1-06-12117/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kriminaalasja number 1-06-12117 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Kriminaalasi Üldmenetlus kriminaalasjas Riho Kangur´i süüdistuses KrK §-de 148 1 lg 1, 3 ja 161 järgi ning Roman Muljar´i süüdistuses KrK § 148 1 lg 1, 3 järgi. Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009.a Süüdistatavad Riho Kangur – sündinud
3. aprillil 1957.a, *, * kodanik, IK 35704250340, * haridus, *, elukoht *. Karistatus: karistusregistri andmetel karistamata Tõkend: Elukohast lahkumise keeld Roman Muljar - sündinud
4. novembril
5. a., *, * kodanik, IK 36211280359, * haridus, *, *, elukoht *. Karistatus: karistusregistri andmetel karistamata. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld. Kirjalik menetlus Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
6. Mõista Riho Kangur süüdistuses KrK §-de 148 1 lg 1, 3 ja 161 järgi õigeks süüdistusest loobumise tõttu. Mõista Roman Muljar süüdistuses KrK § 148 1 lg 1, 3 järgi õigeks süüdistusest loobumise tõttu.
7. Tõkendid – elukohast lahkumise keelud Riho Kangur´i ja Roman Muljar´i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
8. Tsiviilhagid jätta läbi vaatamata.
9. Asitõendid puuduvad.
10. Kohtukulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu, teatades 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 15 päeva jooksul põhjendatud apellatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Riho Kangurile ja Roman Muljarile on esitatud süüdistus selles, et nemad, olles alates 02.07.1999.a OÜ Lestorin juhatuse liikmed ja tegevjuhid, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes, olles äriseadustiku § 179 ja § 183 kohaselt kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest, tegid majandustehinguid ja ei säilitanud raamatupidamise algdokumente ja ei esitanud neid 27.märtsiks 2002.a maksuhaldurile, jättes täitmata Lääne Maksuameti 22.03.2002.a ettekirjutuse nr
11. Peale selle Riho Kangur ja Roman Muljar jätsid tahtlikult esitamata OÜ Lestorin tulu-ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid ajavahemiku juuni 1999.a kuni märts 2002.a kohta, mille tulemusel jäi vastavalt Lääne Maksuameti 10.05.2002.a koostatud ja 26.06.2002.a ning 13.04.2006.a täiendatud maksurevisjoni kontrollaktis nr 90 tehtud maksuarvutustele (III kd tl 115-131, V kd tl 23-34 ) riigieelarvesse laekumata tulumaks 272 210 krooni suuruses summas ja sotsiaalmaks 223 911 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega panid Riho Kangur ja Roman Muljar jätkuva kuriteona grupi poolt toime maksuhaldurile maksudeklaratsiooni tahtliku esitamata jätmise, s.o KrK § 1481 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmise, s.o KrK § 1481 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille tulemusel jäi maksudena laekumata rohkem kui 500 000 krooni, milline tegevus on kuriteona karistatav ka KarS § 390 järgi maksuhalduri tegevuse takistamisena. Riho Kangur ja Roman Muljar end neile inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnista. Nende süüasja eeluurimine venis ja ka kohtumenetlust ei ole suudetud läbi viia mõistliku aja jooksul kohtust olenemata põhjustel. Nende poolt kuritegude toimepanemise ajal kehtis Kriminaalkoodeks, mis kaotas kehtivuse
12. septembril
13. a. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Krk § 148 1 lg 1 koosseis sätestas kriminaalvastutuse maksudeklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise eest ning lg 3 vastutuse maksuameti ettekirjutuse täitmata jätmise eest. Alates
14. juulist kuni
15. märtsini 2007.a kehtis nimetatud kuritegudele vastav KarS § 390 lg 1, mis sätestas koosseisulise lisatunnusena veel asjaolu, et sellise tegevuse tulemusena jäi riigil maksudena saamata vähemalt 500 000.krooni või enam. Alates
16. märtsist 2007.a kehtib taolise kuriteo puhul KarS § 389 1 lg 1, mis näeb ette koosseisulise tunnusena suure kahju olemasolu. Maksu – ja Tolliameti koostatud maksuarvutuse kohaselt on nüüd maksusummaks 424 853.- krooni. Kuna selline summa on alla 500 000.- krooni, mis on nõutav süüdistuses märgitud tegevuse kvalifitseerimiseks kuriteona
17. juulist 2004.a kuni
18. märtsini 2007.a, ei olnud süüdistatavate tegevus vahepeal kuriteona karistatav. KarS § 5 lg 2 kohaselt on aga seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil kergendab isiku olukorda, tagasiulatav jõud. Seetõttu puudub Riho Kanguri ja Roman Muljari tegevuses KrK § 148 1 lg 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis ja prokurör loobub süüdistusest. Peale selle süüdistatakse Riho Kangurit KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema, olles alates 02.07.1999.a OÜ Lestorin juhatuse liige ja tegevjuht, omades haldamis-, juhtimis- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid, olles seega ametiisik KrK § 160 ja KarS § 288 mõttes ja äriseadustiku § 179 ja § 183 kohaselt kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest, tegi augustis ja septembris 1999.a OÜ Lestorin Hansapanga kontolt nr 221012414670 ülekandeid offshore firma Eurepean Universal Corp kontole nr 22101055355 Hansapangas kokku 120 000 krooni suuruses summas- 25.08.1999.a 10 000 krooni, 26.08.1999.a 60 000 krooni, 16.09.1999.a 50 000 krooni, millised summad kandis Riho Kangur samadel päevadel enda kontole Hansapangas nr 221010748209 ning omastas nimetatud summad, samuti ostis Riho Kangur 1999.a augustis Hackman Metos Eesti AS-lt OÜ Lestorin vara eest salatitootmise seadmeid mitte OÜ-le Lestorin, vaid offshore firmale Eurepean Universal Corp 79655 krooni väärtuses ning jättis OÜ Lestorin raamatupidamise korraldamata. Samas kehtis peale Kriminaalkoodeksi kehtivuse kaotamist kriminaalasjas süüdistusakti kohtusse saatmise ajal KarS § 289, mis sätestas analoogselt KrK §-le 161 kriminaalvastutuse ametiisiku poolt ametiseisundi tahtliku ärakasutamise eest, millega põhjustati oluline kahju teiste isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Alates
19. märtsist
20. a kaotas KarS § 289 kehtivuse ning selle asemel kehtestati teised, täpsemalt piiritletud ja spetsiifilisemad kuriteokoosseisud. Antud asjas ei ole Riho Kangrut võimalik süüdistada ka kehtiva KarS § 201 lg 1 järgi, sest nagu Riigikohus on täpsustanud on viimane erinorm ning isiku tegevus tuleks kvalifitseerida erinormi, mitte üldnormi järgi. Seega ei ole käesoleval ajal Riho Kanguri käitumises enam kuriteokoosseisu KrK § 161 tähenduses ning prokuröril tuleb sellisest süüdiustusest loobuda. Tuleb märkida ka seda, et kui olekski alust ametiseisundi kuritarvitamise süüdistust edasi menetleda, aeguksid need teod 2009.a septembris, mil saab täis kümme aastat sellise kuriteo toimepanemisest. Seetõttu on riiklik süüdistaja teinud kohtule tahteavalduse süüdistusest loobumise kohta Riho Kangru ja Roman Muljari süüasjas ning palub selles kriminaalasjas teha õigeksmõistva kohtuotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, läbi vaadanud kriminaalasja materjalid ja prokuröri taotluse, leiab, et taotlus süüdistusest loobumise kohta on põhjendatud. Käesolevaks ajaks on ametiseisundi kuritarvitamine dekriminaliseeritud ning isegi sellele vaatamata asja peatse aegumise tõttu problemaatiline. Seetõttu ei ole käesoleva kriminaalasja edasine menetlemine mõistlik ja tekitab asjatuid kulutusi ning raiskab riigi ressurssi. Kuna prokurör on süüdistusest loobunud, tuleb kohtualused Riho Kangur ja Roman Muljar õigeks mõista. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §-dest 301, 305-306, 311-315 ja 318-319 mõistab maakohus Riho Kanguri süüdistuses KrK §-de 148 1 lg 1, 3 ja 161 järgi ning Roman Muljari süüdistuses KrK § 148 1 lg 1, 3 järgi õigeks. Vastavalt KrMS §-le 310 lg 2 tuleb õigeksmõistva otsuse korral jätta tsiviilhagid läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Vastavalt KrMS §-le 181 tuleb kohtukulud jätta riigi kanda. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik