← Eesti

4-09-2240/6

Obsah (5)§ 29§ 77§ 25§ 26§ 76

4-09-2240 KOHTUMÄÄRUS Narva linn, 23.märts 2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Mihhail Komtśatnikov, vaadanud läbi kaebuse esitaja Aleksei Lavrovski esindaja Vassili Vorobjovi kaebuse Ida Po

) § 29 lg 1 p 1 järgi menetlusaluse isiku teos süüteotunnuste puudumisel, kuna väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses olevad süüteokirjeldused ei sisalda Teeseaduse § 407 lg 1 järgi süükspandavat tegu, vaid hinnangut sellele. Seega Viru Maakohus ei välistanud antud isiku vastutust antud liiklusõnnetuse toimumise eest, vaid lõpetas menetluse rikkumise kirjelduse ebatäpse sõnastuse pärast. 1.4.Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis

) § 29 lg 1 p 3 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada , kui isiku suhtes on sama teo kohta tehtud väärteomenetluse lõpetamise lahend. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kohtuväline menetleja sama isiku suhtes väärteomenetlust uuesti alustada. 1.5.Kohtuvälise menetleja oma määruses märgib, et vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lõikele 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Karistusseadustiku sama paragrahvi teises lõikes on märgitud, et juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepandud füüsilise isiku vastutuselevõtmist ning kolmanda lõike kohaselt ei kohalda karistusõiguslikku vastutust riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. KarS §-st 14 lähtuvalt on juriidilise isiku vastutuse alused ja tingimused ühesugused nii kuritegude kui ka väärtegude puhul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend 3-1-1-137-04). 1.6.Juriidilise isiku vastutusele võtmine on välistatud, kuna antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et AS Narva Vesi juhtivtöötajate poolt juriidilise isiku huvides oleks antud korraldus paigaldada liikluskorraldusvahendid mittenõuetekohaselt. 2.Kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruse kohaselt KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Materjalidest ei nähtu väärteo aegumistähtaja kulgemise peatumise alustele (KarS § 81 lg 7) vastavaid asjaolusid.

§ 29

lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. 14-09-2240 MENETLUS MAAKOHTUS 3.Kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määrusega ei nõustu kaebuse esitaja Aleksei Lavrovski esindaja Vassili Vorobjov (lk.2-3), kes taotleb kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruse tühistamist ja Aleksei Lavrovski õiguse rikkumise tunnistamist saada hüvitist materiaalse kahju eest, mis tekkis 02.jaanuaril 2007.aastal liiklusõnnetuse tagajärjel Kreenholmi tänaval 25 maja juures Narva linnas. 3.1.Kaebuse kohaselt, kaebuse esitaja esindaja Vassili Vorobjov leiab, et konstaabel Mihhail Denissovi ja komisaar Alvar Ottokari määrus piirab (kaebuse teksti järgi) Aleksei Lavrovski õigust saada temale liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Komisaar Aivar Ottokari määrus on motiveerimata, nagu nõuab

§ 77lõige 3, ei sisalda objektiivsete asjaolude analüüsi.

Kaebuse esitaja esindaja Vassili Vorobjev viitab sellele, et ei ole korrektne viide, et võimatu on alustada väärteoasja uuesti seoses aegumisega. Kaebuses Mihhail Denissovi määrusele Aleksei Lavrovski palub rahuldada kaebus ja tunnistada tema õiguste rikkumist, mitte ennistada väärteoasja menetlust. 3.2.Kaebuse kohaselt 23.novembri 2007.a otsuses Viru Maakohus märkis, et mullatöid viis läbi AS Narva Vesi ja sai juriidilise isikuna Narva Linnavalitsuselt loa teha mullatöid Narvas, Kreenholmi tänaval. Narva Linnavara-ja Majandusameti poolt 27.detsembri 2006.a väljastatud loa nr 106 alusel AS Narva Vesi teostas mullatöid 02.-03.jaanuaril 2007.aastal Narvas, Kreenholmi 25 maja juures ja pidi täitma kõiki nimetatud dokumentaalseid tõendeid, mis olid politseiametnike käsutuses. Ida Politseiprefektuur kui kohtuvälise menetleja omas küllaldaselt aluseid võtta vastutusele juriidiline isik –AS Narva Vesi. Kaebuse esitaja leiab, et on rikutud Aleksei Lavrovski õigust saada hüvitist materiaalse kahju eest, mis tekkis talle liiklusõnnetuse tagajärjel, on rikutud seoses Ida Politseiprefektuuri ametnike tegevusetusega kahe aasta jooksul, mis on ette nähtud seadusega. KOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Maakohtu kohtunik, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, kaebuse väidetega, kohtunik käsitleb esmalt oma võimalust kaebuse lahendamiseks, seejärel analüüsib kas oli üldse õigus Aleksei Lavrovskil kaevata Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Mihhail Denissovi 16.detsembri 2008.a otsuse peale ja lõpetuseks lahendab esitatud kaebuse sisuliselt. 5.

§ 25

lg 1 p 3 sätestab, et kohtunik on kohustatud taanduma, kui ta muul põhjusel ei saa olla erapooletu. Aleksei Lavrovski on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik. Mina töötan Viru Maakohtu Narva kohtumajas kohtunikuna alates 01.jaanuarist 2009.a. Kahekuulise tööaja jooksul, mil mina olen töötanud kohtunikuna Narva kohtumajas, on minu ja Aleksei Lavrovski vahel ainult tööalased suhted. Otsustamaks küsimust sellest, millal konkreetselt peaks kohtunik

§ 25

lg 1 p 3 alusel taanduma, ei saa aga lähtuda vaid kohtuniku enda subjektiivsest arusaamast. Kohtupraktikast (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.novembri 2005.a lahend nr 3-1-1-12305) tuleneb, tsitaat :“ Esiteks peab kohtunik KrMS § 49 lg 1 p 5 alusel taanduma siis, kui ta kohtuasja lahendama asudes ei pea selles kohtuasjas subjektiivselt võimalikuks mitte igasuguse seadusega ettenähtava kohtulahendi tegemist, vaid eelistab selgelt ühte võimalikku lahendit teistele. Vastavalt Eesti kohtunike eetikakoodeksi p-le 25 peab kohtunik taanduma siis, kui tal on eelarvamus poole suhtes, mis takistab asja objektiivset lahendamist; kui ta on asjaosalistega lähedastes suhetes; tal on eraviisiline teave menetlusega seotud faktiliste asjaolude kohta; ta on varasemalt asjaosalisi õigusalaselt nõustanud või teab, et otsus võib puudutada teda ennast 2

(4)14-09-2240 või tema perekonnaliiget. Siinjuures on oluline silmas pidada, et nii nagu mistahes teiselgi isikul, on ka kohtunikul oma hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, millest aga ei saa automaatselt tuletada kohtuniku erapoolikust. Kohtuniku taandumise aluseks on vaid selline tema hoiakute ja väärtushinnangute süsteemist lähtuv arusaam, mis toimib tõepoolest argumentidele mittealluva ja diskussiooni välistava eelarvamusena.“ Kohtunikuna leian mina, et kui tekib kahtlus kohtuniku erapooletuse suhtes ja on nimetatud objektiivsed asjaolud, mis seda kahtlust kinnitavad, siis tuleb kohtunikul taanduda. Selliseid objektiivseid asjaolusid, mis kinnitaksid, et mina, kohtunik Mihhail Komtśatnikov, pole erapooletu, ei ole tuvastatud ja seega ma võin läbi vaadata kaebuse esitaja Vassili Vorobjovi kaebust. Ühtlasi kohtunik märgib, et kohtunik Mihhail Komtśatnikovile arutatavas asjas ei ole esitatud taandamist

§ 26lg 3 alusel.

6.

§ 76

lg 1 sätestab, et kaebuse esitamiseks kohtuvälise menetleja otsuse peale on õigus menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul. 6.1.Tulenevalt väärteoasja materjalidest kohtuväline menetleja arutatavas asjas on Ida Politseiprefektuur ja menetlusalune isik (juriidiline isik) AS Narva Vesi, Narva Vesi AS meister XX isikus. See tähendab, et Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna 16.detsembri 2008.a Mihhail Denissovi määruse peale võis esitada kaebuse AS Narva Vesi või tema esindaja, antud juhul Narva Vesi AS meister XX, aga mitte Aleksei Lavrovski, kellel arutatavas asjas pole protsessuaalset staatust. Seega jääb arusaamatuks, mille alusel Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni-ja patrullitalituse komisaar Alvar Ottokar arutas Aleksei Lavrovski poolt esitatud kaebust. Kohtuniku arvamusel on antud juhul olukord, kus kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust. Kohtuvälisel menetlejal oli õigus jätta esitatud kaebus läbi vaatamata.

  1. Kohtunik ei soostu kaebuse väidetega, et kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määrus on motiveerimata. Kohtunik rõhutab kohtupraktika seisukohta, et motiividega mittenõustumine ei tähenda motiivide puudumist. Vastupidiselt kaebuse esitaja avamusele kohtunik leiab, et kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määrus on põhjendatud ja piisavalt motiveeritud ning kaebuse esitaja Vassili Vorobjovi kaebuses esitatud motiivid ei anna alust kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruse tühistamiseks. 7.1.Õigesti on kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruses märgitud, et Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 23.novembri
  2. aasta (lk 15-18) otsus juriidilise isiku suhtes, s.o AS Narva Vesi suhtes, mille kohaselt oli Ida Politseiprefektuuri 20.juuni 2007.a otsus väärteoasjas nr 2330,07,000089 XXi suhtes, kes tegeles juriidilise isiku AS Narva Vesi huvides, lõpetatud

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Otsus on jõustunud. 7.2.Oma 16.jaanuari 2009.a määruses kohtuväline menetleja piisavalt ja põhjendatult selgitas, mille alusel ei saa võtta vastutusele juriidilist isikut Narva Vesi ja lisaks oma põhjendustele viitas Riigikohtu praktikale (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.septembri 2004.a otsus nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263 ) Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu, s.o seaduses ettenähtud juhtudel saab füüsiliste isikute tegusid omistada ka juriidilisele isikule. Seetõttu vastutab juriidiline isik KarS § 14 lg 1 kohaselt üksnes teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Juriidiline isik vastutab vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. 7.3.Samuti on õige viide kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruses väärteo aegumisele. 3

(4)14-09-2240 8.Kohtunik on seisukohal, et kaebuse esitaja Vassili Vorobjovi väide on paljasõnaline, et konstaabel Mihhail Denissovi ja komissar Alvar Ottokari määrusega on piiratud Aleksei Lavrovski õigust saada temale liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. Selline väide omab alles deklaratiivset iseloomu. Kohtunikule jääb selgusetuks, milliseid seadusi ametnikud Mihhail Denissov ja Alvar Ottokar rikkusid Aleksei Lavrovski suhtes. 9.Veel tahaks pöörata tähelepanu kaebuse esitamisele kohtuvälise menetleja määruse peale, s.o

§ 77lg 2 mõttes.

9.1.Kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.veebruari 2006.a otsus 3-1-1-15606, RT III, 2006, 8,68) tuleneb, et :“

§ 76

lg 1 mõtte kohaselt peab menetlusväline isik kohtuvälise menetleja toimingu vaidlustamisel ära näitama, kuidas ja millist tema õigust on toiminguga rikutud. Arvestades seda, et

peatüki 3.jao 6 jaotises sätestatud kaebamine kohtuvälise menetleja üksikute toimingute peale ei kujuta endast mitte väärteoasjas ennast puudutava sisulise lahendi vaidlustamist, tuleb ka

§-s 1919 sätestatud edasikaebeõiguse piirangut lugeda igati põhjendatuks“. Seoses sellega kohtunik leiab, et kaebuse esitaja Vassili Vorobjov oma kaebuses kohtuvälise menetleja määruse peale ei ole Aleksei Lavrovski õiguste rikkumist märkinud ega põhjendanud. Ta vaidlustas süüteokoosseisu ja materiaalse kahju hüvitamise saamise. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§-dest 79 ja 191 p 12, kohtunik määrab: 1.Kaebuse esitaja Vassili Vorobjovi kaebus kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009.a määruse peale jätta rahuldamata. 1.1.Kohtuvälise menetleja 16.jaanuari 2009. määrus jätta jõusse. Edasikaebamise kord Käesolev määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Mihhail Komtśatnikov kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.