Väärteoasi nr. 4-09-394 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-09-394 Väärteoasi Magnar Hindrikuse kaebus kohtuvälise menetleja 17.12.2008.a otsusele nr 2490,08,007083 Kaebuse esitaja: Magnar Hindrikus (isikukood 38305155220, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuresindaja Künter Pedosk (Jõgeva Politseijaoskond, asukoht Pargi 1 Jõgeva 48306) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg
- ja 19.02.2008.a RESOLUTSIOON Jätta Magnar Hindrikuse kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul (kuni 27.02.2009 k.a), alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, s.o alates 12.03.2009.a. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 12.01.2009.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 17.12.2008.a otsusele väärteoasjas 2490,08,007083, milles palus otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Alar Sadam koostanud 30.11.2008.a väärteoprotokolli, mille kohaselt samal kuupäeval kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa-Kivi tänava nurgal Magnar Hindrikus olles alkoholijoobes mootorsõidukis kaassõitjana sõidu ajal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Magnar Hindrikus sellega Liikluseeskirja § 42 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7436 lg 2 p 1 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 3) on Magnar Hindrikust karistatud väärteo eest rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kõik vastuväited toodud politseile esitatud vastulauses. Nimetatud vastulause kohaselt on süüteokahtlustus alusetu ja tõendamata. Kaebaja kinnitas, et oli turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti leidis kaebaja, et teda on alusetult kinni peetud, viidud politseiasutusse ja hoiti seal kinni 2 tundi, millega rikuti VtMS § 44 lg
- Kaebaja isik tuvastati politseiautos arvuti abil. Vastulauses esitatud teo kirjelduse kohaselt peatus politseisõiduk Kruusa-Kivi ristmikul xxxxxxxxxxxxx juhitud sõiduki ees arvestamata tavasõidukil olnud sõidueesõigust, mis tulenes nn parema käe reeglist. Kui xxxxxxxxxxxxx oli oma sõidukit veidi tagurdanud ja peatanud, et lasta politseiautol siiski läbi sõita, peatus politseiauto ja sealt väljunud politseinik tuli nende sõiduki juurde. Politseinik oli politseiautos üksi. Politseinik süüdistas kaebajat ja veel üht autos tagaistmel viibinud isikut, xxxxxxxxxxxxxxx, et neil olid turvavööd lahti, millele autos olijad vastu vaidlesid. Seejärel ilmus auto juurde ka teine politseinik ning kaebajale, xxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxxxxe anti korraldus minna politseiautosse. Politseiautos tuvastati kõigi kolmel isikul alkoholijoovet ning seejärel sõideti Jõgeva Politseijaoskonda, kus vormitati dokumendid. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning lisas, et tema arvates ei olnud politseinikul öösel pimedas võimalik näha seda, kas kellelgi oli turvavöö kinni või lahti. Väike sahmimine autos enne peatumist oli, kuid see oli tingitud sellest, et hakati kohale jõudma ja äratati üksteist. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on rikkumine aset leidnud, nõuetekohaselt fikseeritud ja mõistetud karistus seaduspärane. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toime panemine on ka kohtus vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Kaebaja esitatud tunnistajatel oli isiklik põhjus rääkida kaebaja poolt. Tõendeid tuleb hinnata kogumis. Isikute viimiseks politseijaoskonda olid olemas põhjused, sest kaebaja isikut ei olnud võimalik kohapeal piisava täpsusega tuvastada. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § § 42 ja Liiklusseaduse (LS) § 7436 lg 2 p 1 järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: olles alkoholijoobes mootorsõidukis kaassõitjana ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga sõidu ajal. LE § 42 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud välja arvatud sama seaduse § 69 nimetatud juhtudel. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt leidis sündmus aset 30.11.2008.a kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa- Kivi tänava ristis. Sama kinnitas ka menetlusalune isik oma kaebuses ning kohtuistungil, samuti kohtuvälises menetluses protokolli koostanud politseiametnik xxxxxxxx. Kõigi eelnimetatud tunnistajate, kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis menetlusalune isik sõidukit Volkswagen Golf, kus ta istus tagaistmel juhi taga vasakul. Menetlusalune isik vaidlustas teo toime panemise fakti. Kaebaja poolt esitatud tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi kinnitasid, et nende veendumuse kohaselt olid kõik sõidukis viibijad turvavöödega kinnitatud. Tunnistaja xxxxxxxxx kinnitas, et nägi, kuidas sõidukis hakkas juhi taga istunud meesisik turvavööd kinnitama samal ajal, kui auto tagurdama hakkas. xxxxxxxxxx ütluste kohaselt valgustasid politseibussi tuled sõiduki vasakut külge, mistõttu oli auto sellel küljel toimuv autoaknast näha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto tagaistmel keskel istunud tütarlaps istme eesserval, toetudes kätega eesistujate istme seljatugedele. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxnägi autotulede vahel, et Magnar Hindrikusel oli turvavöö lahti ja ta asus tegelema turvavööga. Kohus märgib, et kasutab tunnistaja xxxxxxxxxxx poolt kohtuistungil antud ütlusi kahel eesmärgil. Eelkõige on tunnistaja xxxxxxxxx ütlused olulised, et hinnata teiste tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Teiseks saab tunnistaja xxxxxxxxxxütlustega tuvastada asjaolusid, mis puudutavad asja menetluse käigu ja menetlustoimingute läbiviimisesse puutuvat. Riigikohus on lahendis 3-1-1-47-08 p 10 korranud juba varem esitatud seisukohta, et põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Sama lahendi p 12 märgib riigikohus veel, et lisaks väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele võib menetlejat üle kuulata ka näiteks väärteo- ja kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas. Sellistel ütlustel on aga vaid abistav ja selgitav tähendus ja need ütlused võivad olla vajalikud, et kontrollida hilisema väärteo- või kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Riigikohus on asunud mitmes lahendis seisukohale, et menetleja ütlused ei tohi asendada kogumata ja vormistamata jäetud tõendeid. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on kohtuvälise menetleja ametnik kogunud ja vormistanud tõendid. xxxxxxxxxxx ütlused kordavad teo kirjelduse osas kohtueelses menetluses kogutud ja vormistatud tõenditega ja on kooskõlas tema poolt väärteoprotokollis märgitud asjaoludega, mistõttu kohtul puudub selles osas vajadus tema poolt istungil antud ütlusi eraldi hinnata. Kohus hindab tunnistaja xxxxxxxxx ütlusi eelpool märgitud kahel eesmärgil. Nagu eelpoolt välja toodud, on kohtuistungil antud tunnistajate ütlused omavahel vastuolus ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on vastuolus ka kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja leidis tunnistajate ütluste usaldusväärsust vaagides, et kaebaja poolt esitatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Sellisele seisukohale asus kohus, kuna kaebaja poolt esitatud tunnistajatel oli ütluste andmisel kaebaja kasuks isiklik huvi. Isiklik huvi seisnes selles, et tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kaebaja sõbrad. xxxxxxxxxxxxx suhtes on sama teo eest koostatud väärteootsus, mille ta on vaidlustanud ja soovib selle tühistamist. Kuigi mõlemad tunnistajad olid nõus andma ütlusi, ei ole need siiski teiste kogutud tõenditega kooskõlas ja on moonutatud kaebajale kasulikus suunas. Kohus peab sündmuskohal viibinud politseiametnike xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlusi usaldusväärsemaks, sest neil puudub isiklik huvi asjas süüteo fikseerimiseks ja väärteomenetluse algatamiseks. Politseitöötajate tööülesandeks ongi märgata ja fikseerida võimalikke õigusrikkumisi, seega on neil välja kujunenud professionaalsed oskused märkamas ja talletamaks asjas olulist teavet. Tunnistaja xxxxxxxxxxon kohtueelses menetluses andnud kohtuistungil antutega samasisulisi ütlusi, mille kohaselt nägi ta, kuidas kaebaja ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, ta asus turvavööd otsima ja seejärel seda kinnitama. Kohus leiab, et tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste õigsuses tekitab kahtlust ka see, et tunnistajad kasutasid sündmusi kirjeldades üksikasjalikult samu väljendeid, mis omakorda kattusid vastulauses kirjeldatuga. Näiteks tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxkirjeldas ka asjaolusid, mida tal ei olnud ilmselt pimedas sõidukis võimalik näha- et sõitu alustades oli üle M. Hindrikuse rinna turvavöö, kuigi M. Hindrikus kandis tumedavärvilist jopet, samuti suutis xxxxxxx oma auto manööverdamisega samal ajal täpselt märgata, mida tegi politseiauto, kuid samal ajal ka seda, mis toimus tema auto tagaistmel. Tunnistajad xxxxxxxxx, kes istus sõiduauto tagaistmel, jaxxxxxxxx teadsid väga täpselt, kus politseiauto peatus, mis järjekorras autod ristmiku vabastasid, et politseibussis oli vaid üks politseinik ning teine „ilmus kuskilt“ hiljem. Viimane väide on vastuolus muude kogutud tõenditega: tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnnitasid, et olid mõlemad politseibussi esiistmel ja sõiduauto juurde suundus kõigepealt xxxxxxxxx veidi aja pärast xxxxxxx. Vastuolu nimetatud asjaolus tekib ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt esitatud väidetes: nad väitsid, et politseinikud ei saanud näha nende autos toimuvat, sest oli pime, samas väidavad nad ise näinud olevat, et politseibussis oli vaid üks politseinik. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlused on vastuolus tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ütlustega selles, kuidas sõidukid ristmikul peatusid. Seejuures on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt väidetu vastuolus üldise loogikaga. Nende väite kohaselt sõitis politseibuss nn. parem käe reeglit rikkudes nende autole ette, mispeale xxxxxxx otsustas oma autoga tagurdada. Oma manöövrit xxxxxxxxxxxxx veenvalt põhjendada ei osanud. Vastuoluks on küsimus, mis põhjusel oli vajalik sõiduautot tagurdada, kui just politseibuss takistas sõiduauto tee, kusjuures bussil ei olnud sõidueesõigust. Seetõttu asub kohus seisukohale, et sõidukid peatusid siiski nii, et bussi tuled valgustasid sõiduauto vasakut külge ja tegid seeläbi võimalikuks näha, mis toimub sõiduautos. Kuna kaebaja tunnistajate ütlused ei ole kohtu arvetes usaldusväärsed, tuleb asi lahendada tunnistaja xxxxxxxxxi ütluste ja osaliselt tunnistaja xxxxxxxxxxxxütluste alusel. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et menetlusalusel isikul oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Ka tunnistaja xxxxxxxxxx kinnitas, et nägi politseisõidukist, et menetlusalusel isikul ei olnud turvavöö kinnitatud. Nimetatud tõdemus oli sõiduki peatamise ja hilisemate menetlustoimingute läbiviimise ajendiks. Kohus ei tuvastanud LE § 69 sätestatud eeldusi, mis võimaldanuks sõita kinnitamata turvavööga. Asjas on tunnistajate ütlustega tõendatud, et Magnar Hindrikus oli tarbinud alkoholi ja tal oli alkoholilõhn. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist, mis koostati kohtuvälise menetleja poolt 30.11.2008.a kell 02.33 nähtub, et menetlusalusel isikul on tuvastatud alkoholijoove 0,52 mg/l. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toime panemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7436 lg 2 p 1 kohaselt karistatakse jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see rikkumine on pandud toime joobeseisundis, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on miinimumilähedane. Kohus leiab, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Kaebaja esitas vastuväite ka kohtuvälise menetleja tegevusele seoses sellega, et ta toimetati politseiasutusse protokolli ja muude menetlusdokumentide vormistamiseks, kuigi seda oleks saanud teha kohapeal. Menetlusalune isik väitis, et tema isik oli arvutiekraanilt tuvastav, mistõttu puudus vajadus tema politseiasutusse toimetamiseks. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxselgitasid, et neil ei õnnestunud piisava täpsusega tuvastada Magnar Hindrikuse isikut. Väärteoasjas on 30.11.2008 kell 02.20 koostatud isiku kinnipidamise protokoll. Magnar Hinrdikus ja tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxm kinnitasid, et Magnar Hindrikusel ei olnud politseile esitada isikut tõendavat dokumenti. VtMS § 44 lg 1 p 2 sätestab, isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui ei ole tuvastatud tema isikut. Kohus leiab, et kinnipidamise alused olid olemas, mistõttu tema kinnipidamine on põhjendatud. Maimu Laumets Kohtunik