4-08-11479/8

Väärteoasi nr 4-08-11479 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoasi

1. veebruaril
2. a Jõgeva Pargi 1 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Arne Raam (isikukood 35908312730, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx) Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Lõuna PP Jõgeva liiklusjärelvalvegrupi vanemkonstaabel Aleksander Sooväli 4-08-11479 Arne Raam kaebus väärteoasjas nr . 10220088239253 tehtud otsusele 10.11.2008 RESOLUTSIOON Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi konstaabel Talvi Peets otsus Arne Raam väärteoasjas nr . 260,08,026761
4. 2008 muutmata ja Arne Raam kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele
5. aprilliks
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav
7. märtsil 2009.a. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 11.märtsist on möödunud 30 päeva ja kassatsiooni ei ole esitatud ja rahatrahvi pole tasutud. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelevalve grupi konstaabel Talvi Peets on 10.11.2008a. teinud kiirmenetluse otsuse nr 2602,08,026761 (tl.8), mille kohaselt Arne Raam juhtis 10.11.2008a. mootorsõidukit LEXUS S300, reg. märgiga 394 MGU kiirusega 108 km/h teel, kus lubatud suurim kiirus 90 km/h, millega ületas lubatud surimat sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker DSR 2x S.N. DP
8. Arne Raam rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p.2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg. 1 järgi. Selle kiirmenetluse otsusega on Aarne Raam karistatud sellise väärteo eest rahatrahviga 6 trahviühikut, s.o. summas 360 krooni. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on allkirjastanud kiirmenetluse otsuse ja nõustunud kiirmenetlusega.Materjali juurde kuulub menetlusaluse isku ülekuulamise protokoll (tl.9), liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.10). A.Raam*i kaebus (tl.2) on esitatud järgmistel asjaoludel: teda peatati metsavahelisel sirgel teelõigul justkui lubatud sõidukiiruse ületamise pärast. Ilm ja nähtavus olid head, tee kuiv ja sõidukeid vähe, mistõttu ta pidevalt spidomeetri näitu ei jälginud, kuid püüdis kiirust hoida lubatu piires. Politsei nõnul oli kaebuse esitaja kiirus 108 km tunnis, mida ta ei uskunud, kuid kuna kell 14 pidi tal algama nõupidamine Narvas, ei soovinud ta pikemasse vaidlusesse laskuda, saavutas politseiga trahvisumma osas enam- vähem teda rahuldava kokkuleppe, nõustus kiirmenetlusega ja tunnistas põhimõtteliselt võimalikku rikkumist. Hiljem asja üle järele mõeldes ja kõigi lisatud marterjalidega tutvudes leidis ta, et tegelikult talle kiirusmõõteseadme näitu ei tutvustatud ja see nähtub ka asja materjalidest. Ka ei fikseeritud mõõtmise signaali. Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole tõendatud. Tal ei olnud võimalik veenduda, et tema juhitud sõiduki kiirus oli mõõteseadme kohaselt selline, nagu politseiametnik väitis, kuna kiirusnäitu talle ei tutvustatud. See kohustus tuleneb süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest ja mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb ka tõendites fikseerida. Kiirmenetluse otsuses ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis selle kohta märge puudub. Kaebuse esitajaga suhtles kohapeal meessoost politseinik ja Talvi Peets täitis ainult pabereid. Kaebuse esitaja tugineb Riigikohtu otsusele nr. 3-1-1-105-03 08.oktoobrist 2003.a. Arne Raam palub lõpetada menetlus väärteoasjas ja tühistada kiirmenetluse otsus, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt vastuse (tl.13). Kohtuvälise menetleja esindaja- Lõuna PP Korrakaitseosakonna liiklustalituse Jõgeva liiklusjärelvalve grupi komissar Künter Pedosk on kohtule vastanud, et ei nõustu A.Raam poolt esitatud kaebusega. Menetlusalune isik on juhtinud mootorsõidukit lubatust suurema sõidukiirusega, ületades kiirust mitte vähem, kui 14 km/h. Kohtuväline menetleja märgib, et kiirusmõõtja näitu tuvastati menetlusalusele isikule, mis on protokollis fikseerimata jäänud, kuid sellist toimingut teostati, kuna füüsiliselt asub kiirusmõõtja statsionaarselt patrullsõidukis esipaneelil ja kiirmenetluse otsus koostati ka patrullsõidukis. Kõik seadmed ja tablood on ilmselgelt nähtaval kohal sõidukis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kuna isik on ka varem pannud toime samalaadseid rikkumisi, viimati 05.05.2008 on menetlus lõpetatud tema suhtel otstarbekuse kaalutlusel ja see ei ole isikut pannud hoiduma liiklussüütegude toimepanemisest, on vajalik rakendada 2 rahatrahvi ja taotleb VTMS § 132 p 1 alusel jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuistungil 20.02.2009 kohus kuulas ära A.Raami seletuse, uuris kirjalikke tõendeid. A.Raam oma seletuses jäi kaebuses kirjeldatu juurde. Ta on sellise kiirusega alati sõitnud ja tavaliselt üle 105 km tunnis ei sõida. Otsuses ei ole märgitud, et talle oleks näidatud tuvastatud kiirust ja ei ole fikseeritud ka helisignaali teket. Materjalist jääb mulje, et tema sõiduki kiirus on fikseeritud silma järgi. Kiirusmõõtja näitu talle ei näidatud, politsei püüab karistamisega täita riigikassat. A.Raam kinnitab, et tal oli kiire, mistõttu ta nõustus kiirmenetlusega, kiirus võis tema autol olla natuke üle 100 km tunnis. Ta on alati sama kiirusega sõitnud ja varem pole teda kinni peetud. Nüüd tekkiski küsimus, et miks seekord kinni peeti. Ta andis allkirja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile. Ta nägi kohapeal küll, et protokolli ei olnud kõike kirja pandud, ta on jurist ja sai sellest aru. Ta teadlikult ei osutanud kohapeal protokolli puudustele, politsei peab ise ennast täiendama ja õppima õigesti vormistama. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Lexus on üks maailma parimaid ja ohutumaid autosid, õnnetuse risk on väga väike ja tuleb eristada, kas on uus ohutu auto või vana Žiguli. Kaebuse esitaja kinnitab, et kohapeal kiirmenetluse otsuse vormistamisel käis vaidlus ja tingimine määratava trahvi suuruse üle. Protokoll vormistati politseisõidukis ja Raam istus politseisõiduki tagaistmel. Jutt käis 105 km tunnis ümber. Ta luges protokolli läbi, kirjutas sellele alla. Ta sõitis kinnipidamise hetkel kindlasti üle 90 km tunnis, kuid kiiruse mõõtmise protseduuri on rikutud. Seetõttu puudub alus tema karistamiseks. Kohtuväline menetleja taotles tunnistajana politseiametniku kutsumist kohtuistungile, kes oli patrullis koos kiirmenetluse otsuse vormistajaga. Kohus jättis kohtuvälise menetleja taotluse rahuldamata, kuna tunnistaja kutsumist ei ole varem taotletud ja asja lõpuni arutamine on võimalik tunnistajata. Kohus uuris kirjalikke tõendeid: tl.8 kiirmenetluse otsus, milles on fikseeritud 10.11.2008 kell 12.28 Jõhvi- Tartu- Valga mnt 88.kilomeetril juhtis sõidukit kiirus 108 km tunnis, A.Raam on otsuse allkirjastanud 10.11.2008, otsuse aluseks on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; tl.9 on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, milles A.Raam omakäeliselt kirjutab, et ta nõustub kiirmenetlusega ja tunnistab rikkumist, kinnitab seda allkirjaga; kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.10), milles fikseeritud seadme lugem 108 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 14 km/h. Selle protokolli eksemplaril, mille on kohtule esitanud A.Raam (tl.5), puudub märge selle kohta, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Juht on protokolli allkirjastanud. On tunnistaja A.Viitkin*i ja protokollija T.Peets allkiri. Kohtuväline menetleja jääb taotluse juurde jätta otsus muutmata. Kiiruseületamine on fikseeritud, seda on rikkujale näidatud, kuid protokollis on näitamine fikseerimata jäänud. Isik ise tunnistab kiiruseületamist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt kinnitatud, et ta 10.11.2008a sõitis JõhviTartu mnt-l sõiduautoga Lexus, reg.märgiga 394 MGU, juhtides sõidukit lubatust kiireminiüle 100 km tunnis. Väärteoprotokollile on lisatud tõenditena liiklusjärelvalve 3 kiirusemõõteseadme kasutamise ( tl 10) ja isiku enda ülekuulamise protokoll (tl.9). Sama kinnitavad menetlusaluse isiku enda ütlused kohtuistungil. Kohus leiab, et need tõendid on piisavad ja tõendavad ümberlükkamatult, et Arne Raam on rikkunud Liikluseeskirja § 124 p.2, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Faktid, et menetlusalune isik kinnitas allkirjaga kiirmenetluse otsusel, et ta nõustub rikkumisega – juhtis sõidukit kiirusega 108 km/h, et ta tunnistas seda omakäeliselt seletust kirjutades ja et ta allkirjastas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, millles on kirjas, et seadme lugem on 108km/h, tõendavad, et Arne Raam sündmuskohal teadis ja sai aru, millise kiirusega sõitmist talle ette heidetakse. Ta on selle kiirusega sõitmist tunnistanud ja tunnistab sõiduki juhtimist kiiremini kui lubatud- üle 100 km/h - ka kohtuistungil. Kohus leiab, et A.Raam juhitud sõiduki fikseeritud kiiruseks tuleb lugeda tõendatuks 108 kilomeetrit tunnis, kuna see on fikseeritud vastava seadmega. A.Raami enda ütlused, et sõitis “üle 100 km tunnis või umbes 105 km tunnis” on sõidukiiruse kui numbrinäidu fikseerimiseks ebapiisavad, kuna ta ise spidomeetrit pidevalt ei jälginud. Asjaolu, et tabloole fikseeritud näidu tutvustamise kohta ei ole märget tehtud vastavasse kastikesse protokollis, ei muuda kiiruse ületamise fakti olematuks. Kohtuväliselt menetlejalt välja nõutud protokollis (tl.10 pöördel) on tehtud rist kastikesse “jah” selle kohta, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, kuid selles osas erineb protokoll sellest protokolli koopiast, mille oli kaebusele lisanud A.Raam (tl.5). Kuna kahel protokollil on erinevused, arvestab kohus seda protokolli koopiat, mis on antud menetlusalusele isikule kohapeal kätte. Kiiruse ületamine +/-14 kilomeetrit tunnis (ehk sõitmine kiirusega 108 km tunnis), aga ka sõitmine kiirusega 100 või 105 kilomeetrit tunnis kujutab endast rikkumist, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7422 lg.1 järgi. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus selgitas välja, et VTMS § 133 p.2 küsimusele tuleb vastata jaatavalt – leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Et inkrimineerida isikule LS § 7422 lg.1 rikkumine, on vajalik tõendada kiiruse ületamise fakt. Käesolevas asjas ei ole algusest peale olnud vaidlust selle üle, et kiiruse ületamine on aset leidnud- kiiruse ületamist tunnistas ka A.Raam juba sündmuskohal ja vaidlus ehk tingimine käis sündmuskohal vaid määratava trahvi suuruse üle. Ka kohtuistungil tunnistab A.Raam sõiduki juhtimist kiiremini kui 100 km/h, kuid tema väited karistamise põhjendamatuse alustena on, et kiirusemõõteseadme lugemi tutvustamise kohta ei ole protokollile tehtud märget ja et tema rikkumine ei kujutanud ohtu, kuna tal on ohutu auto. Kohus on seisukohal, et kiirusemõõteseadme lugemi tutvustamise kohta protokolli märke tegemata jätmine ei ole väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis saaks olla aluseks kiirmenetluse otsuse tühistamisele. Loetelu väärteomenetlusõiguse olulistest rikkumistest esitab VTMS § 150 lg.1, lg.2 ja käesolevas asjas ei ole tegemist ühegi loetletud rikkumisega. Asjaolu, et protokollis ei ole tehtud teatud märget isikule näidu tutvustamise kohta, kujutab endast puudust tõenduslike dokumentide vormistamises ja võib luua võimaluse näidu vaidlustamiseks, kuid käesoleval juhtumil on lubatud kiiruse ületamine juhi enda poolt omaks võetud, s.h. ka kohtuistungil. Seega ei ole asjas kahtlust, et LS § 7422 lg.1 rikkumise 4 relevantsed asjaolud on tõendatud. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on menetlenud asja VTMS § 55-74, s.h. eriti § 55-57 nõuete kohaselt ja kvalifitseerinud toimepandud rikkumise õigesti. Kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise aluseks saaks olla eitav vastus mõnele VTMS § 133 loetletud küsimusele. Käesoleval juhtumil tuleb kohtul kõigile küsimustele vastata jaatavalt. VTMS §st 132 tulenevalt kohtul puudub võimalus raskendada menetlusaluse isiku olukorda, mistõttu kohus ei saa sekkuda valitud karistusse- 6 trahviühikut. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuistungil valitud karistuse leebust- kiirmenetlust läbi viies arvestatakse ka menetluse ökonoomsust, karistus kujuneb kokkuleppelisena. Seetõttu kohus nõustub, et määratud karistus vastab Liiklusseaduse § 7422 lg1 sanktsioonidele. Karistatuse õiendist nähtub, et varasemalt, näiteks alates aastast 2006, on A.Raamil fikseeritud kiiruseületamisi neljal korral, neist ühel korral, 05.05.2008 on menetlus lõpetatud VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel ehk otstarbekuse kaalutlusel. Juunis LS § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahv on maksmata. A.Raam ise kinnitab, et ta on varasemad karistused vaidlustanud ja vaid ühel korral kohtus kaotanud. Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et eeskätt õiguskorra kaitsmise huvides ei saa kohus lubada õigusliku nihilismi õigustamist, mida käesoleval juhtumil esindab kaebus esitaja: et vaatamata rikkumise faktile ei tuleks teo toimepanemine lugeda tõendatuks formaalsete asjaolude tõttu. Liiklusseaduse § 7422 lg.1 sätestatu on materiaalõiguse norm, milles fikseeritud süüteo asjaolusid on lubatud tõendada kõigi süüteomenetluses lubatud tõenditega, s.h. isiku enda ütlustega ja käitumisest tulenevaga. A.Raami teine vastuväide karistamisele- et tal on ohutu auto Lexus, mida tuleb arvestada, lähtub eesmärgist, et isikuid tuleks süüteomenetluses kohelda vastavalt neile kuuluvale varale. Kohus ei pea seda võimalikuks ja on seisukohal, et isikuid tuleb süüteomenetluses kohelda vastavalt nende poolt toimepandule ja nende süüle. Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata. kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja A.Raami kaebuse Kohtunik Ü.Raag 5 6