← Eesti

1-08-4845/1

Kriminaalasi nr. 1-08-4845 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 02.aprillil 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Siiri Gelkova ja Maret Meigo Sekretär Jaanus Ahbner , Tõlk Marek Litnevski juuresolekul Prokurör Anneli Lumiste Kaitsja Leelo Viil osavõtul Arutas 19.11.2008, 25.03.2009 avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses JURI LÕSSENKOV isikukood 38603170379, vene keel, kodakondsuseta, algharidus, elukoht xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud: 20.09.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 8 alusel vangistusega 3 aastat, millest vabastati osaliselt tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga, määrates, et koheselt kuulub ärakandmisele 14 päeva vangistust ning vangistust 2 aastat 11 kuud 16 päeva ei pöörata tingimisi täitmisele; Katseaja lõppemise kuupäev 20.03.2006.a. 14 päeva vangistust ärakantud ajavahemikul 15.10.2004.a. kuni 28.10.2004.a. 16.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 alusel 1 kuulise vangistusega. Karistus kantud ajavahemikus 18.10.2005.a. kuni 18.11.2005.a. Tõkend – vahistamine süüdistuses KarS § 200 lg 2p 4, § 199 lg 2p 4,5 järgi. Juri Lõssenkov´i süüdistatakse selles, et tema, 25.02.2007 kella 12:00-12:15 paiku Tallinnas, Sõpruse pst 169 asuva maja juures, olles varem toime pannud röövimise, tõukas käega käekoti äravõtmise eesmärgil LP seljast ja püüdis tal samal ajal jõuga kotti käest rebida. Kuna LP ei lasknud kotti lahti, kukkus ta Juri Lõssenkovi tegevuse – tõukamise ja kotist rebimise tõttu maha, tundes füüsilist valu rinna ja parema põlve piirkonnas. Juri Lõssenkov, kasutades ära LP kukkumist, mille tõttu kannatanu ei saanud enam vastupanu osutada, ja kestis tema poolt eelnevalt kasutatud vägivalla toime, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanu käest ära musta värvi naiste käekoti väärtusega 250 krooni, milles oli mobiiltelefon Nokia 5110, väärtusega 2000 krooni; eraldi ümbrikus raha, summas 300 krooni; rahakott, väärtusega 100 krooni koos rahaga 107 krooni; ID-kaart kannatanu nimele; pensionitõend ning haigekassakaart, kokku kannatanule kuuluvat vara 2757 krooni väärtuses, millega põgenes. Seega Juri Lõssenkov, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Juri Lõssenkov, olles varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, 04.08.2007 kella 05:00 ajal Tallinnas Majaka tänaval, autobussipeatuse Majaka põik juures võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära AG käest temale kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson K810i väärtusega 3960 krooni, mille omastas, joostes koos telefoniga ära. Seega Juri Lõssenkov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult kuid vägivalda kasutamata, pani toime varguse, s o KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jüri Lõssenkov tunnistas end esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ja andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 25.veebruaril 2007 aastal oli Sõpruse pst 169 maja juures koos V Bakiniga. Ei mäleta, mida seal täpsemalt tahtsid teha, võib-olla tõesti küsisid suitsu. Vitali läks edasi, Lõssenkov jäi selle kioski juurde, mille kohta tunnistajat enne küsitleti. Nägi kuidas Bakin jooksis ära. Ei näinud mis ta tegi, jooksid üle tee ja Bakin ütles, et ta varastas koti. Bakin võttis kotist telefoni välja ja edasi sõitsid Majakale. Telefon jäi Bakinile. Bakini kaardil oli krediit otsas ja selle pärast kasutati Lõssenkovi kaarti. Ei mäleta mis tegid kui jõudsid Majaka tänavale. Kasutas telefoniga helistades enda kaarti. Käekott jäi sinna maja taha. Endal sel ajal mobiiltelefoni ei olnud. Sel päeval oli seljas vist kergem jope, täpselt ei mäleta. Võisid olla teksapüksid. Peas ei olnud midagi, ei kanna talvel mütsi. Bakinil võis seljas olla sulejope ja veel midagi. Bakin rääkis, et ta haaras koti. Kõndis naine ja ta lähenes talle selja tagant ja haaras koti. Umnov on Vitali Bakini sõber, aga kuna elavad lähestikku, siis tunneb ka teda. Kui väga väike oli, siis oli üks pisike arm paremal põsel. Ei mäleta, kas Bakinil on olnud vigastusi näo peal. Bakiniga lahkhelisid ei ole olnud. On valmis hüvitama kannatanu tsiviilhagi, kuna Vitali Bakini poolt saadud raha kulutasid koos. Vist oli 300 krooni, ei mäleta täpselt. VBsoris selles kotis, vaatas mis seal oli ja võttis mida vaja ja kott koos ülejäänud asjadega jäi sinna. Hagi hüvitamisega on nõus, sest kulutasid raha Bakiniga koos. 04.augustil 2007 võis kohtuda kannatanuga AG. Läks tema juurde, küsis kellaaega. Kannatanu võttis telefoni välja ja siis võttis selle endale. Kuna oli vaja raha, siis müüs selle maha. Tarbis alkoholi ja narkootikume. Telefoni marki ei mäleta. Kannatanu poolt nõutud tsiviilhagi summaga on nõus. Kannatanu LP andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt

  2. 2007 läks alguses kioski juurde ja siis poodi. Läks poodi vasakust küljest kangi alt. Minnes trepist üles tundis, et teda tõmmati, haarati kinni ja kukkus, kuid ei lasknud kotti käest. Kotist haarati ja taha pöörates kukkus ning alles siis nägi teda. Oli jõudnud astuda 1 või 2 astet. Tirisid umbes 5 minutit mõlemad seda kotti enda poole kuni koti sang läks katki. Kannatanu kätte jäi sang, noormehe kätte kott. Kisas kuid mitte kedagi ei olnud tema ümber. Noormees ei öelnud midagi. Ühtegi tunnistajat ei olnud. Tõusis. Kioskis töötanud tüdruk rahustas teda ja kutsus politsei. Sõitsid ringi, kuid ei leidnud kedagi. See toimus Sõpruse pst 169 juures. Poiss oli umbes 18 aastat vana, tumedate juustega, nägu täpselt ei mäleta aga näo kuju oli umbes selline kui süüdistataval, piklik, kõhna kehaehitusega. Seljas oli tume jope, müts. Kukkudes vigastas paremat põlve. Arsti poole ei pöördunud. Nägi ainult ühte noormeest. Kui kott käest tõmmati oli veel trepil maas. Saanud koti noormees jooksis, kuid siis jooksis juba 2 inimest. Üks oli ees ja koti võtnu oli taga. Kotis olid dokumendid, ID-kaart, haigekassa kaart, kuukaart, rahakott, kus oli 100 krooni millegagi ja koti taskus oli ümbrik, milles oli 300 krooni. Dokumendid sai tagasi, raha ei saanud, kotti ei saanud. Telefoni toodi tagasi dokumendid olid pandud postkasti. Kiosk oli trepist 5 meetrit. Tütarlaps rääkis, et nägi kuidas kaks inimest juba sõelusid ja otsisid oma järgmist kannatanut. Ta jälgis neid ja nägi, kui kannatanu läks poe nurga taha. Üks noormees läks järgi ja teine jäi kohapeale. Kui äratundmine oleks olnud teisel päeval, siis oleks kindlasti ära tundnud. Silmad oleksid küll nagu tema omad, kuid 100% kindlalt ei saa just väita, et tema omad. Hagi on 757 krooni. Koti väärtus 250 krooni, raha oli 300 krooni ja veel midagi, ja rahakott ka 100 krooni. 2 Tunnistaja JL andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on kannatanut varem näinud seose röövimisega Mustamäel, Siili peatuse juures. Töötas siis kioskis. Pood oli kioskist 5-7 meetrit. Vaatas aknast ja nägi kuidas 2 noormeest jooksid ja naiselt haarati kott. Kutsus politsei ja oligi kõik. Mõlemad noormehed olid keskmist kasvu ja ühel oli näol arm. Koti võtnul oli must müts. Teine lihtsalt jooksis minema kui nägi, et teisel oli juba kott võetud. Koti võtmise ajal olid noormehed teineteisest 10 meetri kaugusel. Ei mäleta kuidas koti võttis, aga vanem naine kukkus pärast seda, kui kott ära võeti. Noormees jooksis kotiga üle sõidutee teisele poole. Mäletab veel enne seda kui see juhtus, kuidas need noormehed käisid edasi tagasi kioski ees. Kutsus kannatanu kioski ja kutsus politsei. Kannatanu oli šokis ja midagi eriti ei rääkinud. Mütsiga noormehel oli vasakul põsel hästi nähtav üsna pikk (6 cm) arm pikkupidi. Eeluurimisel näidati mappi, kus oli umbes 9 fotot, kelle hulgast kedagi ära ei tundnud. Umbkaudselt näitas mismoodi arm välja nägi. Fotodel oli ka üks armiga. Ainult arm ise oli selle armi moodi, mida noormehel nägin. Konkreetselt kedagi fotodelt ära ei tundnud. Saalis ei tule süüdistatav tuttav ette. Natuke on sarnane. Tunnistaja VM andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ostis naaber Igor Umnovilt mobiiltelefoni Nokia. Täpset kuupäeva ei mäleta. Tunnistajal oli telefon kadunud, vajas telefoni, Umnov teadis ja tõi telefoni. Politsei võttis selle telefoni ära. Paar korda helistas, siis helistati tunnistajale ning tuldi ja võeti ära. Telefon oli tema käes kuskil nädal. Umnov ütles, et ta oli ostnud selle kelleltki, üksikasju ei tea. Varem see ei olnud tema oma. Umnovi sõpru ei tea. Tunnistaja VA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt elab tütre juures Killustiku 8 juba 3 aastat. Juri Lõssenkov elas ka seal. Siis saadeti ta kuskile keskusesse ja sealt võttis politsei ta kinni. Kasutas ühte sama mobiiltelefoni 4 aasta või rohkem. Kodus oli telefon kord lauapeal, kord aknalaual. Telefoni nr oli 58010 375 või
  3. Kui Juri kodus helistas, ei jälginud seda. Paaril korral Juri jooksis välja ja siis tunnistaja jooksis välja ja siis Juri andis oma sõpradele helistada. Juril oli narkootikumidega probleeme, siis saadeti ravile. Tunnistaja I Umnov andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt
  5. 2008 karistati teda valeütluste andmise eest telefoni Nokia 5110 kohta. Telefoni tõi talle Juri Lõssenkov koos Vitali Bakiniga. Nad tõid telefoni pantimiseks. Nad ei saanud seda ise pantida, sest neil ei olnud dokumente. Ei öelnud, kust nad telefoni said. Pantis telefoni Lasnamäe turul pandimajja. Pärast telefoni panti andmist ostis selle välja. Telefoni müüs edasi V M . See oli ainus kord kui Lõssenkov on palunud telefoni pantida. Ei mäleta, kes sai pantimisest saadud raha. Ostis enda raha eest selle välja ja see oli nagu tagavaraks. Tunnistaja VB andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on Juri Lõssenkoviga head tuttavad. Ei mäleta millega seoses teda 10.12.2007 kahtlustatavana kinni peeti. Lõssenkov elas veebruaris 2007 Majakas koos ema ja vennaga. Tunneb ka I Umnovi, elavad ühes rajoonis. Ka Lõssenkov tunneb Umnovi. 2007 aasta veebruaris või märtsis müüs Umnovile mobiiltelefoni, mis oli varastatud Mustamäel, Siili bussipeatuses, Lõssenkovi poolt. Nägi ise vargust pealt 15 meetrikauguselt. Lõssenkov võttis naiselt koti ära ja kotis oli telefon. Täpselt ei mäleta kuidas koti äravõtmine toimus. Lõssenkov haaras käest. Naine karjus. Vägivalda ei kasutatud tema suhtes. Ei mäleta kas naine kukkus. Ei mäleta mis oli tal endal või Juri Lõssenkovil sellel päeval seljas. Käekoti viskas ära seal samas üle tee, maja trepikoja juures. Ise telefoni helistamiseks ei kasutanud. Lõssenkov kasutas juba samal päeval. Enne omavahel naiselt koti võtmisest juttu ei olnud. Tulid Lõssenkoviga tunnistaja kodust XXX. Sõitsid trollis ja pidid Lepistikus välja tulema kuid sõitsid sellest peatusest mööda. Tahtsid istuda bussi peale, seepärast tulid järgmises peatuses välja, mis on Siili peatus ja eraldusid, et küsida suitsu inimestelt. Olid ikka teineteise nägemisulatuses. Naisterahvalt võeti kott ära üheksakordse maja kaare aluses. Tunnistaja TK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt süüdistatavat varem näinud ei ole. 2007 veebruaris töötas EEI OÜ, klienditeenindajana Pae 72 pandimajas. Lk 30 oleva pandilepingu 3 sõlmis tema Igor Umnoviga, kes käis tihti pandimajas, kuid välimuselt teda ei mäleta, ei tunneks ära. Pandilepingusse märgitakse eesnimi, perekonnanimi ja isikukood kas ID-kaardist või passist. Telefoni IMEI-koodi teadasaamiseks on tuleb valida klahvid: * seejärel # ja siis 0 ja 6 ja siis #. Lepingu põhjal ei oska öelda kas panditud vara on välja ostetud. Pantimisel ei olnud eelnevalt kokku lepitud kas vara ostetakse välja või jäetakse välja ostmata. Tunnistaja MA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ostis süüdistatavalt mobiiltelefoni Keskturult, aga aega ei mäleta, see oli 2- 3 aastat tagasi. isiklikult ei tunne teda, lihtsalt teab nägupidi, käis tihti turul. On temalt ühe korra telefoni ostnud. See oli 6210 Nokia. Telefon oli ostes töökorras, laadijat ja dokumente kaasas ei olnud. PIN-koodi ei olnud, pani oma kaardi sisse. Ei tundnud huvi kust telefon pärit ja Lõssenkov ise ei rääkinud. Kannatanu AG andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt läks Majaka tänaval koju. Tema juurde tuli süüdistatav, kes küsis kella. Kannatanul olid kõrvaklapid peas ja mobiiltelefonist kuulas muusikat. Ütles, et probleemi ei ole ja kohe ütleb mis kell on. Võttis telefoni taskust välja ja süüdistatav võttis juhtmetest kinni ja hakkas kohe tõmbama. Mõned meetrid jooksis talle järele, kuid ei saanud teda kätte. See oli mobiiltelefon Sony Ericsson, mille oli ostnud uuena 2 päeva varem. Järelmaksu lõpetas alles eelmisel kuul. Soovib, et talle hüvitataks telefoni maksumus 3960 krooni. Süüdistatava tunneb kindlalt ära, sest noormees on ühe tema tuttava moodi, kes elab Kaliningradis ja sellepärast jäi meelde. Telefoni ära võttes kannatanule haiget ei tehtud. Kohus uuris järgmisi dokumente 25.02.2007 episoodis: - skeem kannatanu LP ütluste protokolli juurde (I k lk 6-7); - tunnistajale JL07.01.2008 isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabelid, mille kohaselt on fototabelil nr 1 kolm noormeest. L avaldas fototabelil nr 1 on näod omavahel sarnased näostruktuurilt, silmade ilmelt; fototabelil nr 1 esitatud esikute seas on kujutatud noormees, kes on sarnane ühele 25.02.2007 naisterahvast Sõpruse pst maja nr 169 juures röövinud noormehele, mille kohta andis 04.03.2007 ülekuulamisel ütlusi. Noormees on sarnane sellele, kes oli peakatteta, sellel olid helepruunid juuksed ning kes ise kotti ära ei võtnud, oli vaid kõrval. (I k lk 144-148); - tunnistajale JL07.01.2008 isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollid ja fototabelid, mille kohaselt on fototabelil nr 1 kolm noormeest. L avaldas fototabelil nr 2 on näod omavahel sarnased näostruktuurilt, silmade ilmselt, huulte järgi; esitatud isikute hulgast ei suuda ära tunda isikut, kes oli 25.02.2007 Sõpruse pst maja nr 169 juures toimunud naisterahva röövi juures. Igal juhul ei tunne hetkel ära noormeest, kes oli peakattega ning kes vahetult naisterahvalt koti ära võttis. Sellest ajast on üks aasta mööda läinud ning seetõttu on rakse ära tunda. (I k lk 149-152); - 27.11.2007 jälitusprotokoll, mille kohaselt jälitustoimingu aeg ja koht: 25.02.2007 kuni 21.03.2007 ja objektiks on mobiiltelefon IMEI koodiga XXX. 25.02.2007 kella 10.06 kuni 10.23 kasutati nimetatud mobiiltelefoni abonendi XXX poolt, mis kuulub LPle. 25.02.2007 kell 12.18 kasutati nimetatud mobiiltelefoni abonendi XXX poolt Elisa Eesti AS masti „Linnu 2“ teeninduspiirkonnas, 25.02.2007 kell 12.43 kasutati nimetatud mobiiltelefoni abonendi XXX poolt Elisa Eesti AS masti „Tuukri1“ teeninduspiirkonnas. 02.03.2007 kell 21.17 kuni 21.03.2007 kell 16.30 kasutati nimetatud mobiiltelefoni abonendi XXX poolt, mis kuulub V M . (I k lk 14); - 27.11.2007 jälitusprotokoll, mille kohaselt jälitustoimingu aeg ja koht: 25.01.2007-25.03.2007 ning 08.01.2007 kuni 08.03.2007 ja objektiks on abonentnumber XXX. 10.02.2007 kell 11.4413.24 kasutati abonentnumbrit XXX mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX. 12.02.2007 kell 16.0416.13 kasutati abonentnumbrit XXX mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX. 24.02.2007 kell 13.16 kasutati abonentnumbrit XXX mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX. 08.01.2007 kell 14.54 kuni 08.03.2007 kell 16.19 kasutati mobiiltelefoni IMEI kood XXX abonendi XXX poolt, mis kuulub V A . 13.02.2007 kell 21.25 kuni 14.02.2007 kell 12.04 kasutati abonentnumbrit XXX 4 mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX. 14.02.2007 kell 12.34 kuni 05.03.2007 kell 11.15 kasutati mobiiltelefoni IMEI kood XXX abonendi XXX poolt, mis kuulub M A (I k lk 40); - 23.11.2007 tunnistajale M A isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabelid, mille kohaselt N.A tunneb ära talle esitatud fototabeli nelja fotot hulgast fotol nr 2 noormehe, kes müüs talle mobiiltelefoni, mille kohta andis vastavaid ütlusi Lõuna politseiosakonnas. Just nimelt tema tõi talle telefoni. Tunneb temas 100% ära sellele inimesele on iseloomulikud suured huuled ja üleüldse on seda inimest mitu korda Keskturul näinud ja jättis ta meelde (I k lk 45-50); - Tunnistaja VA ülekuulamise protokolli ankeetandmete osa, mille kohaselt on tunnistaja telefoni number XXX (I k lk 51); - Tunnistaja V B poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustele lisatud omakäeliselt joonistatud skeem (I k lk 100-101); - 10.12.2007 tunnistaja VB kahtlustatavana ülekuulatuna antud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabelid ja skeem (I k lk 102-111); - Asitõendi – mobiiltelefon Nokia 5110 IMEI koodiga XXX vaatlusprotokoll ja fototabel (I k lk 131-133); - 25,02.2007 leping nr 48556, mis on sõlmitud Eltarc Elektroonika AS ja Igor Umnovi vahel. Lepingu kohaselt annab pandimaja laenusaajale lühiajalist laenu summas 250 krooni ja intress on 11 %. Laenu kasutamise tähtaeg on 12.03.
  6. Laenusaaja annab Pandimajale pandiks Nokia 6100 IMEi koodiga XXX ja Nokia 5110 IMEI koodiga XXX. (Ik lk 30) 04.08.2007 episoodis: - Karistusregistri andmed Juri Lõssenkov karistatuse kohta ( I k 198-204); -Kannatanu AG poolt ütluste protokollile lisatud telefoni Tele 2 järelmaksuleping, mille kohaselt A.G ostis 31.07.2007 mobiiltelefoni Sony Ericsson K8101 ja telefon maksis 3960 krooni (I k lk 181); - 18.08.2007 kannatanule AG isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, mille kohaselt A. G tundis talle esitatud fotodelt ära inimese fotolt nr
  7. See on too inimene, kes 04.08.2007 haaras temalt telefoni Maja tänaval. Tunneb ta näojoonte järgi ära. (I k lk 186-190); - Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 otsus, mille kohaselt Juri Lõssenkov mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2p7 ja § 199 lg 2p8 ning liitkaristuseks mõisteti 3 aasta vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 14 päeva vangistust ja 2 aastat 11 kuud ja 16 päeva jäeti täitmisele pööramata kui Juri Lõssenkov ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. (I k lk 205-212); - Tallinna Linnakohtu 16.11.2005 otsus, mille kohaselt Juri Lõssenkov mõisteti süüdi KarS § 201 lg 2p1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. (I k lk 213-214) Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. Juri Lõssenkov süü 04.08.2007 toimunud avalikult võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav J.Lõssenov tunnistab et läks kannatanu juurde, küsis kella, kannatanu võttis telefoni välja ja Lõssenkov tõmbas seejärel kannatanult telefoni. Telefoni müüs. Süüdistatava ütlused kattuvad kannatanu A.G ütlustega, mis kinnitavad, et süüdistatav tõmbas kannatanult viimase nähes telefoni, kuid telefoni võtmise käigus kannatanu suhtes vägivalda ei kasutanud. Tele 2 järelmaksuleping kinnitab, et A.G oli 4 päeva enne sündmust just ostnud telefoni Sony Ericsson (I k lk 181). Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ja süüdistatava kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist J.Lõssenkovi süü A.G mobiiltelefoni varguses avalikult, kuid vägivalda kasutamata. J.Lõssenkovi enda ütlustest (pärast seda kui kannatanu oli telefoni välja võtnud, ta lihtsalt tõmbas temalt telefoni ära) nähtub, et ta tegutses kavatsetult. 5 Juri Lõssenkovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2p 4,5 järgi kui avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ära võtmine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise ja omastamise. 25.02.2007 röövimise episoodis Juri Lõssenkov end süüdi ei tunnista. Süüdistatava ütluste kohaselt oli ta röövimise ajal küll sündmuskohal, kuid kannatanult kotti tema ei võtnud, seda tegi Vitali Bakin. Kannatanu L.P ütluste kohaselt haarati tema kotist, teda tõmmati ja ta kukkus, kuid ta ei lasknud kotti lahti. Kukkudes vigastas põlve. Tiris noormehega kotti kuni sang läks katki. Koti võtnud noormees oli umbes 18 aastane, piklik, kõhna kehaehitusega, näo kuju oli nagu süüdistataval. Kannatanult jõuga koti äravõtmist kinnitavad ka tunnistaja J.L ütlused, mille kohaselt noormehed jooksid, naiselt haarati kott ja naine kukkus. Koti võtnud isikul oli vasakul põsel hästi nähtav 6 cm pikkune arm. Tunnistaja V.Bakini ütluste kohaselt võttis kannatanult koti süüdistatav. Koti võtmiseks neil eelnevalt kokkulepet ei olnud. Seega on süüdistatava Lõssenkovi, tunnistajate B ja L ning kannatanu P ütlustega tõendamist leidnud, et kannatanult P võeti 25.02.2007 Sõpruse pst 169 juures kangi all ära käekott. Tunnistaja B ja süüdistatava L ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, mille kohaselt oli kotis mobiiltelefon ja raha. Tunnistaja Bakin ja süüdistatava kokkulangevatest ütlustest nähtub, et raha kulutati ühiselt ja mobiiltelefon võeti kaasa, ülejäänud asjad visati minema. Kannatanu P sõnade kohaselt sarnaneb süüdistatav pikliku näo kuju poolest selle isikuga, kes temalt koti haaras. Tunnistaja J.L on ära tundnud V.Bakini kui isiku, kes ei võtnud naisterahvalt kotti, vaid seisis kõrval. (I k lk 144-148). Kohus kuulanud V.Bakini ütlusi veendus, et V.Bakini näokuju on võrreldes J.Lõssenkovi näokujuga ümaram. V.Bakini näol puuduvad ka märgid armi kohta. J.Lõssenkov näo kuju vastab kannatanu poolt kirjeldatud, teda rünnanud isiku näo kujule. Samuti kattub J.Lõssenkovi põsel olev arm tunnistaja J.L ütlustega, mille kohaselt kannatanult koti võtnud mehel oli põsel arm. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja V.B ütlused, mille kohaselt naisterahvalt võttis koti just J.Lõssenkov on usaldusväärsed ja neid kinnitavad ka kannatanu P ja tunnistaja L ütlused ning teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatava ja tunnistaja Bakini ütlustele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et tunnistaja U ütluste kohaselt tõi talle telefoni pantimiseks J.Lõssenkov. Kui telefoni oleks võtnud B oleks selle pantimisega tegelenud ka B . B ei mäleta kas naine kukkus, kuid mäletab, et naine karjus. Kannatanu P ja tunnistaja L kokkulangevate ütluste kohaselt kannatanu kukkus koti äravõtmise käigus. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta püüdis takistada koti äravõtmist, nad sikutasid noormehega seda vastastikku kuni sang purunes. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ütlustes, mis langevad kokku ka tunnistaja ütlustega. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja üleminekut takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. Süüdistatava Lõssenkovi käitumismustrist (ka varguse episood) nähtub, et ta üritab kannatanult kiirelt asja haarata ja siis ära joosta, et tal otseselt ei ole eesmärgiks kannatanu suhtes vägivalla kasutamine. Hoides kotist kinni, takistas kannatanu Lõssenkovil avaliku varguse lõpule viimist. Üritades vargust siiski lõpule viia kasutas Lõssenkov kannatanu P vastupanu maha surumiseks füüsilist vägivalda- üritas jõuga kotti ära tõmmata, mille tulemusena kannatanu kukkus ja talle tekitati sellega valu. Kannatanu ja süüdistatava erinevat vanust ja füüsilist tugevust silmas pidades, oli süüdistataval juba alguses ilmselge, et kannatanu on temast nõrgem. Sikutades kannatanult kotti ja jätkates selle tirimist isegi nähes, et kannatanu kukub oli Lõssenkovil ükskõik, kas ta oma sellise tegevusega tekitab kellelegi füüsilist valu või mitte, mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalikkust, seega on röövimine toime pandud kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu P , tunnistajate B ja L kokkulangevate ütlustega leidnud tõendamist J.Lõsenkovi poolt koti äravõtmises käigus J.L suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Süüdistatav kasutas vägivalda, teda takistada üritanud kannatanu vastupanu mahasurumiseks. Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et Juri Lõssenkov on isikuks, kes on varem toime pannud röövimise (I k lk 205-212). 6 Juri Lõssenkovi tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 200 lg 2p 4 järgi kui varem röövimise toime pannud isiku poolt võõra vallasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu LP on esitanud tsiviilhagi summas 757 krooni ja AG3960 krooni. Süüdistatav tsiviilhagide suurustele vastu ei vaielnud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tele 2 järelemaksulepingust nähtub, et G varastatud mobiiltelefon oli ostetud 4 päeva enne vargust ja maksis 3960 krooni. Seega oli tegemist uue telefoniga, mistõttu on põhjendatud ka telefoni väärtuse hüvitamine selle ostuhinnas. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Juri Lõssenkovi kuritegeliku käitumise tulemusena. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt tsiviilhagide ulatuses välja mõista kannatanute kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Juri Lõssenkovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü osaline puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, tekitatud kahju suurust, samuti vägivalla kasutamise määra, seda et Juri Lõssenkov on varem varavastaste kuritegude eest kaks korda kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud (I k lk 198-204), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, ta ei töötanud ja tarvitas narkootilisi aineid, tuleb teda karistada reaalse vangistusega, sanktsiooni alammääras. Arvestades J.Lõssenkovi poolt käesoleva kriminaalasja raames vanglas viibitud aega, samuti et tal on kindel elukoht ja et Tallinna Linnakohtu 20.09.2004 kohtuotsusega määratud vangistuse tingimuslik mittekohaldamine mõjus J. Lõssenkovile positiivselt - katseaja jooksul ei pannud ta toime ühtegi kuritegu - on teda võimalik KarS § 74 alusel vabastada karistusest tingimisi koos allutamisega käitumiskontrollile. KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsetasu riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 1 kohaselt 10875 krooni riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311- 313 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Juri Lõssenkov KarS § 200 lg 2p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust Süüdi tunnistada Juri Lõssenkov KarS § 199 lg 2p 4,5 järgi ja mõista karistuseks kuus kuud vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus kolm aastat vangistust. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Juri Lõssenkov ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks
  8. ei tarvita narkootilisi aineid KarS § 74 lg 1 alusel määrata Juri Lõssenkov katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastata Juri Lõssenkov kohtusaali vahi alt KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuse viibitud aeg 04.12.2007-06.12.2007 ja 14.01.2008- 02.04.2009 s.o 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva karistusaja hulka. Välja mõista Juri Lõssenkovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 7961.40 (seitse tuhat üheksasada kuuskümmend üks krooni nelikümmend senti), koopiakulud 190.80 (ükssada üheksakümmend krooni kaheksakümmend senti) . Sundraha, koopiakulud ja kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank arvelduskontole nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
  9. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Asitõend mobiiltelefon Nokia 5110 IMEI kood: XXX jätta LPle. Välja mõista Juri Lõssenkovilt LP (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX) kasuks 757 (seitsesada viiskümmend seitse) krooni . AG(XXX) kasuks 3960 (kolm tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 02.aprillil 2009 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Siiri Gelkova Maret Meigo 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.