4-08-11838/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2009, Rapla Väärteoasja number 4-08-11838 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Kalev Palmi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Triin Tähtla 12.11.2008 otsuse nr 2700,08,006489 peale Menetlusosalised kaebuse Kalev Palm (isikukood 35310210285, elukoht xxxxx, xxxxxx x, töökoht Semco Ehitus OÜ, Eesti kodanik), kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Maano Saareväli, kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Triin Tähtla Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Triin Tähtla 12.11.2008 otsus nr 2700,08,006489 ning teha uus otsus: Süüdi tunnistada Kalev Palm Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 12 trahviühikut, trahvi suurus 720.- krooni. Jätta Kalev Palmi kaitsja Maano Saareväli kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Triin Tähtla 12.11.2008 otsuse nr 2700,08,006489 tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Kalev Palmil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus kättesaadav alates 11.03.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja kaitsja M.Saareväli leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetluseõigust ning kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust. Vaidlusaluses väärteoasjas oli esimeseks menetlustoiminguks menetlusaluse isiku ülekuulamine. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalusele isikule ei ole tema õigused ja kohustusi tutvustatud vastavalt VTMS §-le
3. Nimetatud menetluslikku viga ei ole võimalik kõrvaldada kaebemenetluses maakohtus, mistõttu on menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmine vaadelda väärteo edasist menetlemist takistava ja välistava asjaoluna. Seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud KarS § 63 lg 3 sätestatust. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud ühe ja sama väärteokoosseisu järgi. Seega on menetlusaluse isiku polt toimepandud osateod paigutatavad ühe ja sama väärteokoosseisu alla ning nimetatud osategusid tuleb vaadelda ühe teona ning karistus tulnuks määrata KarS § 63 lg 1 järgi. Samuti ei ole otsusest aru saada, millise LE sätte rikkumise eest on menetlusalusele isikule määratud 420.- kr suurune trahv ja millise LE sätte rikkumise eest 1080.- kr suurune trahv. Juhul, kui mõni osategudest ei leia tõendamist, ei ole võimalik määratleda, kui suures osas tuleb karistus tühistada. LE § 180 nõude rikkumine ei ole tõendatud. Väärteomenetluses lasub süü tõendamise kohustus kohtuvälisel menetlejal. Vaidlusaluses väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja esitanud tõendeid, millest tulenevalt oleks võimalik järeldada halva nähtavuse puudumist. Väärteotoimikus puuduvad üldse tõendid selle kohta, milline oli nähtavus, kas see oli üle või alla 300 m. Menetlusalune isiku poolt juhitud sõidukil põlesid udutuled aga seoses Raplasse sissesõidul teel olnud uduviirgudega. LM 333 nõuete rikkumine ei ole tõendatud. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Viljandi mnt ja Jõe tn ristmikul oli vasakpöörde sooritamine keelatud. Menetlusalune isik sõitis Raplasse mööda Tallinna mnt-d, sooritas vasakpöörde Viljandi mnt-le ning sealt omakorda vasakpöörde Jõe tn poole. Nimetatud kohtades ei ole vasakpöörded keelatud. Väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise kohana fikseeritud Viljandi mnt ja jõe tn ristmik. Sama sündmuskoht on fikseeritud vaidlustatud väärteootsuses. Tegelikkuses ei eksisteeri Raplas Viljandi mnt ja Jõe tn ristmikku. Seega ei vasta väärteoprotokollis fikseeritu tegelikkusele ning väidetava vasakpöörde sooritamise kohta ei ole võimalik tuvastada. VTMS § 87 kohaselt on väärteoasja arutamise piirideks väärteoprotokollis fikseeritu. Seega tuli kohtuvälisel menetlejal karistuse õigeks määramiseks välja selgitada, kas väärteoprotokollis sätestatud kohas oli LM 333 nõude eiramine võimalik. Kuna Raplas puudub ristmik, millele väärteoprotokollis viitab kohtuväline menetleja, siis ei saanud menetlusalune isik sellises kohas ka väärtegu toime panna. Kohtukaebemenetluses puudub kohtul võimalus asuda väärteoprotokolli sisustama teisiti või teha sellesse parandusi või asuda tuvastama väärteoprotokolli väliseid asjaolusid. Nimetatud toiminguid oli võimalik teha kohtuvälises menetluses, kuid neid ei ole tehtud. Samuti puudub väärteoasja kohtukaebemenetluses võimalus saata väärteoasi tagasi uue väärteoprotokolli koostamiseks. Seega, tuvastades Rapla viljandi mnt ja jõe tn ristmiku puudumise, tuleb LM 333 nõude rikkumise osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vaidlustatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Väärteoprotokollis on tõenditena esitatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlused. Arvesse tuleb võtta ka vastulauses esitatut. Sellega mittearvestamist tuleb otsuses põhjendada. Vastulause jäeti arvestamata, kuna tegemist oli konkreetse rikkumisega, mis on mõistetamatu. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada täies ulatuses ning menetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel T.Tähtla leiab, et K.Palm on väärteoprotokollis toodud rikkumised toime pannud ja ta ei peaks pääsema karistuseta. Määratud trahvi võib vähendada. Esmalt tutvustati K.Palmile politseiautos tema õigusi ja kohustusi. Ise ta lugeda ei näinud. T.Tähtla luges talle õigused ja kohustused ette, kuid K.Palm keeldus selle kohta allkirja andmast. Väärteoprotokollis ja otsuses on eksitud väärteo toimepanemise kohaga, õige koht on Tallinna mnt ja Jõe tn ristmik. Samuti ei olnud nähtavus halb sellel õhtul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Otsusega väärteoasjas nr 2700,08,006489 12.11.2008 karistati K.Palmi Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 420.- kr ja 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 18 trahviühikut, s.o 1080.- kr. Kaebuse esitaja K.Palm võtab õigeks, et 12.11.2008 politseiautos loeti talle kõige pealt õigused ja kohustused ette ja alles pärast seda kuulati ta menetlusaluse isikuna üle. Seda tõendas ka tunnistaja Tarmo Tammus. Tema ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et konstaabel T.Tähtla kutsus K.Palmi politseiautosse, kõige pealt kontrolliti joovet, siis luges T.Tähtla K.Palmile tema õigused ja kohustused ette. K.Palm keeldus selle kohta allkirja andmast, mida tunnistaja oma allkirjaga kinnitas. Seega ei leidnud tõendamist kaebuses väidetu, et vaidlusaluses väärteoasjas oli esimeseks menetlustoiminguks menetlusaluse isiku ülekuulamine. Kohus tuvastas, et esimeseks menetlustoiminguks oli K.Palmile tema õiguste ja kohustuste teatavakstegemine. K.Palm keeldus selle kohta allkirja andmast ning vastavalt VTMS § 69 lg 1 p 8 kinnitavad seda konstaabel T.Tähtla ja tunnistaja T.Tammus oma allkirjadega protokollis. Tunnistaja Tarmo Tammuse ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 12.11.2008 kell 21.00 paiku Raplas ei olnud nähtavus halb. Ilm oli hea, ei sadanud vihma ega lund, ei olnud udu. Kuid oli pime. Rapla linnas põles tänavavalgustus. Mingit vajadust udutuledega sõita ei olnud. See pimestas põhjendamatult teisi juhte. K.Palmi ülekuulamise protokollist 12.11.2008 nähtub, et K.Palm unustas udutuled Raplasse sisenemisel välja lülitada. Nähtavus oli halb Hagudis. Seega on nii tunnistaja T.Tammuse kui ka K.Palmi ülekuulamise protokolliga tõendamist leidnud, et 12.11.2008 kella 21.00 paiku ei olnud Raplas nähtavus halb, ei sadanud vihma, lund ega ei olnud udu. Oli pime, tänavavalgustus põles. K.Palm 12.11.2008 toimunud ülekuulamisel ei rääkinud, et tema sõidukil põlesid esimesed udutuled, kuna Raplas oli nähtavus halb seoses vihma, tormi, lumetuisu, udu tõttu. Seega on K.Palm rikkunud LE § 180 nõudeid. See on üldteada asjaolu, et Raplas puudub Viljandi mnt ja Jõe tn ristmik. Tunnistaja T.Tammuse ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et K.Palm sõitis oma sõidukiga Raplasse Tallinna poolt mööda Tallinna mnt-d, sõitis üle silla ning vahetult peale silda pööras vasakule Jõe tänavale. Antud manööver on keelatud, peale silda on vastav LM
4. Konstaabel T.Tähtla poolt juhitud sõiduk järgnes K.Palmi poolt juhitavale sõidukile Tallinna mnt-lt Jõe tn-le ning K.Palmi sõiduk peatus politsei märguande peale Aasa tn ristmiku garaažide juures. Seega leidis tunnistaja T.Tammuse ütlustega tõendamist, et K.Palm ei pööranud Tallinna mnt-lt Viljandi mnt-le, sealt Aasa tn-le ja sealt Jõe tn-le. Väärteoprotokollis ja otsuses väärteoasjas on väärteo toimepanemise koha nimeks märgitud ekslikult Viljandi mnt, peab olema Tallinna mnt. Nimetatud eksimus ei tee olematuks K.Palmi poolt LE § 5; LM 333 rikkumist. Kõik menetlusosalised said aru, et 12.11.2008 kell 21.00 paiku pidasid nad silmas väärteomenetluse kohana Tallinna mnt-d Jõe tn ristmiku juures. K.Palm ütles ülekuulamisel 12.11.2008, et ta ei näinud vasakpööret keelavat märki, ta ei teadnud, et seal selline märk on. K.Palm ei öelnud politseiametnikule, et sõitis Jõe tänavale hoopis Aasa tn-lt. Aasa tn-lt oleks ta pidanud keerama paremale Jõe tänavale, s.o kohale, kus K.Palm oma sõiduki kinni pidas. Jutt oli vasakpöörde keelust. Seega pidas K.Palm ülekuulamise protokollis toodus lauses: Mina ei teadnud, et selline märk seal on, sõna seal all Tallinna mnt-d Jõe tn ristmiku juures. Kohus leiab, et K.Palm on rikkunud LE § 5, LM 333 nõudeid. Kohus leiab, et sellega pani K.Palm toime Liiklusseaduse § 7435 lg 1 sätestatud väärteod. K.Palmi kohtuistungil antud ütlused, et tema ei juhtinud sõiduautot 12.11.2008 kell 21.00 paiku Tallinna mnt-lt Jõe tn-le ning nähtavus oli halb, ei ole usaldusväärsed, kuna on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja T.Tammuse ütlustega, K.Palmi menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolliga 12.11.2008 on K.Palmi ütlused selle kohta, et ta ei juhtinud sõiduautot 12.11.2008 kell 21.00 paiku Tallinna mnt-lt Jõe tn-le ning nähtavus oli halb, ümber lükatud. Nimetatud tunnistaja ütlustega leidis tõendamist, et ainult K.Palm sai sõita udutuledega ja sooritada vasakpööret Raplas Tallinna mnt-lt Jõe tn-le politseiametnike silme all. Kohus loeb tunnistaja T.Tammuse ütlused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna nimetatud tunnistaja jälgis ja nägi sündmusi vahetult, tema ütlustes ei ole vastuolusid, haakub ka K.Palmi ülekuulamise protokolliga 12.11.
5. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 7441 lg 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Seega Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel T.Tähtla oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteo menetlemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Tunnistaja T.Tammus ja konstaabel T.Tähtla on 12.11.2008 oma allkirjadega kinnitanud, et K.Palmile on Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning peale seda on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Esineb ebatäpsusi ülekuulamiste toimumise kellaaegades. Otsuses on põhjendatud vastulauses esitatu mittearvestamist. Eksitud on väärteo toimepanemise koha nimega, kuid see eksimus ei ole aluseks väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole oluliselt rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 63 lg 3 sätestatust. Kuna menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud ühe ja sama väärteokoosseisu LS § 7435 lg 1 järgi, siis karistus tuleb määrata KarS § 63 lg 1 alusel. Antud juhul ei oma tähtsust, millise rikkumise eest milline trahv oli märatud. Karistamise aluseks on isiku süü. K.Palmi on karistatud põhikaristusega keskmises määras. Kohus leiab, et võib määratud põhikaristust kergendada. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Puudub karistatus raskete liiklusalaste eeskirjade rikkumiste eest. Asjaolu, et K.Palm ei tunnista süüd, ei ole aluseks tema karistamiseks rahatrahviga keskmises määras. Seega K.Palmi mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga alla keskmist määra. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik: