← Eesti

1-07-6147\34

Obsah (5)§ 184§ 320§ 64§ 65§ 56

1-07-6147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruar 2008, Tartu Kriminaalasja number 1-07-6147 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne S

§ 184

lg 2 p 1 ja § 320 lg 1 järgi Martin Junkini süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi Dmitri Kivi süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 järgi Ruslan Šekini süüdistus

§ 184lg 2 p 2 ja § 418 lg 3 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 19.

oktoobri 2007 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Anatoli Golts ja tema kaitsja advokaat Aivar Kello süüdistatav Martin Junkin ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Anatoli Golts elukoht: XXX XXX-XX ; isikukood: 38501102725; töökoht: ei tööta varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral Kaitsja advokaat Aivar Kello Süüdistatav Martin Junkin 1 elukoht: XXX XXX-XX ; isikukood: 38411202765, töökoht: ei tööta varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

  1. oktoobri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-6147 muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Anatoli Goltsilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 3894 krooni riigituludesse. Anatoli Goltsil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Anatoli Golts, 1-07-6147, kohtukulud“. Välja mõista Martin Junkinilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabi eest 3894 krooni riigituludesse. Martin Junkinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Martin Junkin, 1-07-6147, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. veebruarist
  5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  6. märtsist
  7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 13.märtsist
  8. 2 Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  9. oktoobri 2007 otsusega mõisteti Anatoli Golts süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja

§ 320

lg 1 järgi ning karistati vastavalt 4-aastase ja 6-kuulise vangistusega ning 9-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Anatoli Goltsile liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 19 päeva vangistust, võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Anatoli Goltsile 4 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19. oktoobrist 2007. Sama otsusega mõistis maakohus süüdi Martin Junkini

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 4-aastase 6-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 26 päeva vangistust, võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Martin Junkinile 4 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19. oktoobrist 2007. Maakohus mõistis süüdi ka Dmitri Kivi ja Ruslan Šekini, kuid nende osas ei ole apellatsioone esitatud. Maakohus arutas A. Goltsile esitatud järgmisi süüdistusi: -

§ 320

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 11.02.2006 Lõuna Politseiprefektuuris Tartus Riia 179a ülekuulamisel andis kriminaalmenetluses kannatanuna teadvalt valeütlusi selle kohta, et 11.02.2006 kella 15.00-17.00 vahel varastati Tartus Kaunase pst 26 maja vastas, alajaama juurest temale kuuluv sõiduauto Mazda 626 2,5i GT reg nr XXX , väärtusega 55 000 krooni. Tegelikult sõitis A. Golts samal päeval, s.o 11.02.2006 ise oma autoga ja tegi avarii Tartumaal Luunja vallas Kabina teel ja andis valeütlusi avarii varjamiseks. A. Goltsi oli eelnevalt hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest; -

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 08.12.2006 omandas isikute grupis koos M. Junkini ja D. Kiviga Tallinnas R. Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitis narkootilise aine koos M. Junkini ja D. Kiviga viimase sõiduautosse Nissan Primera reg nr-ga XXX ning vedas seda koos M. Junkini ja D. Kiviga Tartusse, kuni see 08.12.2006 politsei poolt leiti ja ära võeti. Maakohus arutas ka Martin Junkinile

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 08.12.2006 omandas isikute grupis koos A. Goltsi ja D. Kiviga Tallinnas R. Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitis selle koos A. Goltsi ja D. Kiviga viimase sõiduautosse Nissan Primera reg nrga XXX ning vedas seda koos A. Goltsi ja D. Kiviga Tartusse, kuni see 08.12.2006 politsei poolt leiti ja ära võeti. 3 Süüdistatav A. Golts tunnistas ennast süüdi selles, et andis kannatanuna ülekuulamisel valeütlusi talle kuuluva sõiduauto varguse kohta. Narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja veo episoodis A. Golts end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav M. Junkin tunnistas ennast süüdi selles, et ta omandas Tallinnas R. Šekinilt vähemalt 298 narkootilist ainet suures koguses, peitis selle D. Kivi sõiduautosse ning vedas seda Tartusse, kuni see 08.12.2006 politsei poolt leiti ja ära võeti. M. Junkin eitas kuriteo toimepanemist grupis, väites, et A. Golts ja D. Kivi ei olnud tema tegevuse eesmärgist ega iseloomust teadlikud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtuistungil uuritud tõenditega tõendatud, et 08.12.2006 omandasid M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi Tallinnas R. Šekinilt vähemalt 298 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, peitsid narkootilise aine D. Kivi sõiduautosse Nissan Primera (XXX ) ning vedasid seda Tartusse, kuni see 08.12.2006 politsei poolt leiti ja ära võeti. Sellega panid nad toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ja veo grupi poolt. Süüdistatavate A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi ütlused langevad kokku selles, et 08.12.2006 õhtul sõitsid A. Golts, M. Junkin ja D. Kivi viimasele kuuluva sõiduautoga Tartust Tallinnasse. Tallinnas kohtus M. Junkin üksi oma sõbraga. M. Junkini ja R. Šekini ütlustega on tõendatud, et 08.12.2006 õhtul A. Junkin ja R. Šekin kohtusid, kusjuures A. Junkin andis R. Šekinile üle 10 500 krooni ja R. Šekin andis A. Junkinile üle kilekotti pakitud tabletid. Tagasi A. Goltsi ja D. Kivi juurde jõudes oli tal kaasas pakk, mille A. Golts M. Junkini palvel auto uksetaskusse paigutas. Kõik kolm sõitsid sama autoga Tallinnast Tartu suunas, kus nad enne Tartusse jõudmist politsei poolt kinni peeti. Eelnev on täiendavalt tõendatud veel jälitusprotokollidega. Kohtul ei olnud põhjust süüdistatavate ütlustes selles osas kahelda. Seetõttu pidas kohus süüdistuses esitatud asjaolusid viidatud ulatuses tõendatuks. A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 08.12.2006 Tartu Tallinn maanteel ca 5 km Tallinna suunal. Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et sõidukist, milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, s.o sõiduautost Nissan Primera (reg nr XXX ), kõrvalistuja ukse taskust leiti kilekott, milles oli 196 heledat värvi tabletti diameetriga u 8 mm, läbimõõduga 3,5 mm. Samast kohast leiti kokkukeeratud kiletükk, milles oli 100 eelkirjeldatutega sarnast tabletti. Samast sõidukist, juhi ja kõrvalistuja istme vahelt keskkonsoolist leiti 2 eelkirjeldatutega sarnast tabletti. Ekspertiisiaktis nr AN-1602-06/6804 esitatud eksperdiarvamusest nähtuvalt sisaldavad 198 tabletti, massiga kokku 47,65 gr, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 44%, seega 20,97 gr (47,65 gr x 44%). 100 tabletti, kogumassiga 24,02 gr sisaldavad MDMA-d 43%, seega 10,33 gr (24,02 gr x 43%). Samuti sisaldavad MDMA-d kaks eraldi leitud tabletti. MDMA on kantud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kohus märkis, et läbiotsimisprotokollis ja ekspertiisiaktis esineb vastuolu tablettide arvu osas. Ekspertiisiaktist nähtub, et tablette oli kokku 298 (196 + 100 + 2), ekspertiisiakti kohaselt oli tablette kokku 300 (198 + 100 + 2). Kohus leidis, et käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole viidatud vastuolu olulise tähtsusega. Ekspertiisi käigus on kindlaks tehtud, milline oli tablettides sisaldunud puhta narkootilise aine – MDMA – kogus. Riigikohtu 28.02.2007 otsuses nr 3-1-1-121-06 on väljendatud seisukohta, et narkootilise aine koguse määramisel 4 tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. Seetõttu ei ole narkootilise aine tablettide täpne arv asja otsustamisel määrava tähtsusega. Kohus võttis asja lahendamisel aluseks ekspertiisiaktist nähtuva puhta narkootilise aine koguse ja lähtus sellest, et narkootilise aine tablette ei olnud kokku vähem kui 298. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kohus võttis aluseks praktikas kinnitust leidnud seisukoha, mille järgi piisab tavainimesele narkootilise joobe tekitamiseks 35-125 mg MDMA-st, samal ajal kui varem MDMA-d tarvitanud inimesele narkootilise joobe tekitamiseks võib olla vajalik kuni 125-200 mg MDMA manustamine. 28.02.2007 otsuses nr 3-1-1-121-06 on Riigikohus selgitanud, et määratlemaks kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, tuleb aluseks võtta keskmine, teatud määral narkootikumidega puutumuses olnud isik. Eelnevast järeldas kohus, et MDMA suure koguse moodustab 1250 mg (125mg x 10) MDMA-d, s.o 1,25 g MDMA-d. Süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine tabletid sisaldasid puhast MDMA-d mitte vähem kui 31,3 gr (20,97 gr + 10,33 gr), seega ületas süüdistatavatelt ära võetud narkootilise aine kogus oluliselt suure koguse piiri. Sellega on tõendatud, et M. Junkin on oma tegudega täitnud

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Süüdistatavate A. Goltsi ja M. Junkini ütlused vastanduvad D. Kivi ütlustele selles osas, mis puudutab A. Goltsi ja D. Kivi osavõttu kuriteost. A. Goltsi ja M. Junkini ütluste kohaselt pani M. Junkin kuriteo toime iseseisvalt. A. Golts, samuti D. Kivi olid küll samas autos, kuid ei olnud narkootilise aine omandamisest ega veost teadlikud. D. Kivi ütluste järgi sai talle juba teel Tallinnasse teatavaks, et minnakse narkootilist ainet tooma. Kohus ei pidanud A. Goltsi ja M. Junkini ütlusi selles osas usaldusväärseteks. M. Junkin on sündmuste kirjeldamisel andnud ebajärjekindlaid ütlusi. Eeluurimisel on ta kinnitanud, et vastuseks D. Kivi küsimusele selgitas ta, et tegemist on ecstasy tablettidega. Kohtus on M. Junkin seda eitanud. Samas ei ole süüdistatav arusaadavalt selgitanud vastuolu oma ütlustes. Eeltoodu seadis M. Junkini ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Jälitusprotokollis esitatud M. Junkini mobiiltelefoni kõneeristusest nähtub, et 08.12.2006 õhtul tegi süüdistatav R. Šekinile kokku neli kõnet. Kõneeristuse ja A. Goltsi, M. Junkini ja D. Kivi varjatud jälgimise protokolli võrdlemisel ilmneb, et kolm nendest kõnedest on tehtud ajal, mil M. Junkin viibis autos koos A. Goltsi ja D. Kiviga. Eelnev kinnitab D. Kivi ütlusi selle kohta, et ta sai aru sellest, et minnakse narkootilise aine järele, kuuldes M. Junkini telefonivestlust. Kuna A. Golts ja D. Kivi olid sellel ajal koos, siis on ümber lükatud A. Goltsi väide, nagu ei oleks tema Tallinnasse mineku eesmärki teadnud. Kohus leidis, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused, mille järgi pani M. Junkin kuriteo toime üksi, on ennastõigustava iseloomuga. Juhul kui leiaks tõendamist, et M. Junkin pani kuriteo toime üksi, siis langeks ära teokoosseisu kvalifitseeriv tunnus – teo toimepanemine grupi poolt ning ühes sellega väheneks kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni määr. A. Golts aga vabaneks üldse kriminaalvastutusest. Asjaolusid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused tuleb kuriteost osavõtu küsimuse lahendamisel jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis seaksid D. Kivi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Oma ütlustega on D. Kivi kinnitanud kuriteost osavõttu. Samas A. Goltsi ja M. Junkini ütlustest tulenevate asjaolude kinnitamine võinuks välistada D. Kivi enda kriminaalvastutuse. Samuti on D. Kivi ütlused kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite ning ka sündmuste üldise 5 loogikaga. Seetõttu pidas kohus D. Kivi ütlusi usaldusväärseks. D. Kivi on andnud ütlusi selle kohta, et sai juba teel Tallinnasse teada sõidu eesmärgi. Samuti on ta seletanud, et pärast tablettide omandamist andis M. Junkin koti tablettidega A. Goltsile ja viimane luges tabletid üle. Samuti seda, et D. Kivi ise palus endale kaks tabletti proovimiseks ning need ka sai. Kohus luges sellega tõendatuks, et A. Golts ja D. Kivi on oma tegudega täitnud

§ 184järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu.

Kuna M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi on täitnud objektiivse kuriteokoosseisu koos tegutsedes ühe teoobjekti kaudu, siis M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi täitsid sellega

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Kohus leidis, et süüdistatavate enda ütluste, samuti R. Šekini ütluste ja jälitusprotokollidega on tõendatud, et M. Junkin pani kuriteo toime kavatsetult. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et A. Golts ja D. Kivi tegutsesid neile inkrimineeritud teo toimepanemisel otsese tahtlusega, st said aru, millise tagajärje nende tegevus kaasa toob ja soovisid seda. Kohus oli veendunud, et süüdistatavate tahtlusega on hõlmatud ka kuriteo kvalifitseeriv tunnus – tegutsemine grupis. Sellega on tuvastatud, et M. Junkin, A. Golts ja D. Kivi on täitnud

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivse koosseisu.

Kohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ega süüdistatavate süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod. A. Golts on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. M. Junkinit on põhjust olnud varem kriminaalkorras karistada kahel korral.

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§ 320

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus karistusena mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja raames oli maakohus seisukohal, et tulenevalt sanktsioonidest ja isikute süü astmest, tuleb kõiki süüdimõistetuid karistada vangistusega. Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest pidas kohus põhjendatuks A. Goltsile ja M. Junkinile mõista karistuseks reaalse vangistuse määras, mis ületab küll sanktsiooni alammäära, kuid jääb oluliselt allapoole keskmist määra, mõistes karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. A. Golts ja M. Junkin on pärast varasemate karistuste ärakandmist või osalist ärakandmist jätkanud süstemaatiliselt uute kuritegude toimepanemist, seega ei ole varasemad karistused neid muutnud ja kohus oli seisukohal, et neile tuleb mõista reaalselt kandmisele kuuluv vangistus. A. Goltsile mõistis maakohus liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kohaldades

§ 65

lg 2 sätet ja suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.02.2007 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 19 päeva vangistuse võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis A. Goltsile 4 aastat 10 kuud 19 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja algust arvestas kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19. oktoobrist 2007. 6 M. Junkinile mõistis liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kohaldades

§ 65

lg 2 sätet ja suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.11.2003 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 26 päeva vangistuse võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõistis M. Junkinile 4 aastat 10 kuud 26 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19. oktoobrist 2007. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu A. Golts palub tühistada Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega vähendada A. Goltsi karistust

§ 320

lg 1 järgi ning

§ 184lg 2 p 1 järgi mõista A.

Golts õigeks või vähendada karistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt rajaneb A. Goltsi süüdimõistmine

§ 184lg 2 järgi ainult ühe isiku (D.

Kivi) ütlustel. Kõik tõendid näitavad selgelt, et A. Golts on süütu. Kohus on ebaõigesti lugenud D. Kivi ütlused usaldusväärseks, kuna tema ütlused on vastuolulised. D. Kivi ütlused, et A. Golts on tablettidega täidetud koti lahti teinud ja tabletid ühekaupa üle lugenud, on DNA-ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr GE-2152-06/6803) ümber lükatud, sest A. Goltsi DNAd ei leitud. D. Kivi väide, et ta kuulis M. Junkinit telefonitsi narkootikumidest rääkimas, on vale. A. Golts ei ole kuulnud, millest M. Junkin telefoni teel rääkis. Siiani ei ole selge, milline pidanuks olema A. Goltsi motiiv nende tablettide hankimiseks. Samuti on ebaselge, milline oli A. Goltsi roll selles kuriteos. Hoolimata sellest, et M. Junkin leidis raha ja sõiduki, tellis ja ostis narkootikumid, tõi narkootikumid autosse, samas kui A. Golts ei teinud ega teadnud sellest midagi, on A. Goltsile mõistetud karistus M. Junkinile mõistetud karistusega võrdne. A. Golts märgib, ta võeti kahtlustatavana (

§ 184

lg 2 järgi) vahi alla 08.12.2006, aga millegipärast on selle karistuse algus 19.10.2007. A. Golts leiab, et temale

§ 320lg 1 järgi mõistetud karistus on liiga range.

A. Goltsi väitel andis ta valeütlusi avariijärgse šoki ja hirmu tõttu. Pärast ta mõistis, et oli toiminud valesti ning võttis süü omaks ja kahetses tehtud. A. Golts põhjendab karistuse vähendamist lisaks veel asjaoluga, et tal on suur laenukoormus ja 5-aastase vangistuse ära kandmise järel oleks võlad suuremad, kui A. Golts on võimeline ära maksma. A. Goltsi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2007 otsuse ja teha uue otsuse, millega vähendada A. Goltsi karistust

§ 320

lg 1 järgi ning

§ 184lg 2 p 1 järgi mõista Anatoli Golts õigeks.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on A. Goltsi süüdimõistmisel

§ 184lg 2 p 1 järgi kohaldatud vale seadust ja ebaõigesti tõendeid hinnatud.

A. Goltsi süüdimõistmisel

§ 320lg 1 järgi on talle mõistetud liiga raske karistus.

A. Golts tunnistas ennast kohtus süüdi selles, et andis kannatanuna ülekuulamisel valeütlusi talle kuuluva sõiduauto varguse kohta. Tegelikult oli ta ise autoga sõitnud ja avarii teinud. Süüdistatav kinnitas, et talle tehti enne ülekuulamist teatavaks, et ei tohi valetada ning ta andis selle kohta ka allkirja. Valeütluste andmist põhjendas A. Golts avariijärgse šoki ja hirmuga. A. Golts kahetses kohtus toimepandut ning kõiki neid asjaolusid arvesse võttes oleks kohus pidanud A. Goltsi karistama kergema karistusega kui üheksa kuud vangistust. 7 Narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja veo episoodi kohta ütlusi andes selgitas A. Golts, et tunneb M. Junkinit umbes 4 aastat ja D. Kivi natuke lühemat aega. M. Junkiniga suhtles süüdistatav vene keeles. R. Šekinit süüdistatav enda väitel ei tunne. A. Golts selgitas, et 08.12.2006 helistas talle M. Junkin ja palus ennast Tallinnasse viia. Kuna süüdistatava enda auto oli remondis, siis palus ta D. Kivil seda teha. Kuna M. Junkin ja D. Kivi üksteist ei tundnud, siis läks A. Golts Tallinnasse kaasa. M. Junkin olevat seletanud, et tal on auto müügi asjad klaarimata ning ta tahab oma sõbrale konjaki viia ja vabandada oma vigade pärast. Tallinnasse sõideti D. Kivi autoga, kusjuures D. Kivi oli roolis, A. Golts istus juhi kõrval ja M. Junkin tagaistmel. Tallinnasse jõuti 9-10 paiku õhtul. Seejärel tehti peatus ühe suure poe juures. Peatuse ajal käisid süüdistatav ja M. Junkin poes ja ostsid muuhulgas ka pudeli konjakit. Edasi sõideti süüdistatava jaoks tundmatusse kohta Tallinnas, kus M. Junkin lahkus autost, võttes konjaki kaasa. M. Junkin oli ära 15 minutit või natuke kauem. A. Golts ja D. Kivi sel ajal autost ei lahkunud. M. Junkin istus uuesti auto tagaistmele. Hiljem palus M. Junkin süüdistatavalt kilekotti, pani kilekoti täis ja palus süüdistataval kilekoti sahtlisse panna. A. Golts sai enda väitel aru, et kilekotis olid tabletid, kui ei oska öelda, mis värvi tabletid olid, sest kilekott ei olnud eriti läbipaistev. Süüdistatava ütluste kohaselt ei küsinud ta, mis tablettidega tegemist oli. Samuti ei võtnud ta ühtegi tabletti endale ega andnud kellelegi teisele. Millisel viisil 2 tabletti auto keskkonsoolile sattusid, süüdistatav selgitada ei oska. Siiski tekkisid A. Goltsil kahtlused, et äkki on siin midagi valesti ja ta plaanis toimunust politseid teavitada pärast Tartusse jõudmist. Kohe ei julgenud ta politseisse helistada, kuna kartis tagajärgi. A. Golts kinnitas, et Tallinnasse sõites ei olnud juttu sellest, et minnakse narkootikume tooma. Ka tagasiteel ei saanud ta aru, et tegemist on narkootikumidega, sest polnud narkootikume varem näinud. A. Goltsi sõnade õigsust kinnitab süüdistatav M. Junkin, kes kinnitab, et tema, mitte A. Golts omandas narkootilist ainet. Kohus on leidnud, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused, mille järgi pani M. Junkin kuriteo toime üksi on ennastõigustava iseloomuga. Sisuliselt on kohus rajanud A. Goltsi süüdimõistmise süüdistatava D. Kivi kaheldava kaaluga ennastõigustavatele ütlustele. Juba kohtus sai selgeks, et D. Kivi oli valinud järgmise kaitsetaktika − tunnistada ennast kõiges süüdi ning kasvõi kaassüüdistatavate karistatuse hinnaga saavutada endale kergem tingimisi karistus. Kohtul puudusid piisavad objektiivsed tõendid selle kohta, et mõista A. Golts süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi.

M. Junkin palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt süüditunnistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja tunnistada ta süüdi

§ 184lg 1 järgi ning vastavalt vähendada karistust.

Samuti mõista osa karistusest tingimisi karistusena. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on ebaõigesti leitud, et M. Junkini ütlused on ennastõigustava iseloomuga. Kui M. Junkin oleks tahtnud ennast õigustada, siis oleks ta pärast kinnipidamist öelnud, et ta ei tea asjast midagi. M. Junkin on algusest peale oma süüd tunnistanud ja kahetseb tehtut. M. Junkini väitel on ebaõigesti leitud, et ta tegutses grupis koos D. Kiviga ja A. Goltsiga. M. Junkini sõnul tegutses ta üksi, teised polnud sellest teadlikud, miks tal oli vaja Tallinna minna. Narkootikumide ostmisest ja omandamisest tal kellegagi juttu ei olnud ning ta ei tegutsenud nendega koos. See, et D. Kivi olevat kuulnud M. Junkini telefonivestlust kellegagi ja pärast seda arvanud, et võib olla M. Junkin kavatseb omandada narkootikume, on oletuslikku laadi, kuna ta ei saanud teada, kas M. Junkin kavatseb narkootikume osta. D. Kivi väide, et ta küsis sõidu eest 2 tabletti endale, on ebaõige. Kogu autosõidu ajal ei rääkinud M. Junkin D. Kivile ega A. Goltsile narkootikumidest midagi. 8 M. Junkin leiab, et A. Golts ja D. Kivi ei kinnitanud oma osavõttu kurteost, kuna nad ei teadnud, kas tegemist on kuriteoga. Asjaolu, et D. Kivi ja A. Golts viibisid M. Junkiniga ühel ajal autos, et tõenda, et nad tegutsesid M. Junkiniga grupis narkootikumide omandamises ja veos. M. Junkin leiab, et temale mõistetud karistus on liiga ränk. Ta on oma teost aru saanud ja seda tunnistanud ning kahetseb tehtut väga. Tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Ta on vangistuses oldud ajal teinud vajalikke järeldusi edaspidiseks ning soovib vabaduses elada seaduskuulekat elu. Ta on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. M. Junkini kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt M. Junkini süüditunnistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja tunnistada ta süüdi

§ 184lg 1 järgi.

Sellele vastavalt kergendada temale mõistetud karistust, kuna kergenes olukord kuriteo kvalifikatsiooni mõistes, s.o karistada teda 1-aastase vangistusega

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja liita eeltaotletud karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o 4 kuud ja 26 päeva ning moodustada liitkaristus 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus valesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud kriminaalmenetlusnorme ning mõistnud kokkuvõttes talle toimepandud teo eest väga range karistuse. Maakohtu järeldus, et M. Junkin on talle süüks arvatava kuriteo sooritanud koos D. Kivi ja A. Goltsiga, ei vasta kriminaalasjas kohtulikul uurimisel tuvastatule. Kohtueelse menetluse käigus on M. Junkin kinnitanud kahtlustatavana ülekuulamisel kui puhtsüdamlikel ülestunnistustel, mis on kirjalikus vormis, et tema sooritas kuriteo koos A. Goltsi ja D. Kiviga. Samas on ta kohtueelse menetluse kestel ka neist ütlustest lahti öelnud ja kinnitanud, et valetas. Kohtulikul uurimisel on M. Junkin selgitanud, et tema sooritas kuriteo üksinda ja A. Golts ning D. Kivi sellest osa ei võtnud, kusjuures mingit eelnevat kokkulepet tal A. Goltsiga narkootilist ainet omandada polnud. Samuti ei selgitanud ta ei A. Goltsile ega D. Kivile, milleks Tallinnasse sõideti. D. Kivi kui autojuht, kes osutas Tallinna ja sealt tagasi sõiduks transportteenuseid, ei teadnud eelnevalt asjaolust, miks M. Junkin sõidab Tallinna. Isikute ütlused olukorras, kus süüdistatav muudab oma ütlusi ja seejuures mitu süüdistatavat muutsid ütlusi võrreldes kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, tuleks tegelikult välistada kõigi nende ütlused erinevatel menetlusetappidel kui mitteusaldusväärsed. Maakohus on aga otsustanud arvestada siiski kõigi süüdistatavate ütlustega, kuid valikuliselt, s.o mingis osas on kohus arvestanud nii M. Junkini, A. Goltsi kui D. Kivi ütlusi ja selles osas, mis tundus kohtule ebaõige, ei ole arvestatud. Kohtu poolt selline valikuline ütluste kasutamine on vale ja ei ole kooskõlas Riigikohtu lahendites antud arvamustega ütluste usaldusväärsuse kohta ja nende kasutamise kohta tõenditena isiku vastu olukorras, kus ta on neid ütlusi muutnud. Antud kriminaalasjas on vaieldamatult tuvastamist leidnud asjaolu, et M. Junkin ostis R. Šekinilt narkootilist ainet, mida kinnitab nii M. Junkin ise algusest peale kui R. Šekin. Kas ja kuidas osalesid antud kuriteos A. Golts ja D. Kivi, selles osas ongi vastuolu ütlustes. Sellises olukorras tuleb välistada nii D. Kivi kui A. Goltsi ütlused täies mahus ja kuna ka M. Junkin on ütlusi muutnud nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, siis ka tema ütlused tuleks tõese ja objektiivse kohtupidamise huvides välistada. Seega oleks M. Junkini süü tõendamisel kasutada ainult kohtus antud R. Šekini ütlused, mis on tõesed, sest nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus need ütlused on olnud muutumatud ja seega usaldusväärsed. Kuna R. Šekin kinnitab, et tema müüs M. Junkinile narkootilist ainet 9 Tallinnas oma elukoha lähedal 300 tabletti, mille eest M. Junkin maksis talle 10 500 krooni. R. Šekin ei tunne D. Kivi ja A. Goltsi ja ei tea, kas need olid M. Junkiniga kaasas või ei, tema nendega ei suhelnud, neid ei näinud. Mis puudutab A. Goltsi ja M. Kivi osalust üldse antud kuriteos, siis see on küsitav, kas nad on kaasaaitajad nagu M. Kivi, kes osutas transportteenust, või A. Golts, kes vahendas D. Kivi ja M. Junkini sõitu Tallinnasse ja tagasi, või moodustavad nad grupi. Vaieldav on see kahest aspektist vaadatuna. Esiteks seetõttu, et kui välistada nende ütlused, sest need on olnud vastuolulised ja seega mitteusaldusväärsed nii M. Junkini osas kui nende endi käitumise osas, siis ei ole mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid üldse nende osalust antud kuriteos, kuna R. Šekin neid ei tunne ja ei näinud, ei tea, kas nad olid kaasas või ei. M. Junkini ütlused tuleb ka välistada, sest ka tema ütlused on olnud vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Seega sellest aspektist vaadatuna pole tõendeid, mis kinnitaksid nende süüd. Teiseks ka nende endi ütlused tuleb välistada, sest nad ei pea üldse enda vastu ütlusi andma ja teisalt kui need on olnud vastuolulised, siis on need samuti mitteusaldusväärsed ja nende süüd tuleks tõendada teiste tõenditega, mida selles kriminaalasjas nende vastu paraku ei leidu. Ei saa isikuid süüdi tunnistada pelgalt siseveendumuse kohaselt, kui usaldusväärsed ja tõenditena kasutatavad tõendid puuduvad. Seetõttu tuleb M. Junkin süüdi tunnistada kuriteos üksinda, s.o

§ 184lg 1 järgi ja vastavalt ka karistada.

Arvestades asjaolu, et

§ 184

lg 1 näeb ette karistuse 1-10 aastani, siis tuleb tema karistust kergendada ja mõista talle tunduvalt kergem karistus kui lg 2 järgi toime pandud teo eest, kus karistus algab 3-aastasest vangistusest. Arvestades asjaolu, et M. Junkin on viibinud pikemat aega vahi all ja viibib ka praegu, siis antud kuriteo toimepanemise eest oleks piisav karistus tema karistamine minimaalse vangistusega, mida antud paragrahvi lg 1 sanktsioon ette näeb, s.o 1 aasta vangistust. Kuna sellele tuleb liita varasema kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa, s.o 4 kuud ja 26 päeva, siis liitkaristus oleks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides esitatu ei kummuta ega veena ümber hindama maakohtu otsuse põhisosas (3 kd tl 165-171) käsitletud süüstavaid tõendid ja motiveeritud analüüsi ning järeldusi. Apellatsioonides sisuliselt korratakse maakohtus esitatud kaitseversioonide ja taotluste sisu nii süüdistuse ümberkvalifitseerimise kui õigeksmõistmise osas ning leitakse, et maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid M. Junkini ja A. Goltsi osas ja süüdimõistev otsus on rajatud kaassüüdistatava D. Kivi ütlustele. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses esitatud järelduste pinnalt karistusõiguslikke ja kriminaalmenetluse eksimusi, mis seaksid kahtluse alla esimese astme kohtulahendi seaduslikkuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõendite analüüsist ja veendumusest tuleneva järeldusega, et süüdistatavate tahtlusega on hõlmatud kuriteo kvalifitseeriv tunnus – tegutsemine grupis. 10 Maakohus on tõendite käsitlemisel (3 kd tl 169) muuhulgas märkinud asjaolu, et süüdistatavate A. Goltsi ja M. Junkini ütlused tuleb kuriteost osavõtu küsimuse lahendamisel jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad varem maakohtus antud ütluste ja kaitseversioonide juurde. Süüdistatav A. Golts taotles endiselt enda õigeksmõistmist narkokuriteos. Ta väitis, et kaassüüdistatav D. Kivi on andnud tema osas valeütlusi. Valetamise põhjuseks on asjaolu, et D. Kivi tahab vangistusest vabadusse pääseda. Süüdistatav M. Junkin väitis endiselt, et temale esitatud süüdistus tuleb ümberkvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi, sest ta pani narkokuriteo toime üksi, mitte isikute grupis.

Sellest tulenevalt taotleb vähendada mõistetavat karistust ja võimalusel karistada tingimisi karistusega. M. Junkin leiab samuti, et kaassüüdistatav D. Kivi on andnud süüdistuses märgitud isikute tegevuse osas valeütlusi, et ta ise „pääseks kergemini“. M. Junkini vastuväidete kohaselt on ebaõigesti leitud, et ta tegutses grupis koos D. Kiviga ja A. Goltsiga. M. Junkini sõnul tegutses ta üksi, teised polnud tema tegevusest teadlikud. Narkootikumide ostmisest ja omandamisest tal kellegagi juttu ei olnud ning ta ei tegutsenud teiste autosviibijatega koos. Asjaolu, et D. Kivi ja A. Golts viibisid M. Junkiniga ühel ajal autos, ei tõenda, et nad tegutsesid M. Junkiniga grupis narkootikumide omandamises ja veos. M. Junkini kaitsja rõhutas apellatsioonis, et M. Junkin on selgitanud kuriteo toimepanemist üksinda ja A. Golts ning D. Kivi sellest osa ei võtnud, samuti polnud mingit eelnevalt kokkulepet tal A. Goltsiga narkootilist aine omandamiseks. Samuti ei selgitanud ta ei A. Goltsile ega D. Kivile, milleks Tallinnasse sõideti. D. Kivi kui autojuht, kes osutas Tallinna ja sealt tagasi sõiduks transportteenuseid, ei teadnud eelnevalt asjaolust, miks M. Junkin sõidab Tallinna. Isikute ütlused olukorras, kus süüdistatav muudab oma ütlusi ja seejuures mitu süüdistatavat muutsid ütlusi võrreldes kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, tuleks tegelikult välistada kõigi nende ütlused erinevatel menetlusetappidel kui mitteusaldusväärsed. Maakohus on aga otsustanud arvestada siiski kõigi süüdistatavate ütlustega, kuid valikuliselt, s.o mingis osas on kohus arvestanud nii M. Junkini, A. Goltsi kui D. Kivi ütlusi ja selles osas, mis tundus kohtule ebaõige, ei ole arvestatud. Ringkonnakohus leiab, et antud kriminaalasjas on vaieldamatult tuvastamist leidnud asjaolu, et M. Junkin ostis R. Šekinilt narkootilist ainet, mida kinnitab nii M. Junkin ise algusest peale, kui ka R. Šekin. Süüdistatavad M. Junkin ja A. Golts on maakohtus oma varasemaid seisukohti muutnud. Süüdistatavate A. Goltsi ja D. Kivi osalusest kuriteo toimepanemises esineb süüdistatavate ütlustes lähtuvalt kaitsetaktika valikust vastuolusid. M. Junkin ja A. Golts tahavad näidata sõidukis viibinud isikutest süüdlasena M. Junkinit. Sellega soovitakse kergendada teole antavat karistusõigulikku hinnangut (M. Junkin) või üldse välistada süü olemasolu (A. Golts). Asjaolu, et süüdistatavad on toimunu teatud tehiolude osas andnud erineva sisuga ütlusi, ei pea tingimata tähendama, et nende ütlused tuleks kõiges välistada. Seetõttu ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohase käsitlusega ja M. Junkini kaitsja seisukoht, et käesoleval juhul on usaldusväärsed ainult kaassüüdistatava R. Šekini ütlused, on ainetu. Ringkonnakohus leiab, et pole asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kõrvale heita kaassüüdistatava D. Kivi maakohtus antud objektiivseid ütlusi. D. Kivi on selgitanud, et juba Tallinnasse sõites sai ta aru, et A. Golts ja M. Junkin sõidavad Tallinnasse narkootilise aine järele ja sellise järelduse tegi ta sõidu ajal kuuldud M. Junkini telefonikõnede põhjal. D. Kivi on andnud detailseid ütlusi selles, et ta kuulis pealt sõidukis toimunud telefonikõnesid ja talle anti tasuks auto juhtimise eest 2 tabletti, millised leiti hiljem sõidukist. 11 M. Junkin ja A. Golts on seadnud kahtluse alla võimaluse, et D. Kivi võis midagi kuulda, aga sellekohane väide on väheveenev. Pole eluliselt usutav olukord, kus samas väikesõidukis viibiv juht ei kuule sõnaliselt telefonidekõne sisu, milliseid peetakse temast ca 1 meetri kaugusel. Kinnipidamisel tuvastati A. Goltsil narkootilise aine tarvitamise tunnused. Põhjendatud on siinkohal riikliku süüdistaja märkus, et seetõttu A. Golts sõidu ajal ei maganud, kuna on üldteada asjaolu, et narkootilises joobes viibiv isik on reeglina ergas ja püsib ärkvel. Oluline on ka telefonikõnede eristustest järelduv, mille kohaselt M. Junkini telefonikõnede ajal olid süüdistatavad koos ja A. Goltsil oli võimalik telefonikõnesid pealt kuulata. Telefonikõnede sisuks oli otseselt narkootikumidega seonduv. Ainetu on A. Goltsi väide, et ta algselt ei teadnud, mis oli M. Junkini poolt toodud kilekoti sisu ja tal tekkis kahtlus, et tegemist võib olla narkootikumidega hiljem ning seetõttu tekkis tahtmine informeerida politseid ja ta plaanis toimunust politseid teavitada pärast Tartusse jõudmist. Süüdistatav pole osanud selgitada, miks ta Tallinnas olles juba politseid ei teavitanud ja miks ta jätkas „tõsise seaduskuuleka kodanikuna“ sõitu suure koguse narkootikumidega sõidukis Tartusse. Kuna süüdistatav mingeid reaalseid sellekohaseid toiminguid ei teinud, siis see kinnitab tema huvi ja osalust narkootikumide toomisega, sest süüdistatav oli ise narkootikumide tarvitaja. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-60-07 kohaselt teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. Apellatsioonides on jäetud tähelepanuta, et maakohtu poolt tuvastatu kohaselt ei piirdunud A. Goltsi teopanus sugugi ainult lihtsa kaasasõitmisega Tallinnasse ja tagasi. Maakohus luges põhjendatult tuvastatuks, et juba teel Tallinna sai A. Golts detailsemalt teadlikuks M. Junkini poolt narkootilise aine ostmisest Tallinnas, hiljem osales aktiivselt narkootikumi koguse kontrollimisel, so luges üle M. Junkini poolt ostetud narkootilist ainet sisaldavate tablettide koguarvu ja peitis seejärel sõiduautosse. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Goltsi teopanus maakohtu poolt kindlaks tehtud kujul tervikuna piisav selleks, et lugeda A. Golts kaastäideviijaks narkootilise aine omandamises ja veos isikute grupi poolt. Maakohus juba käsitles asjaolu, et A. Goltsi ja M. Junkini ütlused, mille järgi pani M. Junkin kuriteo toime üksi, on ennastõigustava iseloomuga. Süüdistatavate sellekohase kaitsetaktika eesmärgiks on, et juhul kui leiaks tõendamist, et M. Junkin pani kuriteo toime üksi, siis langeks ära teokoosseisu kvalifitseeriv tunnus – teo toimepanemine grupi poolt ning ühes sellega väheneks kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni määr, A. Golts aga vabaneks üldse kriminaalvastutusest. Maakohtus uuritud tõendid ja esitatud järeldused aga võimaldavad lugeda tõendatuks, et kuriteo panid toime kõik sõidukis viibinud süüdistatavad. Kaassüüdistatava D. Kivi ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite ning ka sündmuste üldise loogikaga. Seetõttu pidas maakohus D. Kivi ütlusi õigustatult usaldusväärseks. D. Kivi on andnud ütlusi selle kohta, et sai juba teel Tallinnasse teada sõidu 12 eesmärgi. Samuti on ta seletanud, et pärast tablettide omandamist andis M. Junkin koti tablettidega A. Goltsile ja viimane luges tabletid üle. Samuti seda, et D. Kivi ise palus endale kaks tabletti proovimiseks ning need ka sai. D. Kivi on maakohtus muuhulgas avaldanud ( 3 kd tl 109), et Tallinnase sõidu ajal sai ta teada miks sinna sõidetakse, sest Anatoli sõber Martin rääkis telefoniga ja muuhulgas nimetas sõnades „amfetamiini ja tablette“. A. Golts ja M. Junkin rääkisid ka pärast telefoniga nendest tablettidest. Telefonivestlusest sai ta aru, et Tallinna sõidetakse narkootilisi aineid ostma. Tallinnast tagasi sõites andis Anatoli sõber Martin koti Anatolile. Anatoli vaatas koti sisse ja luges neid tablette ning 2 tabletti anti talle ning ta pani need kahe istme vahele. Kaks tabletti küsis ta endale, et neid proovida. Anatoli võttis tabletid lugemise ajal kotist välja ja luges neid “üks, kaks, kolm…. .“ Karistused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega süüdistatavatele mõistetud karistused on motiveeritud ja seaduslikud ning karistuste kergendamiseks puudub alus. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid pole ringkonnakohtule karistuste mõistmisega seonduvalt esitatud. Narkokuritegude toimepanijatele karistuse mõistmisel tuleb lugeda põhjendatuks olukorda, kus riik kehtestab ja rõhutab ennast. Leebete karistuste mõistmine narkokuritegudes riivaks oluliselt riigi seadustjärgivate tavakodanike õiglustunnet. Mõlema süüdistatava puhul ei saa jätta märkimata jätta ka asjaolu, et I astme kuriteod panid nad toime katseajal. A. Goltsi puhul ei ole põhjendatud maakohtu poolt mõistetud karistuste kergendamine süüdistustes

§ 184

lg 2 p 1 ega

§ 320lg 1 järgi.

Karistuse kergendamise aluseks ei saa A. Goltsi puhul olla ka tema suur väidetav laenukoormus. Laenukoormuse võimalik suurenemine oli süüdistatavale teada juba enne kuritegude toimepanemist. Veel on A. Golts märkinud, et temale ja M. Junkinile mõistetud karistused on põhjendamatult võrdsed, arvestamata nende rolli narkokuriteo toimepanemises. Ringkonnakohus ei näe motiveeritud põhjendust selles osas maakohtule etteheidete tegemiseks. A. Golts on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, M. Junkinit on põhjust olnud varem kriminaalkorras karistada kahel korral. Samuti on maakohus mõlemad süüdistatavad süüdi tunnistanud kaastäideviijatena narkokuriteos. Ringkonnakohtus leidis süüdistatav, et süüdistuses

§ 320lg 1 järgi oleks õiglane karistus 2-4 kuud vangistust.

Prokurör pidas võimalikuks, et karistust kuriteos

§ 320

lg 1 järgi tuleks mõnevõrra kergendada, kuid samas tuleb lõplik liitkaristus jätta muutmata. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri taotlusega süüdistatavale

§ 320

lg 1 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks ja arvestab siinkohal süüdistatava käitumist kuriteo toimepanemise järgselt. Ringkonnakohus leiab, et karistuse kergendamine süüdistuses

§ 320

lg 1 järgi põhjendusel, et süüdistatav andis valeütlusi avariijärgse šoki ja hirmu tõttu ning hiljem mõistis, et oli toiminud valesti ning võttis süü omaks ja kahetses tehtut, on ainetu ja ei saa olla asjakohaseks põhjenduseks. Süüdistuses

§ 320

lg 1 järgi on maakohus niigi mõistnud süüdistatavale karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. M. Junkin leiab, et temale mõistetud karistus on liiga ränk. Ta on oma teost aru saanud ja seda tunnistanud ning kahetseb tehtut väga. Tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Ta on vangistuses oldud ajal teinud vajalikke järeldusi edaspidiseks ning soovib vabaduses elada seaduskuulekat elu. Ta on nõus täitma kõiki kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Ringkonnakohus leiab, et M. Junkinile maakohtu otsusega karistuse mõistmise 13 asjaolusid on küllaldaselt motiveeritud ja apellatsioonis nimetatud üldist laadi elu-olulised põhjendused, ei saa olla aluseks karistuse muutmisel. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on M. Junkin ja A. Golts kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaatide A. Pärteli ja A. Kello poolt. Tiit Lõhmus Mati Kartau 14 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.