Ärakiri Kohtuasi 4-08-9268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a Rakvere Väärteoasja number 4-08-9268 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Aile Siil Väärteoasi Harry Sikka kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 08.09.2008 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220882015818 Meletlusalune isik: Harry Sikka (IK 35903265213; elukoht xxxx ) Kohtuväline menetleja: Ida Politseiprefektuur, Rakvere politseiosakond (L. Koidula 10, Rakvere 44308), esindaja Ave Uue Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
- HARRY SIKKA kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 08.09.2008 otsusele nr 10220882015818 Harry Sikka karistamises AS § 70 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni, jätta rahuldamata.
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 08.09.2008 otsus nr 10220882015818 jätta muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel advokaadist kaitsja või esindaja vahendusel õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkonstaabli Steven Rehelemi 08.09.2008 otsusega nr 10220882015818 karistati Harry Sikkat alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 70 alusel rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, s.o 480 krooni, kuna menetlusalune isik olles alkoholijoobes tuigerdas ja oli pikali maas avalikus kohas Rakveres, Laada 29 a maja ees, millega solvas inimväärikust ning ühiskondliku moraalitunnet. Harry Sikka esitas otsusele kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja 08.09.
- a otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt saaks väärteokoosseis antud asjas seisneda menetlusaluse joobnud olekus viibimises avalikus kohas ja teiste isikute rahu või avaliku korra muus rikkumises karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 mõttes. Menetleja esindaja ei väida aga 08.09.
- a otsuses, et kaebuse esitaja oleks rikkunud teiste isikute rahu või avaliku korda. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) §-st 70 tuleneb, et väärteokoosseisu tekkeks peab olema täidetud isiku joobnud olekus viibimise kõrval ka teine tingimus, milleks on häiriv käitumine kaaskodanike suhtes. Kaebuse esitaja ei ole teisi kaaskodanikke seganud ega häirinud. Ta oli kaine. Mahakukkumine oli põhjustatud hetkelisest kõrgest vererõhust ja südamepuudulikkusest, see ei olnud tahtlik ja seega ei saanud see ka olla solvav inimväärikusele ega riivata ühiskondlikku moraalitunnet. Samuti nähtub kaebusest, et kaebuse esitaja suhtes ei viidud väidetava joobeastme tuvastamist läbi „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra (edaspidi Kord) kohaselt. Kuna puudub alkomeetri ja vereproovi näit, siis ei ole menetleja väidetav otsus menetlusaluseisiku joobe kohta asjakohane ega tõendatud. Korra § 19 lg 1 kohaselt otsustatakse alkoholijoobe raskusaste vaid alkomeetri näidu või vereproovi alkoholisisalduse alusel. Kaebuse esitaja oli kaine ning alkoholi ei olnud tarbinud. Politseipatrulli väide kaebuse esitaja joobesoleku kohta on paljasõnaline ja väär. Kaebuse esitaja leiab, et kuna kiirmenetluse otsuses ei väideta, et ta oleks seganud oma käitumisega kaaskodanikke, siis ei saanud ta ka ühtegi kaaskodanikku pahatahtlikult tülitada. Puuduvad isikute avaldused, kelle rahu või inimväärikust ehk ühiskondlikku moraalitunnet oleks menetlusalune isik väidetavalt rikkunud. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 57 lg 1 p 8 kohaselt peab märkima menetleja kiirmenetluse otsusesse ka väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid, mis aga otsusest nähtuvalt puuduvad. Politseiseaduse (edaspidi PolS) § 4 lg 1 kohaselt peab politsei õiguskorra kaitsel lähtuma seaduslikkuse ja humanismi põhimõttest. Kuna kaebuse esitaja viibis Laada tänaval üksinda, ei ohustanud kedagi ega tülitanud, siis oli tema äratoimetamine arestimajja PolS § 13 lg 7 ja § 15² kohaselt kohatu ja vastuolus Põhiseadusest tulenevate isikuvabaduste põhimõtetega. Politseipatrulli tunnistusest ei nähtu vastavalt PolS § 15² lg-le 3, et menetlusalune isik oleks olnud kinnipidamisel agressiivne või orienteerumisvõimetu. Kaebuse esitaja kinnipidamine arestikambris oli seadusevastane, sest VTMS § 44 lg-s 1 sätestatud tingimusi isiku kinnipidamiseks ei olnud. Kuna asjas puuduvad väärteo tunnused, siis oleks VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt tulnud menetlus lõpetada. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud KarS § 2 lg 2 põhjal karistamise alust ning väidetava väärteo toimpanemise asjaolud ei ole olnud selged VTMS § 55 lg 1 mõttes. 2
(6)Kohtuväline menetleja leidis kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et kaebuses toodud väited väärteokoosseisu ja tõendite puudmise kohta on alusetud ja põhjendamatud. Harry Sikka poolt väärteo toimepanemine on piisavalt tõendatud, väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad ja seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastuse kohaselt H. Sikka tegevus 08.09.
- a, alkoholijoobes tuigerdamine ja pikali maas olemine avalikus kohas Rakvere linas, Laada 29A maja juures tänaval, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, moodustab AS § 70 järgi karistatava väärteo koosseisu. Menetlusaluse isiku joove tuvastati vastavalt Vabariigi Valitsuse 02.04.
- a määrusele nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ nõuete kohaselt, mille § 5 lg 1 ja 3 alusel peab ametiisiku poolt isiku alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga tuvastamise juures viibima vähemalt üks tunnistaja, nimetatud toimingute teostamise kohta koostab ametiisik protokolli ning kui joobeseisundi tuvastamine ei ole võimalik indikaatorvahendi või mõõteriistaga ja isikut ei ole võimalik toimetada tervishoiuasutusse, tuvastab ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul väliste joobetunnuste põhjal. Protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatori või mõõteriista kasutamisel on politseiametnik kirjeldanud märkustena joobe tuvastamist takistavate põhjustena ja joobeseisundile viitavate tunnustena: isikul esienevad tugevad alkoholilõhnad suust, ei ole võimeline puhuma alkomeetrisse, peale selle esinevad tugevad koordinatsioonihäired ja tasakaaluhäired. Eeltoodud kirjelduse kohaselt on ilmselge, et sellises raskes alkoholijoobes tuigerdamine Eesti avalikus kohas solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest menetlusalune isik loobus. PolS § 15² lg 1 alusel joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse. PolS § 15² lg 3 kohaselt toimetatakse kainenemisele politsei arestimajja või arestikambri kainestuskambrisse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobestmes ning kes joobe tõttu on kas agressiivse käitumisega, märgatavate koordinatsiooonihäirtetega või orienteeriumis- või liikumisvõimetu. 08.09.
- a paigutati H. Sikka peale alkohoolijoobe tuvastamist kainenemisele. Kohatu on kaebuse esitaja väide, et menetlusaluse isiku kinnipidamine politsei arestmajas VTMS § 44 lg 1 alusel oli seadusevastane, sest menetlusalust isikut ei peetud kinni VTMS § 44 lg 1 alusel, vaid ta paigutati kainenemisele PolS § 15² alusel. H. Sikka 08.09.
- a kiirmenetluse otsuses nr 10220882015818 on tõendiks joobetuvastamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokoll. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis H. Sikka tunnistab, et tuli sünnipäevalt,
- aasta juubelilt ja sünipäeval tarvitas alkoholi. Viru Maakohtus 14.10.
- a ja 27.01.
- a toimunud istungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Ta ei nõustu sellega, et tal on alkoholijoove tuvastatud. Joobe tuvastamise akt tuli talle üllatusena, tema puhunud ei ole ja väidab, et tegemist on võltsimisega. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt ei ole ta sellele aktile alla kirjutanud. Ta väidab, et võis olla sel korral seisundis, mis 3
(6)oli tingitud psüühilisest seisundist ja talle määratud ravimitest.
- a detsembris sai ta ravi, mis oli seotud koordinatsiooniga, tasakaalu ja psüühikaga. Ravimite nimesid ta ei mäleta. Kaebuse esitaja ei vaidlusta seda, et politsei ta tänavalt tabas, kuid ta polnud joobes, vaid ravimite mõju all. Kaebuse esitaja väitel ütles ta koheselt politseile, et tarvitab ravimeid ja seetõttu oleks tulnud ta viia külma arestimaja asemel haiglamajja. Arestimajas sunniti teda alla kirjutama dokumentidele. Talle öeldi, et kui alla ei kirjuta, ei saa niipea välja. Kaebuse esitaja leiab, et politsei pole temaga objektiivselt käitunud. Ta ei ole pätt ega joodik, tal on pere ja ka laps. Kohtuväline menetleja palus jätta otsuse muutmata, kuna see on tehtud seadusekohaselt ja õiglaselt. Otsus on tõendamist leidnud väärteoasjades kogutud tõenditega. Kaebuses toodud asjaolud on paljasõnalised ja põhjendamata. II Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja väärteoasja kirjalike materjalidega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Ida Politseiprefetuuri Rakvere politseiosakonna kiirmenetluse otsusest nr 10220882015818 (tl 8) nähtub, et vanemkonstaabel Steven Rehelemi poolt on Harry Sikkale määratud 8 trahviühiku, s.o 480 krooni suurune rahatrahv Rakveres, Laada 29a maja ees 08.09.
- a toimepandud väärteo eest. Väärtegu on kvalifitseeritud AS § 70 rikkumisena. Rikkumise kirjelduse kohaselt H. Sikka olles tugevas alkoholijoobes tuigerdas ja oli pikali maas avalikus kohas, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et kaebuse esitajale heidetaks ette KarS §-s 262 reguleeritud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise toimepanemist ja seega ei pidanud kohtuvälise menetleja esindaja ka väitma 08.09.
- a otsuses, et kaebuse esitaja oleks rikkunud teiste isikute rahu või avaliku korda. H. Sikka poolt toime pandud väärtegu on kvalifitseeritud AS § 70 rikkumisena. Protookollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 15) nähtub, et kaebuse esitajal esinesid tugevad alkoholilõhnad suust ning ta ei ole võimeline puhuma alkomeetrisse. Peale selle esinesid tal tugevad koordinatsioonihäired ja tasakaaluhäired. Kohus leiab, et H. Sikka ütlused selle kohta, et ta ei olnud purjus ja mahakukkumine oli põhjustatud hetkelisest kõrgest vererõhust, südamepuudulikkusest ja ravimite tarvitamisest, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Vaatamata korduvatele võimalustele ei esitanud H.Sikka kohtuvälisele menetlejale ega kohtule tõendeid oma tervisliku seisundi, tarvitatavate ravimite ja nende toime kohta. Joovet kinnitab ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 14), mille kohaselt tarvitas ta sünnipäeval alkoholi. Kaebuse esitaja on leidnud ka, et tema joove ei ole tuvastatud Vabariig Valitsuse 02.04.
- a määrusele nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ nõuete kohaselt. Riigikohus on
- juuni
- a otsuses nr 3-1-1-17-07 rõhutanud, et liiklusseaduse § 20 lg 6 alusel antud Vabariigi Valitsuse
- aprilli
- a määrus nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning 4
(6)joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord" reguleerib joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist üksnes liiklusalaste süütegude puhul. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav tõendamise üldisi reegleid järgides. Seega võib teiste süütegude korral joovet tuvastada ka nt tunnistaja ütlustega, samuti KrMS § 88 alusel toimetatud isiku läbivaatuse käigus koostatud protokolliga. Ja kuigi isiku läbivaatuse käigus on menetlejal õigus võtta isikult proove ja ekspertiisimaterjali, selleks vajadusel ka sundi kasutades, ei ole menetlejal joobe tuvastamisel otsest kohustust selliste proovide või võrdlusmaterjali võtmiseks ega ka kohustust määrata joobe tuvastamiseks ekspertiis. H. Sikkal alkoholijoobe esinemist tõendab vanemkonstaabel S. Rehelemi poolt fikseeritu, mille kohaselt esinesid isikul tugevad alkoholilõhnad suust, ta ei olnud võimeline puhuma alkomeetrisse. Peale selle esinesid H. Sikkal tugevad koordinatsioonihäired ja tasakaaluhäired. AS § 70 kohaselt alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Riigikohus on 24.09.2008. a otsuses nr 3-1-1-50-08 märkinud kohtupraktika ühtlustamiseks, et AS §-s 70 kehtestab vastutuse vaid sellise avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Alkoholijoove ei tingi eraldivõetuna isiku vastutuselevõtmist ka siis, kui ta viibib seejuures tänaval, ühistranspordis või muus avalikus kohas. Omistamaks menetlusalusele isikule AS §-s 70 kirjeldatud väärtegu, tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul eraldi põhistada ja tõendada, mil viisil solvas konkreetsel juhul menetlusaluse isiku viibimine alkoholijoobes avalikus kohas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et H. Sikka solvas avalikus kohas Rakveres, Laada tn 29 a maja ees viibides inimväärikust ja ühiskondliku moraalitunnet, kuna ta tuigerdas ja oli pikali maas. Nimetatud käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas üldlevinud kõlblusnormidega ja solvab teisi ühiskonnaliikmeid. AS § 70 alusel tekkiva vastutuse tekkimiseks ei ole vajalik see, et kaebuse esitaja oleks teisi kaaskodanikke seganud ja häirinud, piisab inimväärikuse ja ühiskondliku moraalitunde solvamisest. Vastutuse tekkimise eelduseks ei ole see, et väärteo toimeopanija kohta oleksid laekunud isikute avaldused, kelle rahu või inimväärikust ehk ühikondlikku moraalitunnet on menetlusalune isik väidetavalt rikkunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H. Sikka on enda tegevusega täitnud AS § 70 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Ettevaatamatuse mõiste annab KarS § 18, mille lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et H. Sikka pani teo toime kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut H. Sikkat tuleb toimepandu eest karistada. 5
(6)Kohtu seisukoht karistuse osas AS § 70 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või aresti. Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna kiirmenetluse otsusega nr 10220882015818 karistati Harry Sikkat alusel AS § 70 rahatrahviga 8 trahviühikut, s.o 480 krooni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Harry Sikka tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning tegemist on kaudse tahtlusega toime pandud teoga, peab kohus põhjendatuks Harry Sikka karistamist sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o 8 trahviühiku suuruse karistusega. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent T.Kullerkupp I.Golubev Juhindudes KrMS § 306 lg-st 5 Viru Maakohus 27.02.2009.a määras: Teha parandus Viru Maakohtu 04.02.2009 otsuse resolutsiooni punktis 1 „HARRY SIKKA kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna 08.09.2008 otsusele nr 10220882015818 Harry Sikka karistamises AS § 70 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni, jätta rahuldamata“, asendades 25 trahviühikut, s.o 1500 krooni 8 trahviühikuga, s.o 480 krooni“. Kohtuotsus jõustus 08. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 6
(6)