4-08-10076/2

4-08-10076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-10076 (2318,08,010813; 2318,08,010818; 2318,08,011380; 2318,08,011647) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Mart Aavik (ik: 38101060254, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja J Saveljeva RESOLUTSIOON
3. Mart Aavik süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 22 (kakskümmend kaks) päeva.
4. Mart Aavikule määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.04.
5. Kui arest on määratud tähtajaks ärakandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. Mart Aavikult välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1980 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mart Aavik, 4-08-10076, joobe tuvastamine“.
7. Mart Aavikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi AN-1055-08/4139 tegemisel tekkinud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Mart Aavik, 4-08-10076, aineekspertiis“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.02.
9. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921908 selles, et 10.08.2008 kell 03.10 peeti Suur-Laagri 3 maja juures kinni Mart Aavik, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3326/102 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik selgitusena, et tarvitas amfetamiini kell 22.
10. 11.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1074378 selles, et 11.08.2008 kell 14.40 peeti Kalju 6 maja juures kinni Mart Aavik, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3353/129 tuvastati, et menetlusalusel isikul joovet ei esine, on fentanüüli ja amfetamiini tarvitamise tunnused. Samuti leiti menetlusaluse isiku juurest minigrip kotike valge pulbriga, mis vastavalt ekapertiisiaktis nr AN-1055-08/4139 antud eksperdi arvamusele oli pulber massiga 0,16 grammi ja sisaldas amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta ja omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollis märkis menetlusalune isik selgitusena, et ei jõudnud tarvitada, andis eelmisel päeval analüüsid ja täna ei jõudnud. 23.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921521 selles, et 23.08.2008 kell 14.40 peeti Küti 3 maja juures kinni Mart Aavik, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3511/287 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik selgitusena, et tarvitas hiinlast. 29.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921654 selles, et 29.08.2008 kell 21.39 peeti Küti 2 maja juures kinni Mart Aavik, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 3693/369 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja amfetamiinist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli märkis menetlusalune isik selgitusena, et ei ole midagi tarvitanud. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kutse allkirja vastu kätte saanud piisava ajavaruga. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on tema suhtes arutatava väärteo kohtuliku arutamise ajast ja kohast teadlik ning ta ei ole esitanud taotlust väärteoasja kohtuliku arutamise edasilükkamiseks. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, sest eelmised trahvid on tasumata ja varem on teda korduvalt arestidega karistatud. Taotleb karistuseks arest 22 päeva. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, samuti aineekspertiisi akti, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud neljast inkrimineeritud episoodist kolmes episoodis, kuivõrd menetlusalust isikut on kinni peetud nii 10.08.2008 kui ka 11.08.
11. Esimesel korral tuvastati tal joove narkootilistest ainetest, järgmisel päeval vaid narkootiliste ainete tarvitamise tunnused. Seega ei olnud 10.08.2008 tarvitatud narkootiline joove organismist veel lahtunud järgmise kinnipidamise ajaks ning kohus leiab, et ühe ja sama narkootilise aine tarvitamise eest ei saa isikut kaks korda karistada. Küll aga leiti 11.08.2008 menetlusaluse isiku juurest väikeses koguses narkootilist ainet, mida ta ei olnud jõudnud veel tarvitama asuda. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku poolt kolmel korral narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine ja ühel korral väikeses koguses narkootilise aine omandamine ja valdamine arsti ettekirjutuseta. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, omandamiseks või valdamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise, väikeses koguses omandamise ja valdamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise, väikeses koguses omandamise ja valdamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud samalaadsete ja teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada, sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks määrata pikemaajalise aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel ja aineekspertiisi tegemisel tehtud kulutused täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 3