Toimik nr 1-08-12587 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.aprillil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12587 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Valentina Michelson Prokurör Prokuröri abi Natalja Firsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Kalatši tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrei Kalatš, isikukood: 38812195219, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrei Kalatš vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.12.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kalatši tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega.. Andrei Kalatš on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 15.09.2005 ja lõpp 14.09.2011. Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.09.2008. 1
(4)Kinnipidamisasutusest Andrei Kalatši kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal 12 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde aadressil xxx. Ametlikult tööl ei ole käinud, kuna eene kinnipidamist oli alaealine. Isikul on haridus 8 klassi. Eesti keelt valdab nii kõnes kui kirjas. Viru Vanglas võtab osa sotsiaalprogrammist Convictus. Isik ütleb, et soovib jätkata õpinguid ning omandada keevitaja või ehitaja elukutse ning osaleda eluviisitreeningus. Enne vangistust oli ema ülalpeetav, kuna isik oli alaealine. Praegu toetab rahaliselt vend. Kõik hagid on tasutud. A.Kalatši tööalased kogemused on minimaalsed, samuti puuduvad tal oskused majanduslikult iseseisvalt toime tulla. Kinnipidamisasutuses kannab karistust esimest korda võõra vallasasja äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupis, relvana kasutatava muu esemega kannatanu suhtes. Varem karistatud neljal korral väärtegude eest. Määrati kriminaalhooldusesse, kuid ei allunud käitumiskontrolli nõuetele. Vangistuse ajal on süstemaatiliselt rikkunud korda. Omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik ütleb, et alkoholi tarbis harva, kuid kuriteo ajal oli alkoholi tarbinud. Isiku ütlused ta tarvitas enne vangistust amfetamiini 3 või 4 korda nädalas. Enda sõnul agressiivne ei ole, kuid toimiku põhjal on vägivaldset käitumist esinenud. Tunnistas, et vanglas on olnud vähemalt üks konflikt vanglaametnikega, osaliselt õigustas oma käitumist. Tulevikule pole eriti mõelnud, kuna ta ei ole kindel, kas ta vabaneb ennetähtaegselt. Kahetseb vanglasse sattumist ja saab aru, et uuesti vanglasse mitte sattumiseks tuleb muuta sõpruskonda. Isik arvab, et kriminaalhooldus on vajalik. Seoses eluaemega kuriteo oht puudub. Uue kuriteo riski vähendab põhihariduse ja elukutse omandamine, et olla tööjõu turul konkurentsivõimeline. Uue kuriteo riski suurendab, et lähedaste seas on kriminaalse taustaga isikuid. Uue kuriteo riski vähendab sotsiaalprogrammist eluviisitreening osavõtt. Uue kuriteo risk seostub probleemide ja emotsioonide vähese teadvustamisega ja tulevikuplaanide ebamäärasusega. Arendamist vajavad toimetulekuoskused. Kuna isiku sõnul tarbis ta enne vangistust narkootikume, on soovitatav läbida Eluviisitreening. Uue kuriteo riski vähendab osalemine sotsiaalprogrammis ART. Uue kuriteo riski vähendab psühholoogi nõustamine väärtushinnangute ja hoiakute muutmises. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kodukülastus elamispinnale, kuhu kinnipeetav vabaneks. Seega puudub ülevaade ülevaade, kas antud elukohta on võimalik valvet paigaldada või mitte. Andrei Kalatš taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Ta selgitas, et praegu õpib vanglas 9. klassis ning osaleb Convictus programmis. Distsiplinaarrikkumisi tunnistab, kuid leiab, et vahepeal ka vanglaametnikud jätavad oma kohustusi täitmata. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikul puudub isiksust tõendav dolument, mis raskendab töö otsimist ja leidmist. Ei ole garatiid, et püeale vabanemist võib ta asuda tööle. Tal ei ole lõpetatud 9. klass. Iseseisvaid sissetulekuid ei ole. Ka vanglas ei tule kinnipeetav toime reeglite järgimisega – tal on hulk distsiplinaarrikkumisi. Kuritegude toimepanemise dinaamika on muutunud raskemate poole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Andrei Kalatš tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Kalatši isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kokku 2 korral kohtulikult karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Varem on Andrei Kalatši karistatud Lääne-Viru Maakohtu 26.10.2005 kohtuotsusega omavolilise sissetungi, avaliku korra raske rikkumise ja varguste eest vangistusega 7 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Viimase, esimese astme varavastase kuriteo röövimise ja väljapressimise eest karistati teda Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega vangistusega 6 aastat. Süüdimõistetu kuriteod on järjest raskemaks muutunud.See näitab, et Andrei Kalatši käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. Kohus tunnistab, et täiendavaks ohuriskiks on süüdimõistetu võimalik narkootikumide tarvitamine. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 12 distsiplinaarkaristust, millest kehtivaid on 2 (is toimik lk 142). Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et aastatel 2006-2007 on isikut karistatud 12 korral distsiplinaarkorras, nendest 6 korral karistuse liigils määratud kartser. 2008 aastal on Andrei Kalatši karistatud 4 korral distsiplinaarkorras. 18.01.2008 karistati kartserisse paigutamisega 20 päevaks, sest ta omas keelatud eset mobiiltelefoni koos SIM-kaardiga. 22.04.2008 karistati lühiajalise kokkusaamise keeluga, sest ta ei viibinud öörahu ajal oma kambris ja segas vanglaametnike tööd, karjudes. 22.08.2008 karistati noomitusega, sest ta ei teavitanud vanglaametnike, et tema kambris alates õhtusest loendusest kuni hommikuse loenduseni oli teise kambri kinnipeetav. 03.10.2008 karistati noomitusega, sest ta ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust hoida käed selja taga ja nimesilti nähtaval kohal. Rikkumiste arvukus ja iseloom ( allumatus korraödustele) näitab, et vangistuse ajal ei ole Roman Stepanov oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et Andrei Kalatš on osa võtnud sotsiaalprogrammist Convictus ja seda, et isik soovib jätkata õpinguid ja omandada keevitaja või ehitaja elukutse ning osaleda eluviisitreeningus. Samas on ka kinnipeetava täitmiskavas sees, et 2009 I poolaastal motiveerida kinnipeetavat osalema sotsuiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kohus peab tähtsaks, et süüdimõistetul oleks läbitud lõpuni Convictus programm ning omandatud põhiharidus. Kinnipeetaval isiksusttõendavad dokumendid puuduvad. EV pass kaotas kehtivuse juulis 2008. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist võib süüdimõistetu asuda elama ema juurde aadressile xxx. Emalt xxx vastav kirjalik nõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks saadud, lk 159 isiklik toimik. Kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi viidet, kas elukoht oli kontrollitud reaalselt seadmete paigaldamise sobilikkuse küljest. Sellele ei ole viidet kriminaalhooldusametniku ettekandes ega kirjalikke materjale esitatud. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Isiksusttõendavate dokumentide puudumisel ei ole võimalik tal ametlikult tööle asuda. Samuti puudub tal haridus (8 klassi), töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades Andrei Kalatši poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ( viimati toime pandud röövimine, mille käigus kasutati kannatanu suhtes pikaajalist vägivalda, seoti kinni ja peksti teda puidust kurikaga) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses ( töökoha, hariduse ja isiksust tõendava dokumendi puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõustetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli alla ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Kalatši temale Viru Maakohtu 24.07.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)