Toimik nr 1-08-16691 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-16691 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Utšajevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.04.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Vladimir Utšajev, isikukood: 38709140260, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Vladimir Utšajev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.12.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Utšajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vladimir Utšajev tunnistati süüdi 20.12.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 113 ja § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel 6 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 1 aasta 4 päeva. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o 20.12.2005 on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise algus 20.12.2005 ja lõpp 15.12.2010. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Vladimir Utšajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuses 6 korral distsiplinaarkorras karistatud. Hetkel õpib kinnipeetav Viru Vanglas xxx. Tartu Vanglas lõpetas 8.klassi ja keevitaja I mooduli eriala. Lisaks on osalenud Tartu Vanglas riigikeele kursustel ning sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele, mis jäid lõpetamata ümberpaigutamise tõttu Viru Vanglasse. Kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda xxx, xxxrxxx, rehabilitatsioonikeskusesse. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vangistusele eelnenud perioodil igapäevaselt alkoholi, peamiselt viina. Tunnistab, et kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetava sõnul on ta tarvitanud erinevaid narkootikume- kõige enam amfetamiini, valget hiinlast, heroiini ja suitsetanud ka kanepit. Raha narkootikumide ostmiseks sai peamiselt kuritegelikul teel. Isik tunnistab, et tema probleemkäitumine on avaldunud alkoholijoobes, alkoholi mõju tagajärjel kaotab kontrolli emotsionaalse seisundi üle. Isik väidab, et On ammu lõpetanud narkootikumide kasutamise ning kavatseb vabaneda alkoholiprobleemidest. Toimepandud minevikus raske kuritegu kõneleb sisemisest sügavalt varjatud agressioonist, mis oli provotseeritud alkoholi ja tüliga. V.Utšajev väidab, et kahetseb toimunud kuritegu, ja vangistuses olles on muutunud enda ellusuhtumist ja väärtushinnanguid. Ta püüdleb õppida, on orienteeritud seadusekuulekale eluviisile. Kinnipeetava sõnul pani kuriteo toime üksinda ning kahetseb tehtut, mõistab oma süüd. Kinnipidamisasutuses viibides on loonud uusi kontakte teiste kinnipeetavatega. Kinnipidamisasutuses viibides on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kuid isik ise peab enda suhteid ametnikega heaks. Kriminaalhooldusesse suhtub väidetavalt positiivselt. Vangla ohtlikkuse kohalt märgib, et kinnipeetav võib olla ohtlik kogu ühiskonnale, kui on tarvitanud alkoholi. Samuti on kinnipeetav mõjutatav grupi poolt. Raske majanduslik olukord on ohtu suurendavaks teguriks. Ohtu aitaks vähendada alkoholi mitte tarvitamine, positiivsed suhted lähedastega ning kriminaalse taustaga isikutega mitte suhtlemine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Vladimir Utšajevil puudub kindel elu- ja töökoht. Samuti vabaduses eiras ühiskonnas kehtestatud reegleid ja pani toime raske isikuvastase kuriteo olles alkoholijoobes. Samuti kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kohtuda V.Utšajevi lähedastega, et saada kinnitust kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja toimivuse kohta. Vladimir Utšajev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Ta asub elama rehabilitatsioonikeskusesse, loodab, et õde toetab teda rahaliselt. Loodab leida endale tööd. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul puudub kindel elu- ja töökoht. Tema majanduslik seisund on raske. Varem on ta toime pannud ka vargusi, mis olid tingitud isiku ebapiisavatest rahalistest võimalustest. Ka peale võimalikku vabanemist ei parane tema sissertulekute võimalused tunduvalt. Tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludest nähtub, et joobeseisundis on ta agressiivne. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud Vladimir Utšajevi ja prokuröri arvamused, leiab, et Vladimir Utšajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamustega. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vladimir Utšajevi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab samuti esimest korda. On varem toime pannud kuriteo-avaliku varguse, kuid kohtu otsusega oli ta 2
(4)vabastatud karistusest KarS § 87 sätete kohaldamisel. Sellest hoolimata ei ole Vladimir Utšajev teinud endale järeldusi tema suhtes kohaldatud mittekaristuslikust mõjutusvahendist ja jätkas kuritegude toimepanemist, pannes lisaks varavastasele kuritegudele toime ka raske isikuvastase I astme kuriteo alkoholijoobes. Kohaldatud oli lühimenetlust seega karistus on niigi oluliselt vähendatud. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5) on näha, et Vladimir Utšajevit on väärteokorras karistatud 24.11.2003 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest rahatrahviga 600 krooni ja 08.11.2004 Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 180 krooni. See näitab, et Vladimir Utšajevi käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. Kohus tunnistab, et täiendavaks ohuriskiks on süüdimõistetu võimalik alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumus. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on Vladimir Utšajevit karistatud 6 korral distsiplinaarkorras, sealjuures 4 korral on karistuse liigiks määratud kartser. Vladimir Utšajevi isiklikust toimikust on näha, et isikut on karistatud 24.08.2005 kartserisse paigutamisega 5 päevaks, kuna ta temale kuuluvas öökapis oli vangla raamatukogu poolt väljastatud raamat, mis oli keskelt lõigatud ning kuhu oli peidetud kuus sigaretti „Leek“.20.09.2005 karistati noomitusega, sest ta omas kambris WC põrandal olevas pesupulbri paki sisse peidetud 10 sigaretti „Leek“. 14.06.2006 karistati ühe lühiajalise kokkusaamise keeluga, sest ta jalutuskäigu lõppedes ei suundunud oma kambrisse, vaid jooksis teiste jalutusbokside juurde. Nimetatud rikkumise kohta vangla koostatud iseloomustuses informatsioon puudub.08.06.2006 karistati kartserisse paigutamisega 20 päevaks, sest ta hommikuse loenduse ajal ei allunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele lõpetada rääkimine, vaid ähvardas vanglaametnikule lüüa vastu pead. 20.09.2006 karistati kartserisse paigutamisega 5 päevaks, sest ta omas isiklike asjade hulgas ebaseaduslikul teel saadud raadiot. 25.09.2006 karistati kartserisse paigutamisega 5 päevaks, sest ta omandas ja hoidis enda asjade hulgas keelatuid esemeid raadiot, 1 audiokessetti, 1 paari kõrvaklappe. 19.06.2008 karistati noomitusega, sest ta liikus süüdimõistetute eluhoones palja ülakehaga. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Tuleb tunnistada, et peale aastat 2006 ei ole süüdimõistetu olulisi rikkumisi toime pannud, viimane rikkumine ei ole küll ohtlik. Positiivseks tuleb lugeda, et Vladimir Utšajev õpib ja on vanglas viibides lõpetanud keevitaja eriala ning on osalenud riigi keele kursustel ja sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele, mis jäid lõpetamata kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel. Praegu ta õppib 9. klassis, mille lõpetab juunis 2009. Isikul on isikutunnistus kehtivusega kuni 07.05.2009. Vabanedes ei ole Vladimir Utšajevil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Vabanedes puudub kinnipeetaval lähedaste reaalne toetus. Vladimir Utšajev loodab vabanedes saada esialgset materiaalset toetust lähedastelt- nimelt õelt, kellel on oma perekond ja töökoht- ta on juuksur. Kriminaalhooldaja ettekandest (lk 4-5) on näha, et kriminaalhooldajal ei olnud võimalik kinnipeetava lähedastega kohtuda. Süüdimõistetu märkis, et tekkis lihtsalt viga elukoha maja numbris. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu suhtlen lähedaste telefonitsi, samas aga ühtki telefoninumbrit vangla materjalides näidatud ei ole, mille tõttu puuduski kriminaalhooldajal võimalus võtta lähedastega ühendust. Vabanedes puudub Vladimir Utšajevil ka kindel elukoht. Peale vabanemist soovis kinnipeetav asuda elama Rehabilitatsioonikeskusesse aadressil Suur-Sõjamäe 6a Tallinn. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et kuna isik omab sissekirjutust Tallinnas on tal võimalus asuda rehabilitatsioonikeskusesse. Kuid avalduse peab täitma kohapeal, kuna ametnikud vajavad kontakti isikuga, kes soovib nende juurde elama asuda. Peamiseks kriteeriumiks on ka alkoholi ja narkootikumide sõltuvuse puudumine. 3
(4)Süüdimõistetu karistusaja lõpuni on jäänud veel 1 aasta 8 kuud 14 päeva. Arvestades Vladimir Utšajevi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( raske isikuvastane kuritegu – tapmine) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( kindla elukoha puudumine ja lähedaste kehv tugi), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et ennetähtaergsel vabanemisel sattuks süüdimõustetu sisuliselt sama ümbruskonda ja olukorda, milles ta oli enne vangistust - ilma kindla elukohata ja ilma sissetulekuta. Kohus peab tähtsaks, et lähedaste toetust oleks väljendatud reaalsemal viisil – näiteks lähedasid võisid aidata süüdimõustetut kindla töökoha leidmisel, et garanteerida seda ennetähtaegse vabastamise arutamise ajaks. Kohus peab oluliseks, et süüdimõistetu lõpetaks vanglas 9. klassi ja omandanud seega põhihariduse, seega tema võimalused tööturul oleksid avaramad. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Vladimir Utšajevi temale Tallinna Linnakohtu 20.12.2005 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)