← Eesti

4-09-897/1

4-09-897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-897 Kohtunik Viktor Brügel Väärteoasi Juri Danjuk’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.12.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,08,039619 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Juri Danjuk (isikukood 38603234911; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine RESOLUTSIOON
  2. Jätta Juri Danjuk’i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
  3. Jätta Juri Danjuk’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.12.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,039619 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 10.12.2008.a. otsusega määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Juri Danjuk’ile liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku 2 ulatuses, s.o 2400 krooni ja liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis J. Danjuk 18.11.2008.a kell 17:10 Tallinnas, Peterburi tee 75 mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78+-3 km/h. Sellise tegevusega rikkus J. Danjuk otsuse kohaselt LE § 124 p 1 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas J. Danjuk 20.01.2009.a kohtule kaebuse, milles taotleb ka tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamist põhjendab tuttava käest saadud informatsiooniga, et ühe seaduse rikkumise eest ei saa ühele isikule määrata mitut karistust (antud juhul rahatrahv ja lisakaristus), soovib vaidlustada juhtimisõiguse äravõtmist. Käis liikluspolitseis ja sai teada, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, kuid vaatamata sellele saab kaebuse kohtule esitada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kontrollinud väärteoasja materjae, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. J. Danjuki suhtes 18.11.2008.a koostatud väärteoprotokollis nr AB 966973 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.12.2008.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 02.01.2009.a ning sellekohane märge on kajastatud ka vaidlustatud lahendi lõpposas. Samuti on väärteoprotokollis kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. J. Danjuk on väärteoprotokolli kätte saanud ning oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend. Seega pidi J. Danjuk olema teadlik, millisest kuupäevast alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav ning olema ka teadlik otsuse vaidlustamise korrast vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. J. Danjuk aga esitas kaebuse 20.01.2009.a, s.o tähtaega ületades. J. Danjuk on küll kohtult taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid ei ole kaebuses välja toonud sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust tähtaja ennistamiseks. Vastavalt VTMS §-le 38 lg 1 järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu kohtumäärus 3-1-1-144-03), et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või 3 sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. J. Danjukil eelviidatud takistused puudusid. Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena käsitleda kaebuse esitaja arusaama karistuse kohaldamise alustest. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Juri Danjuki kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna sellega on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, jätab kohus, juhindudes VTMS §-dest 48 lg 1 p 1, 114 lg 4, 117 lg 1 p 2, 118 lg 2 p 1, 190, 192-193 Juri Danjuki kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O. Lodeikin’i 10.12.2008.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,08,039619 läbi vaatamata. Viktor Brügel Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.