4-09-1518/3

(15)päeva ning „Liiklusseaduse“ § 74.17 lg.1 alusel karistusena kohaldatud rahatrahv 50 trahviühikut summas 3 000 krooni, arestiga viis

(5)päeva. Kohustada süüdimõistetut ilmuma aresti kandmisele Lõuna PP Valga PJ aresti kandmisele alates 26.03.2009.a. kell 15.00. Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (26.03.2009.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kuna süüdimõistetu on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 08.08.2007.a. otsusega väärteoasjas nr. 2820, 07, 001835 on Viktor Romanovitš´i karistatud LS §74´19 lg.1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9 000 krooni ning LS§ 74.17 lg.1 alusel karistusena kohaldatud rahatrahv 50 trahviühikut summas 3 000 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 31.10.2007.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 19.11.2007a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 31.12.2008.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv summas 12 000 krooni täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv tasumata osas arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudus vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Samas väidab süüdimõistetu, et soovib leida endale töökoha ning peatselt saadava töötasu arvel on tal võimalik hakata trahve tasuma. Trahvi varasemat mittetasumist põhjendab süüdimõistetu väitega, et tal polnud võimalik töötada ja omada sissetulekut. Samas möönab süüdimõistetu, et ei ole võimeline nii suurt trahvi tasuma, mistõttu on nõus sellega, et asendataks temale karistusena määratud rahatrahv arestiga, mida ta on nõus kandma koheselt. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 08.08.2007.a. otsusega väärteoasjas nr. 2820, 07, 001835 on Viktor Romanovitš´i karistatud LS §74´19 lg.1 2

(3)alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 9 000 krooni ning LS§ 74.17 lg.1 alusel karistusena kohaldatud rahatrahv 50 trahviühikut summas 3 000 Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 12.11.2007.a. ja antud süüdimõistetule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. Kohtutäituri kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu trahvisumma 12 000 krooni; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi täies ulatuses tasuma enam kui 2 aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam kui 2 kuud väldanud kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka asjaolu, et isik hoidub kõrvale kohtumenetlusest, mistõttu kohus oli sunnitud kohaldama süüdimõistetu suhtes sundtoomist kohtuistungile. Kuigi süüdimõistetu on väitnud endal saada olevat juhutöötasu ning põhjendanud võla varasemat mittetasumist oma sissetuleku piiratusega, pole ta vaatamata kohtu nõudmistele esitanud kohtule mingitki tõendit oma väite kinnitamiseks ja/või rahatrahvi tasumist võimaldava muu sissetuleku olemasolu tõendamiseks. Samuti on süüdimõistetu kohtule kinnitanud, et tema varaline seisund ei võimalda tal trahvi tasuda ning ta on nõus kandma asenduskaristusena määratavat aresti. Siit johtuvalt puuduvad (pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on kohtutäituri sellekohase kinnituse ja süüdimõistetu enda poolt avaldatuga tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvist tasumata 12 000 krooni. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (12 000 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 200 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 20 päeva aresti. VtMS §113 lg.4 p.2 annab kohtumenetluse poolele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Kuna süüdimõistetu on oma allkirjaga kinnitanud apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumist, kohtumäärus jõustub ja kuulub viivitamatule täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest. kohtunik Aare Kaldma 26.03.2009.a. 3