4-09-894/2

4-09-894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009.a Tallinn, kirjalik menetlus 4-09-894 (2302,08,042300) Väärteoasja number Kohtunik Sten Lind Väärteoasi Jevgeni Pahhovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
2. detsembri
3. a otsuse peale, millega karistati Jevgeni Pahhovit LS § 7419 lg 1 järgi 210 trahviühiku (12 600 krooni) suuruse rahatrahviga ja sama paragrahvi teise lõike järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Menetlusalune isik: Jevgeni Pahhov (ik 38810140255; elukoht xxx; üliõpilane) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg 1, § 132 p. 2, 133-134 Kohtunik otsustas:
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
5. detsembri
6. a otsus Jevgeni Pahhovi väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi lisakaristuse osas.
7. Teha lisakaristuse osas uus otsus, millega karistada Jevgeni Pahhovit LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.
8. Põhikaristuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuid määrata, et rahatrahv tuleb tasuda kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pank, kood 401, viitenumber 10220085580195 või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, kood 767, viitenumber
9. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (s.t hiljemalt
10. veebruaril
11. a). otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamist. MENETLUSE KÄIK
12. Jevgeni Pahhovit karistati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
13. detsembri
14. a otsusega LS § 7419 lg 1 järgi 210 trahviühiku (12 600 krooni) suuruse rahatrahviga ja sama paragrahvi teise lõike järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selle eest, et J. Pahhov juhtis
15. detsembril
16. a kell 01:35 Tallinnas Valdeku tänaval ja Männiku teel sõiduautot Xxx(reg.nr xxx) alkoholijoobes olles.
17. J. Pahhov esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles tunnistab joobes juhtimist, kuid palub kergendada määratud karistusi. Menetlusalune isik väidab, et kahetseb joobes juhtimist. Kaebuses märgitakse, et juhtimisõiguse äravõtmine raskendab oluliselt kaebaja olukorda, kuna ta õpib , kuid elab linna piiril, mistõttu ühistranspordiga koolis käimine võtab liiga palju aega. Ka halvendab juhtimisõiguse äravõtmine võimalusi töötada, mis raskendab omakorda trahvi tasumist. Lisaks palutakse arvestada, et tegemist oli menetlusalusel isikul esmakordse joobes juhtimisega ja enne seda ei ole tal ammu olnud liiklusalaseid õigusrikkumisi. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ei soovi kohtuistungil osaleda.
18. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusel isikul tuvastati indikaatorvahendiga keskmine joove. Lisaks indikaatorvahendi näidule kinnitasid joovet mitmed välised joobetunnused. Autot alkoholijoobes olles juhtides võttis menetlusalune isik teadlikult riski. Arvestades varasemate karistuste olemasolu ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Talle määratud karistus jääb sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohtuvälise menetleja hinnangul võib olla põhjendatud rahatrahvi määramine tasumisele võrdsete osade kaupa. Seoses menetlusaluse isiku väidetega, et tal on töö ja kooli jaoks juhtimisõigust tarvis, märgib kohtuväline menetleja, et need väited on paljasõnalised. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
19. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas kohtuvälise menetleja otsuses nimetatud tegu – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis – on toime pandud. Joobeseisund on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Selle kohaselt kontrolliti J. Pahhovi joovet indikaatorvahendiga Alcoquant Envitec 36L, mille näit oli 1,0 mg/l. Lisaks indikaatorvahendi näidule on protokollis alkoholijoobele viitavate tunnustena toodud välja ebakindel, vingerdav sõidustiil ning see, et isiku reaktsioonivõime oli aeglane, kõne häiritud ja segane, sõidukist väljumisel oli isiku tasakaal häiritud ja tema kõnnak oli tuigerdav. Lisaks olid tal silmad punetavad ja läikivad ning suust, riietel ja autos oli alkoholilõhn.
20. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü. Lisaks tuleb võtta arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd mõjutavateks asjaoludeks on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul eelkõige joobe raskus ja see, kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest. J. Pahhovil esinesid selged alkoholijoobe tunnused, kusjuures ebakindel sõidustiil ja aeglane reaktsioonivõime viitavad sellele, et isik ilmselgelt ei olnud võimeline ohutult liikluses osalema. Taoliste selgete joobetunnuste esinemisel tunnetab neid ka isik ise, mistõttu on tegu pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kergendavaks asjaoluks on kohtu hinnangul süü puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et J. Pahhovil on kaks varasemat kehtivat karistust, mis on mõlemad liiklusalaste väärtegude eest, ning sellega, et mootorsõdikuki juhtimine joobeseisundis on üks peamisi raskete liiklusõnnetuste põhjuseid. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristust. Määratud põhikaristus ületab küll sanktsiooni keskmist määra, kuid jääb tuntavalt (5400 krooni võrra) alla sanktsiooni ülemmäära. Nii kohtuvälises menetluses kui kohtule esitatud kaebuses on J. Pahhov märkinud, et õpib ülikoolis tasulisel õppekohal, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda rahatrahvi korraga. Sellest tulenevalt leiab kohus, et KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel tuleb anda menetlusalusele isikule võimalus tasuda rahatrahv kuue kuu jooksul võrdsete osadena, s.o 2100 krooni kuus. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Lisakaristuse üheks eesmärgiks on liiklusohutuse suurendamine sellega, et liiklusohtu põhjustanud juhil keelatakse ajutiselt mootorsõiduki juhtimine. Välja kujunenud karistuspraktika kohaselt võetakse mootorsõiduki joobes juhtimise eest reeglina juhtimisõigus lisakaristusena ära ning lisakaristuse kohaldamata jätmine on pigem erand. Kaebuse kohaselt on juhtimisõigus J. Pahhovile vajalik, kuna ühistranspordiga ülikoolis käimine on tülikas. Sellega seoses märgib kohus, et igasugune karistus põhjustabki karistatavale ebamugavusi; tegemist on karistuse olemusliku tunnusega. Kohus leiab aga, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine seitsmeks kuuks on J. Pahhovi isikut arvestades ülemäärane ning põhjendatud on mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks. Kohus võtab arvesse, et J. Pahhovi suhtes ei ole varem kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tema eelmisest karistusest (
21. august
22. a) on möödunud ligi poolteist aastat ning menetlusalune isik on avaldanud kahetsust toimepandud teo pärast. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p 2, § 133 ja § 134, kohus otsustab tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini
23. detsembri
24. a otsus mõistetud lisakaristuse osas ja teha ses osas uus otsus, millega võtta LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõigus lisakaristusena ära neljaks kuuks. Põhikaristuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuid määrata, et rahatrahv tuleb tasuda võrdsetes osades kuue kuu jooksul, s.o 2100 krooni kuus. Sten Lind Kohtunik