KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-9738 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ

§76lg.4 määrata Robert GRIBOVSKILE katseaeg kuni 09.05.2010.

Kohustada Robert GRIBOVSKIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Robert GRIBOVSKIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või registreerida end Tööturuametis töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Robert GRIBOVSKI kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu Robert GRIBOVSKI karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Robert Gribovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Robert Gribovski on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 15.06.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud. KarS §65 lg.2 alusel suurendati seda karistust Tallinna Linnakohtu 10.06.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Robert Gribovskile vangistus 5 aastat 5 kuud 18 päeva alates 22.11.2004. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus 2004.aastal. Vanglas lõpetas 12 klassi, läbinud arvutiteeninduse kursused, tööhõiveprogrammi, sotsiaalprogrammi Convictus. Kinnipeetaval on lähedased suhted säilinud isa ja elukaaslasega. Samuti on tal säilinud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Vabanemise korral garanteerib töökoha xxx, elama asub kinnipeetav oma korterisse xxx, kus praegu elab kinnipeetava elukaaslane. Alkoholiga kinnipeetaval probleeme ei ole, narkootikumidest tarvitanud kokaiini. Tihti ei oska probleeme lahendada, mõistab, et on rikkunud seadusi ja peab vastutama. Varem on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud korduvalt, reaalselt viibib vangistuses teist korda. Viimase kuriteo pani toime katseajal, kuriteod muutunud raskemaks. 2 Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutavad positiivsed asjaolud järgmised: kehtiv isikut tõendav dokument, vangistuse ajal on aktiivselt olnud hõivatud tegevustega, kindel elukoht, kindel töökoht, toetav võrgustik. Negatiivseteks asjaoludeks on korduvalt kriminaalkorras karistatus ning narkootikumide tarvitamine enne vangistust. Kriminaalhooldaja leidis, et kinnipeetavale tuleb tema ennetähtaegse vabastamise korral panna lisakohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kuu aja jooksul peale vabanemist ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohtu istung Süüdimõistetu Robert Gribovski taotles maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tuleb toime katseajal käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste järgimisega. Prokuröri abi Indrek Rebase toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja leidis, et kinnipeetava võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos kriminaalhooldaja poolt nimetatud lisakohustuste panemisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Robert Gribovski tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused Robert Gribovski vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Robert Gribovski on viibinud vangistuses alates 22.11.2004, seega juba üle 4 aasta 4 kuu. Karistust on jäänud kanda veel 1 aasta 1 kuu. Seega on ta vangistuses viibinud tunduvalt kauem, kui jääb veel karistust kanda. Kuigi Robert Gribovski on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, vangistuses viibib teist korda ja vangistuse ajal on talle määratud ka distsiplinaarkaristusi, ei saa see olla ainsaks põhjuseks tema mittevabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral asub kinnipeetav elama talle endale kuuluvasse 3-toalisesse korterisse xxx. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil elab seal käesoleval ajal ainult tema elukaaslane. 3 Samuti nähtub asja materjalidest, et vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töökoha xxx xxx. Võimaluse legaalselt tööle asuda annab kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolu ning elamis- ja tööloa pikendamine Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt 26.01.

1. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on kinnipeetaval olemas sotsiaalne lähivõrgustik isa ja elukaaslase näol. Elukaaslane toetab kinnipeetavat nii moraalselt kui materiaalselt. Maakohus arvestab siinkohal ka Viru Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses väljatoodut, et kinnipeetav ei ole teiste poolt mõjutatav; mõistab, et on seadusi rikkunud ja peab vastutama; on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kindla elukoha, garanteeritud töökoha ja toetava sotsiaalse lähivõrgustiku olemasolu on iseenesest sellisteks asjaoludeks, mis vähendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu. Maakohus möönab, et kuigi Robert Gribovski pani viimase kuriteo toime katseajal ning kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, nähtub siiski tema käitumisest vangistuse ajal soov elada edaspidi seaduskuulekalt. Kinnipeetava seletuste kohaselt on tal üks distsiplinaarkaristus 2004-ndast aastast. 21.07.2008 määratud distsiplinaarkaristus oli seotud Viru Vanglasse ületoomisega, mil kinnipeetav ei teadnud, et kõrvaklapid kuuluvad keelatud esemete hulka. 15.07.2008 määratud distsiplinaarkaristuse mobiiltelefoni omamise eest on kinnipeetav vaidlustanud, kuna telefoni tal ei olnud. Seega on tegemist sisuliselt ühe allumatusega vangistuse algul 2004.aastal, 2008.aastal kõrvaklappide omamine ei ole sedavõrd suur rikkumine, mis välistaks kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et Robert Gribovski võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega katseajal käitumiskontrolli nõuetele. Ennetähtaegsel vabanemisel jääb vabanenu kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegevusest aru andma, ta on pidevalt kriminaalhooldaja vaateväljas ja raskuste tekkimisel on võimalik neile kohe reageerida. On selge, et kriminaalhooldusalune endine vang, eriti selline, kes on vangistuses viibinud juba pikka aega, on ühiskonnale palju ohutum kui igasuguse järelevalve ja abita endine vang. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on teda järelevalve all võimalik resotsialiseerumisel aidata. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikute puhul on selline järelevalve võimalikkus väga vajalik. Maakohus leiab ka, et ühiskond on vähem ohustatud juhul, kui Robert Gribovski vabaneb enne tähtaega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla. Vabanedes tähtaegselt, puudub tema tegevuse ja elukorralduse üle igasugune kontroll, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel mõista Robert Gribovskile katseaeg kuni 09.05.
2. Sellel ajal allutatakse Robert Gribovski KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 4 - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste kriminaalhooldusametniku ja prokuröri poolt pakutud KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma tööle või võtma end Tööturuametis arvele töötuna 1 (ühe) kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. Esimene lisakohustus on vajalik selleks, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vabaduses tarvitanud narkootikume. Ka viimane kriminaalkorras karistatus on KarS §184 lg.1 järgi. Tööl käimine või töötuna abiraha saamine aitavad süüdimõistetul majanduslikult toime tulla, mis vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste, toimepanemise riski. Legaalse sissetuleku omamine vähendab ka nende kuritegude toimepanemise riski, mis on seotud materiaalse kasu saamise eesmärgil narkootikumide levitamisega. Kuna Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetul säilinud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega, tuleb nendega suhtlemine keelata lisakohustuse panemise näol, et vähendada uute kuritegude grupis toimepanemise riski. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 5