühikaga. Ravimite nimesid ta ei mäleta. Kaebuse esitaja ei vaidlusta seda, et politsei ta tänavalt tabas, kuid ta polnud joobes, vaid ravimite mõju all. Kaebuse esitaja väitel ütles ta koheselt politseile, et tarvitab ravimeid ja seetõttu oleks tulnud ta viia külma arestimaja asemel haiglamajja. Arestimajas sunniti teda alla kirjutama dokumentidele. Talle öeldi, et kui alla ei kirjuta, ei saa niipea välja. Kaebuse esitaja leiab, et politsei pole temaga objektiivselt käitunud. Ta ei ole pätt ega joodik, tal on pere ja ka laps. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata, kuna see on tehtud seadusekohaselt ja õiglaselt. Otsus on tõendamist leidnud väärteoasjades kogutud tõenditega. Kaebuses toodud asjaolud on paljasõnalised ja põhjendamata. II Kohtu põhjendused 3
(6)Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja väärteoasja kirjalike materjalidega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Ida Politseiprefetuuri Rakvere politseiosakonna kiirmenetluse otsusest nr 11593007 (tl 9) nähtub, et konstaabel Peep Kukke poolt on Harry Sikkale määratud 25 trahviühiku, s.o 1500 krooni suurune rahatrahv Tapal Kesk tn 14.12.
- a kell 19:45 toimepandud väärteo eest. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 70 rikkumisena. Rikkumise kirjelduse kohaselt H. Sikka olles tugevas alkoholijoobes tuigerdas Tapa linnas Kesk tänaval, millega solvas inimväärikust ning ühiskondliku moraalitunnet. Otsusest nähtub, et kaebuse esitaja on selle allkirjastatud 15.12.
- a. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et kaebuse esitajale heidetaks ette KarS §-s 262 reguleeritud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise toimepanemist ja seega ei pidanud kohtuvälise menetleja esindaja ka väitma 15.12.
- a otsuses, et kaebuse esitaja oleks rikkunud teiste isikute rahu või avaliku korda. H. Sikka poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud AS § 70 rikkumisena. Protookollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 16) nähtub, et kaebuse esitaja alkoholijoove on tuvastatud mõõteriistaga Alcoquant A102515 ning selle suuruseks on 3, 2 promilli. Kaebuse esitaja tuvastamise tulemusega ei nõustunud, samas loobus ta vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Lisaks alkoholijoove tuvastamisele mõõteriistaga nähtuvad protokollist ka H. Sikka joobeseisundile viitavad tunnused. Konstaabel P. Kukke on täheldanud kaebuse esitajal tugeva alkoholilõhna suus, kõne lünklikuse, tugevalt taaruva kõnnaku, märjad ja läikivad silmad, ruumis ega ajas oma koha mittetajumise ning sagedase urineerimise. Kohus leiab, et H. Sikka ütlused selle kohta, et ta ei ole puhunud ja tegemist on võtsitud protokolliga, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Kaebuse esitaja on leidnud ka, et tema joove ei ole tuvastatud Vabariig Valitsuse 02.04.
- a määrusele nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ nõuete kohaselt. Riigikohus on
- juuni
- a otsuses nr 3-1-1-17-07 rõhutanud, et liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse
- aprilli
- a määrus nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord" reguleerib joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist üksnes liiklusalaste süütegude puhul. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides. Seega võib teiste süütegude korral joovet tuvastada ka nt tunnistaja ütlustega, samuti KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus koostatud protokolliga. Ja kuigi isiku läbivaatuse käigus on menetlejal õigus võtta isikult proove ja ekspertiisimaterjali, selleks vajadusel ka sundi kasutades, ei ole menetlejal joobe tuvastamisel otsest kohustust selliste proovide või võrdlusmaterjali võtmiseks ega ka kohustust määrata joobe tuvastamiseks ekspertiis. Lisaks indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 näidule tõendavad H. Sikkal joobe esinemist konstaabel P. Kukke poolt fikseeritu, mille kohaselt esines kaebuse esitajal tugev alkoholilõhn suus, kõne lünklikus, tugevalt taaruv kõnnak, märjad ja läikivad silmad ning ta ei tajunud ruumis ega ajas oma kohta ning urineeris sagedasti. Tõendamist ei ole leidnus ka see, et H. Sikka oli ravimite mõju all. Vaatamata korduvatele võimalustele ei esitanud H.Sikka kohtuvälisele menetlejale ega kohtule tõendeid tarvitatavate 4
(6)ravimite ja nende toime kohta. Kohus leiab, et H. Sikka alkoholijoove on piisavalt tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta ja konstaabel P. Kukke poolt kirja panduga, mille kohaselt esinesid H. Sikkal alkoholijoobele viitavad tunnused. AS § 70 kohaselt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Riigikohus on 24.09.2008. a otsuses nr 3-1-1-50-08 märkinud kohtupraktika ühtlustamiseks, et AS §-s 70 kehtestab vastutuse vaid sellise avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Alkoholijoove ei tingi eraldivõetuna isiku vastutuselevõtmist ka siis, kui ta viibib seejuures tänaval, ühistranspordis või muus avalikus kohas. Omistamaks menetlusalusele isikule AS §-s 70 kirjeldatud väärtegu, tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul seega eraldi põhistada ja tõendada, mil viisil solvas konkreetsel juhul menetlusaluse isiku viibimine alkoholijoobes avalikus kohas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et H. Sikka solvas avalikus kohas Tapa linnas Kesk tn viibides inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet, kuna ta viibis kesklinnas raskes alkoholijoobes (3, 2 promilli), tal esines tugevalt taaruv kõnnak, ta ei orienteerunud ajas ega ruumis. Nimetatud käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas üldlevinud kõlblusnormidega ja solvab ühiskonnaliikmete moraalitunnet. AS § 70 alusel tekkiva vastutuse tekkimise eelduseks ei ole see, et kaebuse esitaja oleks teisi kaaskodanikke seganud ja häirinud, piisab inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamisest. Vastutuse tekkimise eelduseks ei ole ka see, et väärteo toimeopanija kohta oleksid laekunud isikute avaldused, kelle rahu või inimväärikust ehk ühikondlikku moraalitunnet on menetlusalune isik väidetavalt rikkunud. Kohus peab välja selgitama viisi, kuidas menetlusalune isik solvas alkohoolijoobes olles avalikus kohas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet ja mitte konkreetseid isikuid, kelle inimväärikus ja moraalitunne sai solvatud. Üldtuntud asjaoluna kutsub raske alkoholijoove esile enesekontrolli puudumise, olulised tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ja inimene seisab vaevu jalul. Sellises seisundis avalikus kohas viibiv isik solvab inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. Sikka on enda tegevusega täitnud AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatuse mõiste annab KarS § 18, mille lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et H. Sikka pani teo toime kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut H. Sikkat tuleb toimepandu eest karistada. 5
(6)Kohtu seisukoht karistuse osas AS § 70 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või aresti. Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna kiirmenetluse otsusega nr 115930007 karistati Harry Sikkat alusel AS § 70 rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Harry Sikka tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning tegemist on kaudse tahtlusega toime pandud teoga, peab kohus põhjendatuks Harry Sikka karistamist alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 25 trahviühiku suuruse karistusega. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 08. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 6
(6)