Obsah (6)

§ 211§ 205§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-09-1680 Lahend väärteomenetluses Menetlus Lõuna

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Kohtutäituri avalduses Märt Müürile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Märt Müürile
2. veebruari 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 120 trahviühikut arestiga 12 (kaksteist) päeva; 1.2 Märt Müürile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata
3. aprill 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); Märt Müüri tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Täiendavad otsustused
4. Seoses määruse tegemisega: 2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 saata määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele Märt Müürile. Selgitused kohtumäärusele
5. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
6. Asjaolud
7. jaanuaril 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Märt Müürile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 120 trahviühikut, s. o 7 200 krooni. Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud
8. juuli 2008, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlane kaitsja osalemist täituri avalduse lahendamiseks ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et tal vara puudub ja kuna jäi ka töötuks siis ei ole olnud võimalik trahve tasuda.
9. Kohtu põhjendused 2.
10. Seaduslikud alused menetlemisel Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. 2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul. Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimetusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

§ 211

lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub sellest et kohtutäitur on alates täitemenetluse algatamisest kontrollinud võlgniku pangaarveid, töökoha olemasolu ja registrivara olemasolu. Võlgnikul vara ja sissetulek puudub. Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (

§ 211lg 2).

Süüdlasel on tasumata rahatrahv 120 trahviühikut, mis vastab 12 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata. 2

§ 205

lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205lg 4).

2.4. Edasikaebe kord

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Toomas Lillsaar Kohtunik 3