lg 1,
lg 1,
lg 2 p 2,
-1 lg 1,
lg 1 järgi, Tõnis Kondi (Kont) süüdistuses
lg 1,
lg 1 järgi, Gunnar Saliste süüdistuses
lg 1,
lg 1,
lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Kretel Tamm Süüdistatavad, kaitsjad KALJU KANARIK vahistatuna eelvangistuses, 28.09.2008 peeti kahtlustatavana kinni, 30.09.2008 vahistati, elukoht XXXXX XXX X-XX, isikukood 35809012736, kriminaalkorras karistamata kaitsja Mare Laur TÕNIS KONT vahistatuna eelvangistuses, 28.09.2008 peeti kahtlustatavana kinni, 30.09.2008 vahistati, elukoht XXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, isikukood 35203032724, kriminaalkorras karistamata kaitsja Mare Laur GUNNAR SALISTE elukoht XXXXXXXXXX X-X, isikukood 36210032715, kriminaalkorras karistamata (kustunud), tõkendiks elukohast lahkumise keeld kaitsja Ahto Sirendi RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada KALJU KANARIK
2 Süüdi tunnistada Kalju Kanarik
Süüdi tunnistada Kalju Kanarik
Süüdi tunnistada Kalju Kanarik
Süüdi tunnistada Kalju Kanarik
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Kalju Kanarikule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1,2 alusel kuulub karistusest kohesele kandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.09.2008.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 8 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.09.2008.a. Kalju Kanariku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
lg 1,3 alusel ei pöörata 3 (kolme) aastat vangistust täitmisele, kui Kalju Kanarik 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Süüdi tunnistada TÕNIS KONT
Süüdi tunnistada Tõnis Kont
2 3
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Tõnis Kondile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1,2 alusel kuulub karistusest kohesele kandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 28.09.2008.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja 6 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.09.2008.a. Tõnis Kondi (Kont) suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
lg 1,3 alusel ei pöörata 2 (kahte) aastat vangistust täitmisele, kui Tõnis Kont 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Süüdi tunnistada GUNNAR SALISTE
Süüdi tunnistada Gunnar Saliste
Süüdi tunnistada Gunnar Saliste
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista Gunnar Salistele liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 29.09.2008 – 01.10.2008.a viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. 3 4
lg 1,3 alusel ei pöörata 2 aastat 1 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Gunnar Saliste 2 (kahe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Gunnar Saliste suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Gunnar Saliste esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest. MENETLUSKULUD Välja mõista Kalju Kanarikult riigituludesse menetluskuludena: - 4832 krooni 10 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,90-91,93,127; KrMS § 175 lg 1 p 4); - 331 krooni 88 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); - 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2); - 11338.- krooni ekspertiisikulu [I,115,137,142,157,154,168,179; KrMS § 175 lg 1 p 3; kolme peale jagatuna võrdsetes osades tuleb süüdistatavatel kanda 2250.- krooni (I,154) ja 1800.- krooni (I,179)]. Välja mõista Tõnis Kondilt (Kont) riigituludesse menetluskuludena: - 743 krooni 40 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,95; KrMS § 175 lg 1 p 4); - 331 krooni 88 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); - 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2); - 4810.- krooni ekspertiisikulu [I,129,154,162,179; KrMS § 175 lg 1 p 3; kolme peale jagatuna võrdsetes osades tuleb süüdistatavatel kanda 2250.krooni (I,154) ja 1800.- krooni (I,179)]; - 285 krooni 60 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu krooni (II,133; KrMS § 175 lg 1 p 5). Välja mõista Gunnar Salistelt riigituludesse menetluskuludena: - 1486 krooni 80 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (II,132; KrMS § 175 lg 1 p 4); 4 5 - 442 krooni 50 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); 10875.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2); 2330.- krooni ekspertiisikulu [I,121,154,179; KrMS § 175 lg 1 p 3; kolme peale jagatuna võrdsetes osades tuleb süüdistatavatel kanda 2250.- krooni (I,154) ja 1800.- krooni (I,179)]. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-3156, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-3156, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 331 krooni 88 senti advokaat Mare Lauri süüdistatav Kalju Kanariku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 331 krooni 88 senti advokaat Mare Lauri süüdistatav Tõnis Kondi (Kont) kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 442 krooni 50 senti advokaat Ahto Sirendi süüdistatav Gunnar Saliste kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõendid – salvestised (I,11,16,200,202; II,16,19,58,60,66,68,86), mis asuvad kohtus kriminaalasja juures kinnises ja suletud ümbrikus, jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Asitõend – Kalju Kanariku mobiiltelefon (I,93-98,99), mis on Kalju Kanarikule tagastatud (I,97,99), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Kalju Kanariku omandusse. Asitõend – Gunnar Saliste mobiiltelefon (I,86-92), mis on Gunnar Salistele tagastatud (I,91), jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Gunnar Saliste omandusse. Asitõend – seljakott (II,18,19,20-21), mis on kohtueelse menetleja valduses, Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas, kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendid, mis tagastati ekspertiisi teostamise järgselt Kaitsepolitseiametile ja mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas (I,111): – kaheraudne jahipüss nr BP9922, 5 6 – – kaheraudne jahipüss nr 33465, üheraudsest jahipüssist nr Л15346 mittetööstuslikult ümberehitatud ühelasuline vintraudne tulirelv, kaliiber 7,62 mm, – üheraudne sileraudne jahipüss nr Л44432, – kaheraudsest sileraudsest jahipüssist nr 7334 valmistatud kärbik, – 2 külglukku, pääsitkukaitse ja ühenduskruvid, – 460 padrunit, – 3,85 g püssirohtu, konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kooskõlas kehtiva seadusandlusega (relvaseadus § 83, „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“, „Konfiskeeritud või "Lõhkematerjaliseaduse" § 4 alusel või riikliku järelevalve käigus üleantud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmise, võõrandamise ja hävitamiseks üleandmise kord“). Asitõend – tulirelv - iselaadiv karabiin SKS nr ZB4010 koos optilise sihikuga N 020153, mis jäeti ekspertiisi teostamise järgselt hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakollektsiooni (I,111,116), konfiskeerida ja jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitamisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakollektsiooni. Jõustunud kohtuotsuse koopia edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonnale. Asitõend – detoneernöörist enne katsetusi eraldatud ca 90 mm pikkune lõik, mis jäeti ekspertiisi teostamise järgselt hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kogusse (I,165), konfiskeerida ja jätta kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitamisele Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kogusse. Jõustunud kohtuotsuse koopia edastada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tehnikaosakonnale. Asitõendid, mis tagastati ekspertiisi teostamise järgselt Kaitsepolitseiametile ja mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas (I,119): – helisummuti, – Venemaa 16 kaliibrilise sileraudse jahipüssi ИжК nr Л99522 kasutuskõlblik lukustuskeha koos kabaga, konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kooskõlas kehtiva seadusandlusega (relvaseadus § 83, „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“). Asitõendid, mis tagastati ekspertiisi teostamise järgselt Kaitsepolitseiametile ja mis asuvad Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas (I,127): – kaheraudne jahipüss 64493, – Belgias pärast 1870.-t aastat valmistatud ilma numbrita vintpüss kaliiber .22 (5,6 mm), – 243 padrunit, – 119 g püssirohtu konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kooskõlas kehtiva seadusandlusega (relvaseadus § 83, „Konfiskeeritud vara võõrandamise, 6 7 üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“, „Konfiskeeritud või "Lõhkematerjaliseaduse" § 4 alusel või riikliku järelevalve käigus üleantud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmise, võõrandamise ja hävitamiseks üleandmise kord“). Asitõend – tulirelva öösihik PNS-4,6x52, mis tagastati ekspertiisi teostamise järgselt Kaitsepolitseiametile ja mis asub Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas (I,135), konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kooskõlas kehtiva seadusandlusega (relvaseadus § 83, „Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord“). Ülejäänud asitõendid on juba hävinud ekspertiiside käigus, mistõttu puudub nende suhtes vajadus kohtuotsuses eraldi seisukoha võtmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Kokkulepetes kajastatud süüdistused Kalju Kanariku süüdistus Kalju Kanarik omandas ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata või relvaseaduse § 34 sätestatud relvaloata eeluurimisega tuvastamata ajal, kohast ja isikult lõhkeainet suitsuta püssirohtu 361,8 grammi, mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile X, Tartu korterisse, kus hoidis seda oma valduses ebaseaduslikult kuni see 28.09.2008 kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Vastavalt lõhkematerjaliseaduse1 § 15 lg-le 1 võib lõhkeainet käidelda üksnes sellega põhikirjaliselt tegelev ettevõtja, kelleks Kalju Kanarik ei ole. Sellega pani Kalju Kanarik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so lõhkeaine ebaseadusliku omandamise ja valdamise Kalju Kanarik omandas ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 1993. aastal täpselt tuvastamata ajal ja isikutelt oma töö- ja elukohas aadressil 117 unitaarlasukomplekti UOZR-85 ja 68 unitaarlasukomplekti UOZR-85MD, kokku 185 tükki (objektides sisalduva lõhkeaine 7 8 kogus 18,5 kg suitsuta püssirohtu ja 3,52 kg brisantlõhkeaineid), mis on kasutatavad lõhkeseadeldise oluliste osadena. Nimetatud esemeid hoidis ta ebaseaduslikult oma valduses aadressil Tartumaa, X kuni 1996 aasta sügiseni, millal ta toimetas need sõiduautoga Žiguli ebaseaduslikult koos Gunnar Saliste’ga viimase elukohta aadressile X kõrvalhoonesse, kus hoidis neid koos Gunnar Saliste’ga ebaseaduslikult kuni 2001 aastani ning seejärel toimetas need koos Gunnar Saliste’ga viimase elukohast umbes 180 meetri kaugusele metsa raiesmikule, kus peitsid need pinnases olevasse süvendisse ja varjasid puuokstega. Nimetatud kohas hoidis Kalju Kanarik ebaseaduslikult koos Gunnar Saliste’ga 185 unitaarlasukomplekti kuni 2005 või 2006 aastani täpselt tuvastamata ajani, millal ta võttis antud kohast 5 unitaarlasukomplekti UOZR-85 (lõhkeaine sisaldus kokku 75 grammi brisantlõhkeaineid ja 500 grammi suitsuta püssirohtu) ja toimetas enda isikliku maastikuautoga VAZ 2121 (Niva) reg. Nr. 646TRC samal päeval ebaseaduslikult aadressile X, kus andis need ebaseaduslikult üle Tõnis Kondile (Tõnis Kont). Vastavalt lõhkematerjaliseaduse1 § 15 lg-le 1 võib lõhkeainet käidelda üksnes sellega põhikirjaliselt tegelev ettevõtja, kelleks Kalju Kanarik ei ole. Kalju Kanarik omandas ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 2 tk UZRGM tüüpi õppe-imitatsioon granaadisütiku õppe-imitatsioondetonaatorit ja 2 tk kapseldetonaatori ning 820mm pikkuse detoneernööri lõigu, mis on käsitletavad lõhkeseadeldise oluliste osadena. Nimetatud esemed toimetas ta ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile X, Tartu korterisse, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni 28.09.2008, millal need kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Vastavalt lõhkematerjaliseaduse1 § 15 lg-le 1 võib lõhkeainet käidelda üksnes sellega põhikirjaliselt tegelev ettevõtja, kelleks Kalju Kanarik ei ole. Sellega pani Kalju Kanarik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise, edasitoimetamise, hoidmise ja üleandmise. Kalju Kanarik soetas ebaseaduslikult, ilma relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloata ja relvaseaduse §-s 34 sätestatud relvaloata, kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult suures koguses alljärgnevaid esemeid: 5 tulirelva: 1) kaheraudne sileraudne jahipüss, mudel IŽ-12, kaliiber 12, nr BP9922; 2) kaheraudne sileraudne jahipüss, mudel Haenel, kaliiber 16, nr 33465; 3) iselaadiv karabiin SKS, kaliiber 7,62 mm, nr ZB4010; 4) üheraudsest väliskukega sileraudsest jahipüssist mudel IŽK, kaliiber 16, nr Л15346 mitte tööstuslikult ümberehitatud ühelasuline vintraudne tulirelv, kaliiber 7,62 mm; 5) üheraudne sileraudne jahipüss, mudel IŽK, kaliiber 16, nr Л44432; 2 tulirelva olulisi osi: 1) Belgia kaheraudse sileraudse jahipüssi kärbiku lukustuskeha ja lühendatud relvaraud; 733 padrunit ehk tulirelva laskemoona: 1) automaadipadrunid 5,54*39mm, 6 tk, 2) automaadipadrunid 7,62*39mm, 274 tk, 8 9 3) vintpüssipadrunid kaliiber 7,62*54R, 123 tk 4) vintpüssipadrunid kaliiber 6,5*53, 19 tk; 5) vintpüssipadrunid kaliiber 7,5*54MAS, 2 tk; 6) vintpüssipadrun kaliiber .308 Winchester, 1 tk; 7) vintpüssipadrun kaliiber 5,6*39mm, 1 tk; 8) ääretulepadrunid kaliiber .22LR (5,6mm), 66 tk; 9) sileraudse jahipüssi padrunid kaliiber 16, 8 tk; 10) sileraudse jahipüssi padrunid kaliiber 12, 175 tk; 11) püstolipadrun Makarov kaliiber 9mm, 47 tk; 12) püstolipadrun Luger kaliiber 9mm, 7 tk; 13) omatehtud püstolipadrunid kaliiber 9mm, 2 tk; 14) püstolipadrunid Tokarev 7,62 mm, 2tk. Eelnimetatud tulirelvad, tulirelva olulised osad ja padrunid toimetas Kalju Kanarik edasi ebaseaduslikult oma elukohta aadressile X Tartu ja suvilasse aadressile Tartumaa, Vara vald, Koosa küla, Plaksomadise, kus hoidis oma valduses neid ebaseaduslikult kuni need 28.09.2008 kriminaalmenetluses läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relvaseaduse § 45 kohaselt võib relva ja laskemoona hoida üksnes isik kellel on relvaluba. Sellega pani Kalju Kanarik toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo so suures koguses tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kalju Kanarik soetas ebaseaduslikult, ilma vastava relvaloata, kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult trasseerkuuliga automaadipadruneid kaliiber 7,62*39mm 37tk ja soomustläbistava kuuliga vintpüssipadruni kaliiber 7,62*54R 1tk, mille toimetas ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile X, Tartu, kus hoidis neid ebaseaduslikult oma valduses kuni need 28.09.2008 kriminaalmenetluses läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relvaseaduse § 20 lg 4 p 6 kohaselt on eriohtlikkusega tulirelva laskemoon tsiviilkäibes keelatud. Relvaseaduse § 20 lg 5 alusel kehtestatud siseministri 11.12.2001 määruse nr 98 „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 2 järgi on eriohtlikkusega laskemoon p-s 2 nimetatud soomustläbistava kuuliga padrun ja p-s 6 nimetatud trasseeriva kuuliga padrun. Sellega pani Kalju Kanarik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kalju Kanarik soetas kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelvale paigutamiseks ettenähtud lisaseadeldise elektronoptilise võimendusega öösihiku PNS-4,6*52, mille toimetas ebaseaduslikult oma elukohta aadressile X, Tartu, kus hoidis seda ebaseaduslikult oma valduses kuni 09.10.2008, kui tema abikaasa Tiina Kanarik selle kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamise käigus välja andis. Relvaseaduse § 22 lg 1 p 2 kirjeldatud öösihik on lg 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud. Sellega pani Kalju Kanarik toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so tulirelva öösihiku ebaseadusliku käitlemise. Tõnis Kondi (Kont) süüdistus 9 10 Tõnis Kont omandas ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 2005 või 2006 aastal täpselt eeluurimisega tuvastamata ajal Kalju Kanarik´ult oma elukohas aadressil X talus 5 unitaarlasukomplekti UOZR85 (objektides sisalduva lõhkeaine kogus: 500 g suitsuta püssirohtu ja 75 g brisantlõhkeaineid), mis on käsitletavad lõhkeseadeldise oluliste osadena, ning mida ta hoidis oma valduses ebaseaduslikult oma elukohas kuni 01.02.2008. 01.02.2008 andis Tõnis Kont 5 unitaarlasukomplekti UOZR-85 oma elukoha köögis ebaseaduslikult üle teistele isikutele. Tõnis Kont hoidis ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata eeluurimisega tuvastamata ajast oma elukohas aadressil X abihoones Vene päritolu 76,2 mm läbimõõduga ilma sütikuta mürsku (objekt sisaldab 500 – 725 grammi lõhkeainet trotüüli), mis on käsitletav lõhkeseadeldise olulise osana, ning mida ta hoidis ebaseaduslikult kuni 28.09.2008, kui see kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimise käigus ära võeti. Vastavalt lõhkematerjaliseaduse1 § 15 lg-le 1 võib lõhkeainet käidelda üksnes sellega põhikirjaliselt tegelev ettevõtja, kelleks Tõnis Kont ei ole. Sellega pani Tõnis Kont toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja valdamise Tõnis Kont soetas ebaseaduslikult, ilma relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloata ja §-s 34 sätestatud relvaloata, kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult alljärgnevaid esemeid: 2 tulirelva: B mudeli jahipüss, kaliiber 16, nr 64493, 1 tk; Belgias valmisatud ilma numbrita vintpüss kaliibriga .22 (5,6mm), 1 tk. 39 padrunit ehk tulirelva laskemoona: vintpüssipadrunid kaliiber 7,62*54R, 4 tk; vintpüssipadrunid kaliiber 7,92*57 mm, 24 tk; vintpüssipadrunid kaliiber 7,5*54 MAS, 6 tk; automaadipadrunid kaliiber 7,62*39 mm, 3 tk; automaadipadrun kaliiber 5,45*39 mm, 1 tk; püstolipadrun kaliiber 7,62 mm Tokarev, 1 tk. Eelnimetatud tulirelvad ja tulirelva padrunid toimetas Tõnis Kont ebaseaduslikult edasi oma elukohta aadressile X talu, kus hoidis neid oma valduses ebaseaduslikult kuni 28.09.2008, millal need kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Relvaseaduse § 45 kohaselt võib relva ja laskemoona võib hoida üksnes isik, kellel on relvaluba. Sellega pani Tõnis Kont toime
Gunnar Saliste süüdistus Gunnar Saliste koos Kalju Kanarik´uga toimetas ebaseaduslikult ilma lõhkematerjaliseaduse1 § 14 lg 1 sätestatud lõhkematerjali käitlemise loata 1996 10 11 sügisel enda kasutuses oleva sõiduautoga Žiguli viimase töö- ja elukohast aadressilt Tartumaa, Vara vald, Viira küla 117 unitaarlasukomplekti UOZR-85 ja 68 unitaarlasukomplekti UOZR-85MD kokku 185 unitaarlasukomplekti (objektides sisalduva lõhkeaine kogus kokku: 18,5 kg suitsuta püssirohtu ja 3,52 kg brisantlõhkeaineid), enda elukohta X. 1996 sügisest kuni 2001 aastani hoidis Gunnar Saliste ebaseaduslikult oma elukohas X kõrvalhoones unitaarlasukomplekte UOZR-85 ja UOZR-85MD, kokku 185 tükki. 2001 aastal toimetas Gunnar Saliste koos Kalju Kanarik´uga eelnimetatud 185 tk unitaarlasukomplekti ebaseaduslikult oma elukohast umbes180 meetri kaugusele metsa raiesmikule, kus peitsid need pinnases olevasse süvendisse ja varjasid puuokstega. Nimetatud kohas hoidis Gunnar Saliste ebaseaduslikult 185 unitaarlasukomplekti kuni 2005 või 2006 aastani, kui Kalju Kanarik võttis sealt 5 unitaarlasukomplekti UOZR85 ära. Alates 2005 või 2006 aastast kuni 2008 aasta oktoobri kuuni hoidis Gunnar Saliste unitaarlasukomplekte oma elukoha juures oleval raiesmikul ning 2008 aasta oktoobris toimetas ta sõiduautoga Audi 100 reg.märk 320MBA 120 unitaarlasukomplekti Maire Hanseni elukohta aadressile X talu, kus peitis need tiiki vee alla ning 60 unitaarlasukomplektid toimetas Vaike Bretti endisesse elukohta aadressile X, kus peitis need tiiki vee alla. Nimetatud tiikides hoidis Gunnar Salitse 180 unitaarlasukomplekti UOZR-85 ja UOZR-85MD kuni 05.12.2008, kui ta need kriminaalmenetluses ütluste ja olustiku seostamise käigus välja andis. Vastavalt lõhkematerjaliseaduse1 § 15 lg-le 1 võib lõhkeainet käidelda üksnes sellega põhikirjaliselt tegelev ettevõtja, kelleks Gunnar Saliste ei ole. Sellega pani Gunnar Saliste toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja valdamise Gunnar Saliste hoidis kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajast ebaseaduslikult, ilma relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloata ja §-s 34 sätestatud relvaloata, tulirelva olulise osana käsitletavat 16 kaliibrilise sileraudse jahipüssi nr L99522 lukustuskeha koos kabaga oma elukohas aadressil X kuni see 29.09.2008 kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Sellega pani Gunnar Saliste toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo so tulirelva olulise osa ebaseaduslik käitlemine. Gunnar Saliste hoidis kriminaalmenetlusega täpselt tuvastamata ajast ebaseaduslikult ilma relvaseaduse §-s 34 ette nähtud relvaloata, millele oleks kantud vastav sporttulirelv, tulirelva helisummutit oma elukohas aadressil X kuni see 29.09.2008 kriminaalmenetluses teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Sellega pani Gunnar Saliste toime
Kokkulepetes kajastatud karistused Karistus Kalju Kanarikule
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 6 kuud vangistust. 11 12
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust.
` lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendades raskeimat mõistetud karistust mõista liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub karistusest kohesele kandmisele 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa alguseks 28.09.2008, sest eelvangistuses viibitud aeg loetakse karistusaja hulka. Ülejäänud karistuse osa so 3 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kalju Kanarik 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Karistus Tõnis Kondile (Kont)
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub karistusest kohesele kandmisele 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistuse osa alguseks 28.09.2008, sest eelvangistuses viibitud aeg loetakse karistusaja hulka. Ülejäänud karistuse osa so 2 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tõnis Kont 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal
Karistus Gunnar Salistele
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui Gunnar Saliste 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aega 29.09.-01.10.2008 so 3 päev karistusaja hulka ja lugeda lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuud 27 päeva vangistust. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad kokkulepete juurde. 12 13 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb kokkulepetes kajastatud süüdistustes süüdi tunnistada ja mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole. Kokkulepetes laiendatud konfiskeerimiste kohaldamist ei ole ette nähtud. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); - määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 10875.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1); - ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3); - kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 5). Süüdistatav Gunnar Saliste kaitsja advokaat Ahto Sirendi taotluse, jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 424 alusel riigi kanda ja võimaldada neid tasuda ositi, jätab kohus rahuldamata, kuna menetluskulude tasumiseks on olemas Gunnar Salistel kindel töökoht ja sissetulekuallikas (OÜ-s ISS) ning ta ei ole töövõimetu ja KrMS § 424 alusel ei ole võimalik menetlukulude tasumist ositi võimaldada, sest KrMS § 423 osundab KrMS §-le 417, mitte aga KrMS §-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.