4-08-11608 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-11608 (2317,08,011410) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Tõnu Laasi, ik: 34701310225, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Tõnu Laasi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli M Graubergi 11.11.2008 kiirmenetluse otsusele nr 10220882471614 (2317,08,011410)

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli M Graubergi 11.11.2008 kiirmenetluse otsus nr 10220882471614 (2317,08,011410)

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.03.

1. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 16.04.
2. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.04.
3. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli M Graubergi 11.11.2008 kiirmenetluse otsusega nr 10220882471614 (2317,08,011410) karistati Tõnu Laasit LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni selles, et menetlusalune isik 11.11.2008 kell 11.15 Pärnu mnt 186 juures Tallinnas, suunaga Männiku tee poole juhtis mootorsõidukit kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Tõnu Laasi kaebuse, milles märgitakse, et menetlusalune isik ei saanud kiirust ületada, kuivõrd sõidukil oli raske koorem ja sellise kiirusega olnuks praktiliselt võimatu sõita. Politseiametnik püüdis peatada tema ees sõitvaid kaubikuid, kuid ilmselt loobus ja andis temale peatumismärguande. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja seletas, et kui tema sõiduki sõidukiirus oleks olnud 75 km/h, siis pidi teiste sõidukite sõidukiirus olema 100 km/h. Tal oli raske veoauto ja sellega ei saa kiirendada kiiresti, üks silinder ei töötanud. Ei taha politsei pädevust vähendada, kuid midagi on läinud valesti. On küll paturegister olemas, kuid on viimasel ajal püüdnud korralikult sõita. Nüüd on kolm kuud tööta ja liikluses ei osale, seega ei kujuta endast ka mingit ohtu. Oma autot ei ole. Kiirust on varem ületanud, kuid kehtivat karistust ei ole. Sõiduautod saavad kiiresti edasi, seal kaks kaubikut tuli vasakult mööda, üks veel tema ette. Kiirmenetluse otsuses on märgitud tunnistaja, kuid tunnistaja ei saanud midagi näha. Üks mõõtis kiirust, teine vormistas dokumente. Teist ei olnud mõõtja juures. Kui ta hoovi keeras, siis tunnistaja istus autos ja vormistas pabereid. Tunnistaja ei saanud midagi näha. Kuna oli vormistamise järjekorras, siis nägi, et politseinikud vahetusid, üks käis mõõtmas ja teine vormistas, seal oli konveier. Tunnistaja saab teada vaid teise politseiniku ütluste järgi. Ei oleks siin kui oleks palju tõendusmaterjali. Enamasti seda napib, mitte et oleks üleliia. Tunnistaja Kristjan Toomingas seletas, et kaebuse esitanud isikut nägupidi ei mäleta. Sündmus konkreetselt ette ei tule. Pärnu mnt 186 juures mõõdetakse tihti kiirust ja päevas võib olla 20 autot. Harilikult lähevad tee äärde välja, üks mõõdab aparaadiga, teine on kõrval. Kui kiirus tuleb kätte, siis mõõtja läheb peatama. Aparaadile jäävad kiirus ja kaugus, näit jääb alles. Kui on kõrval, siis näitab autot, mis liigub kiiremini ja mõõtja laseb lasertäpi peale. Korraga võtab vaid ühte autot. Mõõtmiskoht on seal sellepärast, et seal on kõrval parkla, kuhu saab suunata. Sõidukid saavad tulla otse mööda Pärnu mnt-d või alt Järvevana pikenduselt. Mõõtja peatab sõiduki, suunab parklasse ja näitab näitu juhile, siis vaadatakse eelnevaid rikkumisi. Kõik peatamised seoses sõidukiiruse ületamisega, erksamad nopitakse välja. Tunnistaja M Grauberg seletas, et kaebuse esitajat ei tea. Pärnu mnt 186 juures mõõdavad väga tihti, rikkumisi on väga palju. Kiiruse mõõtmine on Ultra Lytega, punane täpp suunatakse autole, vajutab nuppu, fikseerib kiiruse ja mõõtekauguse. Nii aparaadi silmast kui ekraanilt on näha, näitab ka juhile. Mõõdab aia juures, sest seal saab toele toetada. Autod liiguvad nende poole. Kui aparaadi silmast ei ole näha, siis paarimees vaatab kõrvalt ja näitab ning mõõtja suunab sellele. Kui autod tulevad kolonnis, siis ei ole mõtet mõõta, tuleb võtta neid, kes tulevad kõrvalt. Enamasti ületavad kiirust sõiduautod, tihti ka kaubikud. Suured veokid enamasti ei ületa. Kui mõõteriistal on näit ees, siis läheb teele, et kinni pidada. Kui on kaugemal, siis peatab esimesed read kui esimeses, teises reas, siis peatab sealt, lastes teised mööda. Küsib inimeselt, kas on kiirmenetlusega nõus, kas koostab kiirmenetluse otsuse või saadab üldmenetlusse. Kui ei ole nõus, siis ei saa kohapeal trahvi määrata. Ei saa koostada kiirmenetluse puhul 10 paberit, isegi joobes juhile ei koostata nii palju dokumente. Kui mõõtis, siis oli paarimees kõrval. Ei ole konveiermeetodit. Kui läheb kinni pidama, läheb paarimees vormistama. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et õiguserikkumine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik oli nõus kiirmenetlusega. Mõõtmine toimus vastavalt ettenähtud metoodikale. Mõõtja on läbinud koolituse, on pädev mõõtja. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsus jätta muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud sisuliselt seisukohale, et mõõdetud oli mõne teise sõiduki kiirust, millised sõidukid möödusid kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukist ning kuivõrd teisi ei õnnestunud peatada, siis peatati teda. Peale selle on väärteoasjas märgitud tunnistaja, kes ei saanud näha seda, mida väidetavalt nägi. Kohus suhtub kaebuse esitanud isiku sellisesse väitesse, et mõõdeti teise sõiduki kiirust, kriitiliselt. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Väärteoasjas leiduvatest dokumentidest nähtub, et Eesti Akrediteerimiskeskus on 12.12.2007 Põhja Politseiprefektuurile väljastanud tunnistuse nr E129 kehtivusega kuni 11.12.2009 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta liiklusjärelevalve mõõtmiste alal, millele on lisatud mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus mõõtmismetoodika kohta. 11.12.2007 välja antud tunnistusest nr 1404 nähtuvalt on M Grauberg läbinud pädeva mõõtja koolituse. Väärteoasjas leiduvast kalibreerimistunnistusest nähtuvalt on laserkiirusemõõteseade LTI 20.20 Ultralyte 100 LR seerianumbriga UX020598 kalibreeritud 25.08.2008, mille kohta on väljastatud vastav tunnistus nr T08-1197/
4. Tehnilise järelevalve Inspektsiooni poolt on 01.08.2003 välja antud mõõtevahendi tüübikinnitus TJI 5-3/12.30.03, milline kehtib kuni 22.11.2012 ja tüübikinnitusest nähtuvalt kinnitab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon firma Laser Technology Inc laserkiirusmõõturi LTI 20.20 (Ultralyte 100, Ultralyte 100 LR, Ultralyte 100 LTI) ja selle baasil komplekteeritud MicroDigiCam UL 100 LTI tüübi ning lubab selle võtta Eesti Vabariigis kasutusele. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 11.11.2008 kell 11.15 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et kaebuse esitanud isik on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätestatud nõuete kohaselt. Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust, kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Mis puudutab vaidlust selles osas, et tunnistaja Kristjan Toomingas ei saanud olla mõõtmise juures või sai olla, leiab kohus, et sellel ei ole mingit tähtsust, kuivõrd tunnistaja juuresolek mõõtmisel või tunnistaja puudumine ei muuda ei mõõtemetoodikat, kiirusemõõteseadme tehnilisi andmeid ega näitu, samuti kiirusemõõteseadme kalibreeritust. Mõõteseadus ei näe ette seda, et mõõtetulemuste jälgitavus peaks olema tõendatud vaid tunnistaja juuresolekul tehtud mõõtmise korral. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta ei olnud rikkumisega nõus ning kirjutas seletuskirjas, et see on eksitus. Ka kohtuistungil kaebuse esitaja rõhutas seda ning kohus 3 avaldas seletuskirja, kus on märgitud “exitus“. Seega on tegemist vaid ühe sõnaga, millise tähendusest ei ole võimalik aru saada, kuivõrd sellest võib teha järelduse, et sõiduki juht eksis kiiruse valikul või eksis kiiruse mõõtja mõõtmisel. Alles kohtuistungil alustas kaebuse esitanud isik seda seletuse sisu sisustama ja tõlgendama. Kohus leiab, et taoline ühesõnaline seletus ei ole seletusena arvestatav, kuivõrd seda võib mitmeti tõlgendada. Kaebuse esitaja oli kiirmenetlusega nõus, seega oli ka nõus sellega, et teda karistatakse väärteo toimepanemise eest, mida ta väidetavalt toime ei pannud. Arvestades kaebuse esitanud isiku kogemusi liiklusalaste väärtegude toimepanemisel ja määratud karistusi, ei oleks taoline kiirmenetlusega nõustumine tõsiseltvõetav kui menetlusalune isik ei ole rikkumisega nõus. Kohtuistungil väitis kaebuse esitanud isik ka seda, et tema sõidukil ei töötanud üks silindritest. Sellest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitanud isik kasutas vaidlusalusel ajal sõidukit, mille tehnoseisund ei vastanud kehtivatele nõuetele, millega ta pani toime veel vähemalt ühe väärteo, mille eest teda ei karistatud. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest oli väärteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, so kuni 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, so 900 krooni. Vastavalt senisele praktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasjast ei nähtu, et oleks tuvastatud menetlusaluse isiku karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõiduki kiirus ulatus vaid vähesel määral LS § 7422 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu piiridesse, siis leiab kohus, et määratud karistus on proportsionaalne kaebuse esitanud isiku süü suurusega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut liikluseeskirja rikkumiselt kinni peetud ka 09.06.2008 ning pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist ka 18.12.2008, siis asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku isikuandmed ja käitumine liikluses ei alla alust määratud karistuse kergendamiseks, kuivõrd menetlusalune isik on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 4