4-09-393/12

Väärteoasi nr. 4-09-393 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-09-394 Väärteoasi Kristjan Lepa kaebus kohtuvälise menetleja 17.12.2008.a otsusele nr 2490,08,007082 Kaebuse esitaja: Kristjan Lepp (isikukood 39004032731, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuuresindaja Künter Pedosk (Jõgeva Politseijaoskond, asukoht Pargi 1 Jõgeva 48306) Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg 04. ja 18.02.2008.a RESOLUTSIOON Jätta Kristjan Lepa kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul (kuni 27.02.2009 k.a), alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsusele võib esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsus tervikuna on avaldatud, s.o alates 12.03.2009.a. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata. Kaebuse asjaolud ja menetluse käik 12.01.2009.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 17.12.2008.a otsusele väärteoasjas 2490,08,007082, milles palus otsuse tühistamist ja asjas menetluse lõpetamist. Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP korrakaitseosakonna vanemkonstaabel xxxxxxxxxx koostanud 30.11.2008.a väärteoprotokolli, mille kohaselt samal kuupäeval kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa-Kivi tänava nurgal Kristjan Lepp juhtides mootorsõidukit Volkswagen Golf, registrinumbriga 279MGH, sõidutas kaassõitjaid, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Kristjan Lepp sellega Liikluseeskirja § 68 p 5 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 3) on Kristjan Leppa karistatud väärteo eest rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 180 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kõik vastuväited toodud politseile esitatud vastulauses. Nimetatud vastulause kohaselt on süüteokahtlustus alusetu ja tõendamata. Kaebaja kinnitas, et sõidukis viibinud kaassõitjad olid turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Samuti leidis kaebaja, et teda on alusetult kinni peetud ja viidud tema viibimiskohast politseiasutusse. Kaebaja ja tema kaassõitjate isikud tuvastatu politseiautos arvuti abil. Vastulauses esitatud teo kirjelduse kohaselt peatus politseisõiduk Kruusa-Kivi ristmikul kaebaja juhitud sõiduki ees arvestamata kaebaja sõidukil olnud sõidueesõigust, mis tulenes nn parema käe reeglist. Kui kaebaja oli oma sõidukit veidi tagurdanud ja peatanud, et lasta politseiautol siiski läbi sõita, peatus politseiauto ja sealt väljunud politseinik tuli kaebaja sõiduki juurde. Politseinik oli politseiautos üksi. Politseinik süüdistas kahte autos tagaistmel viibinud isikutHxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, et neil olid turvavööd lahti, millele autos olijad vastu vaidlesid. Seejärel ilmus auto juurde ka teine politseinik ning kaebajale, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx anti korraldus minna politseiautosse. Politseiautos tuvastati kõigi kolmel isikul alkoholijoovet ning seejärel sõideti Jõgeva Politseijaoskonda, kus vormitati dokumendid. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ning lisas, et tema arvates ei olnud politseinikul öösel pimedas võimalik näha seda, kas kellelgi oli turvavöö kinni või lahti. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt on rikkumine aset leidnud, nõuetekohaselt fikseeritud ja mõistetud karistus seaduspärane. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toime panemine on ka kohtus vahetult uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Kaebaja esitatud tunnistajatel oli isiklik põhjus rääkida kaebaja poolt. Tõendeid tuleb hinnata kogumis. Isikute viimiseks politseijaoskonda olid olemas põhjused- üht autos viibinut ei olnud võimalik kohapeal tuvastada, teised isikud avaldasid ise soovi kaasa minna. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § § 68 p 5 ja Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtides mootorsõidukit sõidutas kaassõitjaid, kes ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. LE § 68 p 2 sätestab, et juht on kohustatud olema sõidukis, millel on turvavööd, turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt leidis sündmus aset 30.11.2008.a kell 02.20 Jõgeva linnas Kruusa- Kivi tänava ristis. Sama kinnitas ka menetlusalune isik oma kaebuses ning kohtuistungil, samuti kohtuvälises menetluses protokolli koostanud politseiametnik xxxxxxxxx Kõigi eelnimetatud tunnistajate, kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juhtis sõidukit Volkswagen Golf menetlusalune isik ning sõidukis viibis peale tema veel neli kaasreisijat, neist kolm tagaistmel. Kaebaja vaidlustas teo toime panemise fakti. Kaebaja poolt esitatud tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et nende veendumuse kohaselt olid kõik sõidukis viibijad turvavöödega kinnitatud. Tunnistaja xxxxxxxxx kinnitas, et nägi, kuidas sõidukis hakkas juhi taga istunud meesisik turvavööd kinnitama samal ajal, kui auto tagurdama hakkas. xxxxxxxxxx ütluste kohaselt valgustasid politseibussi tuled täpselt sõiduki vasakut külge, mistõttu oli auto sellel küljel toimuv autoaknast näha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli auto tagaistmel kesksel istunud tütarlaps istme eesserval ja tema puhul tunnistaja eeldas, et rihm oli lahti. Seda, etxxxxxxxxxxxxxxxx turvavöö oli lahti, kinnitas tunnistaja xxxxxxxxxxx kes palus näidata turvavööd, mille peale xxxxxxxxxxxxxxx otsis rihma otsad välja oma istmiku alt. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxägi autotulede vahel, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs otsima turvavööd ja seejärel selle kinnituskohta. Kohus märgib, et kasutab tunnistaja xxxxxxxxxxx poolt kohtuistungil antud ütlusi kahel eesmärgil. Eelkõige on tunnistaja xxxxxxxxxxxtlused olulised, et hinnata teiste tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Teiseks saab tunnistaja xxxxxxxxx ütlustega tuvastada asjaolusid, mis puudutavad asja menetluse käigu ja menetlustoimingute läbiviimisesse puutuvat. Riigikohus on lahendis 3-1-1-47-08 p 10 korranud juba varem esitatud seisukohta, et põhimõtteliselt ei ole välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta. Sama lahendi p 12 märgib riigikohus veel, et lisaks väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele võib menetlejat üle kuulata ka näiteks väärteo- ja kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas. Sellistel ütlustel on aga vaid abistav ja selgitav tähendus ja need ütlused võivad olla vajalikud, et kontrollida hilisema väärteo- või kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Riigikohus on asunud mitmes lahendis seisukohale, et menetleja ütlused ei tohi asendada kogumata ja vormistamata jäetud tõendeid. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on kohtuvälise menetleja ametnik kogunud ja vormistanud tõendid. xxxxxxxxxxx ütlused kordavad teo kirjelduse osas kohtueelses menetluses kogutud ja vormistatud tõenditega ja on kooskõlas tema poolt väärteoprotokollis märgitud asjaoludega, mistõttu kohtul puudub selles osas vajadus tema poolt istungil antud ütlusi eraldi hinnata. Kohus hindab tunnistaja xxxxxxxxx ütlusi eelpool märgitud kahel eesmärgil. Nagu eelpoolt välja toodud, on kohtuistungil antud tunnistajate ütlused omavahel vastuolus ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on vastuolus ka kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. Kohus hindas kõiki tõendeid kogumis ja leidis tunnistajate ütluste usaldusväärsust vaagides, et kaebaja poolt esitatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Sellisele seisukohale asus kohus, kuna kaebaja poolt esitatud tunnistajatel oli ütluste andmisel kaebaja kasuks isiklik huvi. Isiklik huvi seisnes selles, et tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on kaebaja sõbrad, xxxxxxxxxxx ka sugulane. xxxxxxxxxxxxxxxxxxx on sama teo eest koostatud väärteootsus, mille ta on vaidlustanud ja soovib selle tühistamist. Kuigi mõlemad tunnistajad olid nõus andma ütlusi, ei ole need siiski teiste kogutud tõenditega kooskõlas ja on moonutatud kaebajale kasulikus suunas. Kohus peab sündmuskohal viibinud politseiametnike Alar Sadama ja Tiit Seeri ütlusi usaldusväärsemaks, sest neil puudub isiklik huvi asjas süüteo fikseerimiseks ja väärteomenetluse algatamiseks. Politseitöötajate tööülesandeks ongi märgata ja fikseerida võimalikke õigusrikkumisi, seega on neil välja kujunenud professionaalsed oskused märkamas ja talletamaks asjas olulist teavet. Tunnistaja xxxxxxxxx on kohtueelses menetluses andnud kohtuistungil antutega samasisulisi ütlusi, mille kohaselt nägi ta, kuidas xxxxxxxxxxxxxxxxxasus tuvavööd otsima ja seejärel seda kinnitama. Kohus leiab, et tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxütlusi hinnates tuleb arvestada ka asjaolu, et nad olid tarbinud alkoholi, mida nad ise ka kinnitasid. xxxxxxxxxxxxxxx ise, tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx joove ka tuvastati. xxxxxxxxxxx kinnitas, et oli alkoholi tarbinud. On üldteada asjaolu, et alkoholi tarbinud isikutel langeb tähelepanuvõime. Siiski kinnitas tunnistaja xxxxxxxxx, et veendus sõitu alustades, et kõigil oleksid turvavööd kinni ja et keegi ei avanud neid enne politseiga kohtumist. Samuti kinnitasid tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väga täpselt, kus politseiauto peatus, mis järjekorras autod ristmiku vabastasid, et politseibussis oli vaid üks politseinik ning teine „ilmus kuskilt“ hiljem. Viimane väide on vastuolus muude kogutud tõenditega: tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnitasid, et olid mõlemad politseibussi esiistmel ja sõiduauto juurde suundus kõigepealt xxxxxxxxx veidi aja pärast xxxxxxxx Vastuolu nimetatud asjaolus tekib ka tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt esitatud väidetes: nad väitsid, et politseinikud ei saanud näha nende autos toimuvat, sest oli pime, samas väidavad nad ise näinud olevat, et politseibussis oli vaid üks politseinik. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlused on vastuolus tunnistajate xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx ütlustega selles, kuidas sõidukid ristmikul peatusid. Seejuures on xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxi poolt väidetu vastuolus üldise loogikaga. Nende väite kohaselt sõitis politseibuss nn. parem käe reeglit rikkudes nende autole ette, mispeale kaebaja otsustas oma autoga tagurdada. Vastuoluks on küsimus, mis põhjusel oli vajalik sõiduautot tagurdada, kui just politseibuss takistas sõiduauto tee, kusjuures bussil ei olnud sõidueesõigust. Seetõttu asub kohus seisukohale, et sõidukid peatusid siiski nii, et bussi tuled valgustasid sõiduauto vasakut külge ja tegid seeläbi võimalikuks näha, mis toimub sõiduautos. Kuna kaebaja tunnistajate ütlused ei ole kohtu arvetes usaldusväärsed, tuleb asi lahendada tunnistaja xxxxxxxxxx ütluste ja osaliselt tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste alusel. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustega on tõendatud, et vähemalt ühel kaasreisijal oli turvavöö kinnitamata. Tunnistaja xxxxxxxxxx kinnitab seda ning tema ütlustest nähtub ka, et turvavöö oli kinnitamata xxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud asjaolusid tajus tunnistaja enne väärteomenetluse algatamist. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toime panemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § 7435 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 741-27, 7430-32 või 7464 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on miinimumilähedane. Kohus leiab, et määratud karistus on vastavuses menetlusaluse isiku süüga ning täidab karistuse eesmärke. Kaebaja esitas vastuväite ka kohtuvälise menetleja tegevusele seoses sellega, et ta toimetati politseiasutusse protokolli ja muude menetlusdokumentide vormistamiseks, kuigi seda oleks saanud teha kohapeal. Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgitasid, et neil ei õnnestunud täpselt tuvastada ühe autos viibinud isiku, xxxxxxxxxxxxxxxxx, isikut, mistõttu osutus vajalikuks viia ta politseiasutusse. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx avaldasid ise soovi kaasa minna. Politseiseaduse § 13 p 4 kohaselt on politseil õigus toimetada politseisse õiguserikkumises osalenud isikuid selle asjaolude viivitamatuks väljaselgitamiseks. Kohus leiab, et kuna tegemist ei olnud isiku kinnipidamisega VtMS § 44 mõttes, isikud olid ise nõus politseiasutusse minema ning politseiasutuses toimus väärteoprotokolli vormistamine, tegutses politsei seadusega kooskõlas. Maimu Laumets Kohtunik