) § 74-22 lg 3 järgi rahatrahviga 6300 krooni ja
-22 lg 5 järgi määrati lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks selle eest, et tema 10.04.2008 kell 14.35 Tallinn-Narva tee 173.km. juhtis mootorsõidukit kiirusega 117+/- 4 km/h, , mis suurima lubatud sõidukiiruse 70 km/h ületas 43 km/h võrra. Asja läbivaatamise kuupäev 06.10.2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Jüri Moor , isikukood 37104232720, elukoht xxx Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Andres Visnapuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135, kohus OTSUSTAS: Kaebus jätta rahuldamata. Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 28 04 2008 otsus nr 2440,08,004440 millega Jüri Moori karistati kohta
´22 lg 3 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut summas 6300 krooni ja
Lisakaristuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbangas ( Hansapank ) , viitenumber 10220085987633 .Rahatrahv pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebe tähtaeg, ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Menetlusaluse isiku advokaadist esindajal, samuti kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kohtuotsuse peale kassatsioon 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool, soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja põhjendus. 1.Karistus. Ida Politseiprefektuuri 28.04.2008 otsusega nr 2440,08,004440 karistati Jüri Moosi
-22 lg 3 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut summas 6300 krooni ja
-22 lg 4 järgi määrati talle lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks selle eest, et tema 10.04.2008 kell 14.35 Tallinn-Narva tee 173.km. juhtis mootorsõidukit kiirusega 117+/- 4 km/h, , mis suurima lubatud sõidukiiruse 70 km/h ületas 43 km/h võrra. 2.Kaebus. Jüri Moor esitas Viru Maakohtusse kaebuse tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha vastavalt VTMS § 132 p 2 uus otsus järgmistel põhjendustel: 2.1.Tema juhitud auto sõitis kiirusega 106 km/h. 2.2.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 5 sekundi jooksul, kiirus oli 117 km/h. Tallinn-Narva mnt 173.kilomeetril (70 km/h kiirusepiirangu ala) ei ole162,5 m pikkust sirget lõiku, kus kohtuväline menetleja oleks saanud mõõta 5 sekundi jooksul sellise kiiruse. Kui mõõtmine toimus pikal sirgel teelõigus(171.-172.km) siis seal oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. 2.3. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli politseiauto kiiruseks 65 km/h. Politseiametniku poolt autos antud seletuse kohaselt pöörasid nad ümber ca 1 km pärast tema autoga kokku saamist 169.kilomeetril, seega kuni 168.kilomeetrini. Et jõuda tema autole järgi 173.kilomeetril, pidi politseiauto sõitma kiirusega vähemalt 144 km/h, mistõttu peaks kasutama laiendmääramatust +/-7 km/h. 2.4.Mööndes, et ta ületas kiirust, lähtudes eeltoodud arvestustest, kvalifitseeruks tema rikkumine
3.Tõendatud asjaolud. 3.1.Menetlusaluse isiku ütlused. Sõitsin Jõhvist Narva poolexxx A6. Kiirust 106 km/h on mul teda, sest oli püsikiiruse hoidja sisse lülitatud. Märkasin Narva poolt vastu sõitvat eravärvides politseiautot pärast Jõhvist väljasõitu, umbes kõrgepingeliinide juures. Sõitsin Olles teel möödunud mõnest autost, jõudnud Toila teeristist mööda Voka silla juurde, märkasin tahavaatepeeglist sama politseiautot. Ta oli suhteliselt lähedal, meie vahel autosid ei olnud. Ta andis peatumismärguande, kuna sillal peatuda ei tohi siis ma sõitsin edasi. Sillal oli kiirusepiirang 70 km/h. Peatusin pärast kurvi läbimist tee ääres. Politseiauto jäi seisma minu auto taha. Tuldi minu juurde, teatati kiirusemõõtja näit 117 km/h, paluti tulla politseiautosse. Politseiautos näidati sama näitu 117 km/h ja öeldi, et ma sõitsin 70 alas 117 km/h. Mina väitsin ,et see kiirus ei ole võimalik, liiga suur. Mina ütlesin, et sirgel liikusin ma 106 km/h ja kui ma politseiautot nägin siis ma pidurdasin loomulikult. Nad väitsid ,et nad olid mind märganud juba enne- siis kui nad mulle vastu sõitsid. Nad ütlesid et ma sooritasin möödasõitu autost mis liikus 93 km/h, peale seda hakkasid nad mulle järele sõitma. Nad ütlesid et nad pöörasid ringi tankla juures ja tulid mulle järele. Kui ma ütlesin ,et see ei ole minu kiirus siis nad ütlesid, et neil on kõik lindistatud. Küsisin näha lindistust. Nad vastasid, et seda nad tegema ei pea, kohtus näidatakse mulle kui vaja. Õigused ja kohustused- anti lugeda- öeldi, et võtke lugege läbi. 3.2.Tunnistaja Nikolai Alikov andis ütlusi: Olin patrullis koos Smirnoviga. Sõitsime Narva poolt Tallinna poole, enne Toila risti, 70 km/h alas, märkasime sõiduautot sõitmas kiirusega üle 100 km/h. Enne Toila ristmikku, Voka silla ja Toila vahelisel teel tulime me talle vastu. Seal, kus on kahekordne pidev joon, tegi auto möödasõidu ja kiirendas edasi. Sõitsime talle järele: pöörasime ümber Toila risti lähedal. Maantee oli täis autosid, sõideti mõlemas suunas. See auto tegi möödasõitu ja Voka silla juures oli tema kiirus väga suur. Tema rikkumine oli 117 km/h 70 km/h alas. Võtsime enda kiiruse maha selleks, et täpsemalt fikseerida kiirust ületanud auto kiirus. Fikseerisime kiiruse ja pidasime ta kinni. Meie ja tema vahel oli ka teisi autosid. Mõõteseade võimaldab mõõta ka siis, kui vahel on teisi autosid, ta näitab kõige kiirema auto kiirust. Kohe pärast Voka silda jõudsime talle järele nii, et enam meie vahel autosid ei olnud. Juht rääkis, et tal oli püsikiirusehoidja peal. 3.3.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 15) nähtub, et 10.04.2008 kell 14.35 Tallinn-Narva mnt 173.km mõõdeti Narva suunas sõitva xxx kiiruseks 117 km/h taadeldud ja testitud töökorras kiirusemõõteseadmega Stalker Dual DC083479 samas suunas sõitnud patrullautost, mis liikus mõõtmise ajal kiirusega 65 km/h. Kiirus 117 km/h mõõdeti teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 70 km/h. Arvestades laiendmääramatust +/-4 km/h, ületas juht suurimat lubatud kiirust mitte vähem, kui 43 km/h. Sõiduk, mille kiirust mõõdeti asulavälisel kattega kuival , 2 sõidureaga ja eraldusribaga teel, valgel ajal ning hea nähtavuse juures, liikus esimesel sõidurajal, eemaldudes patrullsõidukist. Video- ega helitehnikat ei kasutatud. Protokolli lõpus on Jüri Moori allkiri ja avaldus „Radari näiduga olen tutvunud“. 3.4.Menetlusaluse isiku kaebusele lisatud Maanteeameti kaardiserveri X-GIS Maanteeameti kaardirakendusest Tallinn-Narva mnt 167.-173.km( tl 6) on näha, et 173.kilomeetril (173.-174.kilomeetri vahel) enne ja pärast Voka silda, on kokku pikk sirge lõik, mis hinnanguliselt moodustab rohkem kui poole (500 meetrit) 1-kilomeetrisest lõigust, Toila teeristi ja Voka silla vaheline kaugus on 169.-173.km, so 4 km. 3.5.Selle, et menetlusalune isik väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas- Tallinn-Narva mnt 173.kilomeetril- ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h, loeb kohus tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega, kes tunnistas, et ta sõitis lubatud suurema kiirusega. Asjaolu, et auto kiirus teelõigul oli 117+/-4 km/h, on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja Nikolai Alikovi ütlustega, et nähes Narva poole kihutavat hõbehalli Audit, keeras politseipatrull Toila teeristis ümber ja asus kihutajat taga ajama. Jõudnud Voka silla lähedal autole järele, pidurdati politseiauto kiirus alla ja olles 50100 meetri kaugusel, fikseeriti sirgel teelõigul liikuva xxi kiiruseks umbes 5(4-3) sekundi jooksul 117 km/h. 3.6.Kohus ei loe usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi, et väärteoprotokollis kirjeldatud kohas oli tema auto kiiruseks 106 km/h, sest sellekohast vastuväidet ei ole ta esitanud esmaste menetlustoimingute käigus, sh kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tutvudes. Ta on selle tuletanud pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist ja menetlusdokumentidega tutvumise järel arvutuslikul teel. Seejuures on lähtutud tegelikkusele mittevastavast eeldusest, et patrullauto keeras tema autole järele Jõhvi lähedal, mistõttu pidi Voka silla lähedale jõudmiseks läbima 6 km. (tunnistaja ütluste kohaselt oli see vahetult pärast autode teineteisest möödumist Toila teeristis).Toila teeristi ja Voka silla vaheline kaugus on 4 km/h. Seega ei olnud patrullautol vaja liikuda 144 km/h. Tunnistaja ütluste kohaselt vähendas patrullauto kiirust eesliikunud autole järele jõudes järsult lühiajaliselt, et fikseerida tolle kiirus. 3.7.Nende tõenditega on tõendatud, et menetlusalusel isikul, kes sõitis Tallinn-Narva mnt 173.kilomeetril, kus on kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 70 km/h, mõõdeti kiiruseks 117 km/h. Kiirust mõõdeti taadeldud ja testitud töökorras kiirusemõõteseadmega Stalker Dual DC083479 samas suunas sõitnud patrullautost, kusjuures kiirusemõõteseade oli statsionaarselt paigalseisva kiirusemõõturiga. Kiiruse 117 km/h puhul on sellise mõõtmise puhul lainedmääramatus +/-4 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud kiirust 43 km/h võrra, millega pani toime
-22 lg 3 ettenähtud väärteo tunnustega teo 3.8.Tegu on toime pandud vähemalt ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis, sest mootorsõiduki juht peab järgima liiklusmärke, sh kiirust piiravaid märke ning ei või nende jälgimisse hooletu suhtumise tõttu kiirust ületada. 3.9.Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega tema süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Jüri Moori tegu on õigesti kvalifitseeritud
-22 lg 3 järgi 4.Kohus ei tuvastanud VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. 5.Väärteokaristus Ida-Viru maakonnas toime pandud väärteo eest on määratud pädeva kohtuvälise menetleja- Ida Politseiprefektuuri- poolt. 6.Väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust: menetlus on läbi viidud pädeva ametniku poolt, menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, talle on allkirja vastu kätte antud väärteoprotokoll, talle on antud võimalusanda ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta, tutvustatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli). 7.
-22 lg 3 järgi karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
-22 lg 5 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada
-22 lg 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut
-22 lg 3 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut summas 6300 krooni, mis on keskmine trahvimäär.
-22 lg 5 järgi määrati talle lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, mis on 1/3
S § 57 karistust kergendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ega kohus ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja ega kohus ei tuvastanud ka KarS § 58 järgi karistust raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on mitmel korral toime pannud liiklusväärtegusid. 2008.aatal oli neid kolm ja 2007.aastal üks. Korduv väärtegude toimepanemine näitab, et varasemad karistusedrahatrahvid- ei ole mõjutanud menetlusalust isikut lõpetama süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on nii põhi- kui lisakaristus määranud kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise alustega. 8.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 lg 1 p 1, jätab kohus Jüri Moori kaebuse rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri 28.04.2008 otsuse nr 2440,08,004440 muutmata. Kohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.