4-08-10094/1

4-08-10094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-10094 Kohtunik Külli Iisop Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Jaakko Lihtavuo kaebus Tallinna Transpordiameti 06.10.2008.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K 033475 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Jaakko Lihtavuo (sündinud 17.10.1943; elukoht xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiameti kaudu (Tallinna Transpordiameti reg nr xxx, asukoht: xxx) RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Transpordiameti 06.10.2008.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K 033475 muutmata ja Jaakko Lihtavuo kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja menetluse käik. 06.10.2008.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr K 033475 määras Tallinna Transpordiameti kontrolör J. Lihtavuole liiklusseaduse (LS) § 7437 lg 1 alusel rahatrahvi 8 trahviühikut, s.o 480 krooni. Otsuse kohaselt parkis J. Lihtavuo auto xxx reg.nr xxx 2 06.10.2008.a kell 15:27 Tallinnas, Rumbi/Logi tn ristmikul, Logi 3 juures, LM 38 (351,362) 579 mõjualasse, pannes sellega toime LE § 152 p 1 nõuete rikkumise. Nimetatud otsusele esitas J. Lihtavuo kohtule kaebuse, milles märgib, et tema auto ei olnud pargitud tänavale ega sadama territooriumile. Auto oli pargitud tühermaale, mis ei olnud sadama ehitusplats. Teel, mis viib sellele tühermaale, ei ole sõitu keelavat märki ega ka parkimist keelavat märki. Seal on ainult kolmnurkne märk selle kohta, et tee on ebatasane ning märk, mis keelab prügi maha panna. Reedel, 17.10.2008.a, käis politseipatrull seda kohta vaatamas, kuna oli kirjutanud politseile avalduse. Politeinikud ütlesid, et aed eraldab tema auto parkimiskoha sadama territooriumist. Politseinikud ütlesid, et liiklusmärgid ei keela parkimist sellel kohal, kus tema auto seisis. Teisaldamisfirma viis tema auto ca 30 meetri teise kohta, kus parkimine oli liiklusmärgiga keelatud. Kohtuväline menetleja on kohtule esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiavad, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaebaja poolt oli sõiduk pargitud parkimise keelu alale. Asjaolu, et sõiduk asus parkimise keelu alal tühermaal, ei anna õigust selles kohas parkida. Kaebaja ei ole nimetanud vastutust välistavaid asjaolusid. Väärtegu on tõendatud kaebaja ütlustega ja fotodega, kohaldatud sanktsioon on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuses märkinud, et ta soovib kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, leiab kohus, et antud asja on võimalik VTMS § 120 lg 1 kohaselt lahendada kirjalikus menetluses, kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. LS § 7437 lg 1 sätestab vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või – viisi rikkudes. Tallinna Transpordiameti kiirmenetluse otsuse kohaselt on J. Lihtavuo rikkunud liikluseeskirja § 152 p 1 nõudeid - ei tohi parkida kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses viidanud mõjualamärgile 38(351 - sõita ei tohi suurema kiirusega, kui märk näitab ja 362 – parkimise keeld), mida kaebuse esitaja on eiranud. Samuti on kiirmenetluse otsuses viide märgile 579, mis tähendab sõiduki sundteisaldamist. Kohus on seisukohal, et 06.10.2008.a J. Lihtavuo poolt toime pandud tegu vastab LS § 7437 lg 1 objektiivsele koosseisule. Nimetatu leiab kinnitamist väärteoasja materjalide juures olevate fotodega, mis vastavalt KrMS §-s 63 lg 1 sätestatule saab lugeda tõendiks. Fotodelt on näha kiirmenetluse otsuses kajastatud mõjualamärk, samuti nimetatud mõjualamärki lõpetav märk. Fotodelt on näha, et sõiduauto reg.märgiga nr xxx oli pargitud parkimist keelava mõjualamärgi piirkonda, st sõiduauto oli pargitud selleks keelatud kohas. Kaebuse esitaja väiteid, et auto oli pargitud tühermaale, mis ei olnud sadama ehitusplats ning teel, mis viib sellele tühermaale, ei ole sõitu keelavat märki ega ka parkimist keelavat märki, peab kohus asjakohatuks. Siinjuures arvestab kohus mõjualamärgi ulatust, st mõjualamärk 38 liikluseeskirja tähenduses näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi (antud juhul liiklusmärkide 351 ja 362) kehtivust kogu alal. Kaebuse esitaja mainitud tühermaa oli parkimist keelava märgi mõjualas ning ei pea olema täiendavalt samasisulise liiklusmärgiga tähistatud. Kaebuse esitaja väiteid, et politseinikud on kinnitanud tema sõiduauto lubatavust kaebuses märgitud kohas peab kohus paljasõnalisteks ning nimetatud väited ei lükka ümber asjas kogutud 3 vastupidiseid tõendeid. Samuti oli asjakohane sõiduki sundteisaldamine, kuna mõjualamärgi juures oli nähtav ka sundteisaldamist näitav märk. Kuna vastavalt KarS §-le 15 lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, sisaldub antud väärteoasjas lisaks objektiivsele teokoosseisule ka nõutav subjektiivne koosseis. Isik, kes soovib oma sõiduautot nõuetekohaselt parkida, peab alati veenduma ka konkreetses kohas parkimist reguleeriva korraga. Antud juhul ei olnud kaebuse esitaja kohtu hinnangul sõidukit parkima asudes piisavalt vastutustundlik ning jättis vastava mõjualamärgi tähelepanuta. Eelöeldut arvestades pani J. Lihtavuo talle süüks arvatud teo toime vähemalt ettevaatamusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3), st isegi juhul, kui J. Lihtavuo ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu ilmnemist, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Seega on kohtuväline menetleja J. Lihtavuo poolt toime pandud väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 7437 lg 1 järgi, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes võib isikut karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Antud väärteos on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses ning trahvi suurusele kaebuse esitaja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus peab trahvi suurust mõistlikuks, kuna karistust kergendavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole ning karistuse eesmärgiks on mõjutada isikut edasistest õiguserikkumistest hoiduma. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 jätab kohus Tallinna Transpordiameti otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Kohtunik