) §184 lg.2 p.1 (karistus 3 aastat 6 kuud vangistust) ja §275 (karistus 6 kuud vangistust) järgi.
lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg.1 alusel arvestati karistusaja hulka 1 eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta 3 kuud 3 päeva, mistõttu kanda jäi 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.
Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2008 otsusega tühistati eelnimetatud Tartu Maakohtu 21.06.2007 otsus
Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud üks distsiplinaarkaristus. Iseloomustuse kohaselt kinnipeetav Viru Vanglas ei õpi ega tööta, täitmiskavas ette nähtud eesmärke täitma asunud ei ole. Kinnipeetaval puudub alaline elukoht. Kinnipeetava sõnul on tal keskharidus, kuid dokument puudub. Kinnipeetav ei avalda, millistel erialadel ta on töötanud. Antsla kriminaalhooldusametnike sõnul pole kinnipeetav oma elu jooksul konkreetset töökohta omanud, osaliselt elatus sugulaste arvel, kes teda aegajalt abistasid. Kuna kinnipeetaval puudus stabiilne sissetuleku allikas, on ta majandusliku toimetuleku eesmärgi nimel valmis toime panema uusi kuritegusid. Suhete kohta oma päritolu perekonnaga kinnipeetav andmeid ei avalda. Talle meeldib suhelda kriminogeensusele kalduvate inimestega. Kinnipeetav eitab psühhiaatrilisi ja psühholoogilisi probleeme, kuid tuntav on allasurutud viha ja kibestumus. Enesehinnang on ebaadekvaatselt kõrge. Kinnipeetav on agressiivse suhtlemisstiiliga, ei kuula küsimusi lõpuni, katkestab kaasvestlejat, ignoreerib mõnda küsimust ja teemat, on motoorselt rahutu, nimetab ennast vene marurahvuslaseks, väljendab sõnades vaenulikkust eesti rahvuse esindajate vastu, ähvardab vägivalla ja sõjaga. Oma vigu ei tunnista ega väljenda motivatsiooni oma negatiivset käitumist tulevikus muuta. Eesmärgid tulevikuks on ebarealistlikud ja seotud vägivallaga. Mõtlemise ja käitumisega seotud uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Koostööst ametnikega keeldub. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vangistuses viibib viiendat korda. Kinnipeetav on omanud suures koguses narkootilist ainet, mis tähendab, et tema kuritegu on ohtlik kogu ühiskonnale. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava puhul positiivne see, et tal on endal suur soov vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, negatiivsed asjaolud on järgmised: väljakujunenud kriminaalne käitumine, kinnipeetav on vangistuses reaalselt viiendat korda, kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kinnipeetav on omanud suures koguses narkootilist ainet, mis tähendab, et tema kuritegu on ohtlik kogu ühiskonnale, kinnipeetaval puudub ennetähtaegse vabanemise korral töökoht ning kindel eluase, puudub sotsiaalne võrgustik vanglast ennetähtaegsel vabanemisel, kuriteo dünaamika on raskenenud, puudub tööharjumus, vanglas saadud distsiplinaarkaristus. Toomas Joakit on märkinud ennetähtaegseks vabanemiseks neli erinevat aadressi. Aadressil xxxxx on eramaja, kus elab kinnipeetava õde Exxxx Oxxx ja mis kuulub viimase tütrele Kxxxx Jxxxx, kes ise elab perega Tallinnas. Peale Exxxx Oxxxx elavad eramus veel tema tütred Lxxx Oxxx, Kxxxx Oxxx ja Kxxxx 2 alaealist last. Telefonivestlusest Kxxxx Jxxxx selgus, et ta ei ole nõus pakkuma elamispinda Toomas Joakitile. Aadressil xxxxxx elab kinnipeetava sõber Kxxxxx Jxxxxx, kes kinnitas, et korteri omanik on tema õde ja õde ei ole nõus Toomas Joakitile elamispinda pakkuma. Aadressi xxxxx Tallinn ei olnud võimalik kontrollida, kuna kinnipeetava sõbra nimi ja kontaktnumbrid puudusid. Aadressil xxxxxx Tartu elab kinnipeetava vend Jxxxx Jxxxx, kellega vestlusest selgus, et ta üürib ühte tuba eramajas ja ei ole nõus Toomas Joakiti enda juurde elama võtma. Vestlusest Antsla valla sotsiaalnõuniku ja sotsiaaltöötajaga selgus, et vallal ei ole hetkel pakkuda ajutist elamispinda sotsiaalkorteris. 2 Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Toomas Joakiti vangistusest enne tähtaega vabastamisega, kuna teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas viibib viiendat korda. Kuritegude dünaamikas on vägivaldsuse raskusaste muutunud raskemaks. Lisaks narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurtes kogustes ebaseaduslikule käitlemisele on teda karistatud ka üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Maakohtu istung Toomas Joakit taotles maakohtu istungil enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja seletas, et soovib rehabiliteerimiseks asuda elama Venemaale, kus tal on vanaisa käest päritud 2 talu. Eesti aadressiks nimetas süüdimõistetu maakohtu istungil xxxxx Tallinn, kus elab tema sõber Exxxx Rxxxx ja mis on kolmandale isikule kuuluv üürikorter. Süüdimõistetu leidis, et kuna tal on rehabiliteerituna tagasi saada 2 talu, ei ole tal tööle vaja minna. Lisaks nimetas süüdimõistetu ka xxxxx OÜ, kuid garantiikirja kokkuleppe kohta selle firmaga esitada ei olnud. Prokurör palus maakohtu istungil jätta Toomas Joakit vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Toomas Joakit tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Toomas Joakit kannab karistust muuhulgas raske rahvatervisevastase süüteo eest
Enne seda on ta kriminaalkorras karistatud viiel korral (t.l.6-11). Vangistuses viibides on teda 06.11.2008 karistatud noomitusega (t.l.2). Distsiplinaarkaristus on käesoleval ajal kehtiv. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Toomas Joakiti puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Toomas Joakit on taotlenud enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja öelnud kriminaalhooldajale neli erinevat aadressi, kuhu asub elama peale vabanemist. Kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest nähtub, et Kxxxx Jxxxx, Kxxxx Jxxxx ja Jxxx Jxxxx ei ole nõustunud Toomas Joakitile elamispinda pakkuma. Neljandat aadressi, mida süüdimõistetu nimetas ka maakohtu istungil, xxxxxx Tallinn, ei olnud võimalik kontrollida, kuna puuduvad omaniku andmed. Maakohus leiab, et nimetatud aadressile ei ole süüdimõistetut võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas 3 korteri omanik on nõus Toomas Joakitile elukohta pakkuma. Süüdimõistetu sõnade kohaselt elab selles korteris küll tema sõber, kuid korterit ta üürib ja tegelikku omanikku ei osanud Toomas Joakit maakohtu istungil nimetada. Lisaks asjaolule, et süüdimõistetu ei pea enda kinnitusel tööle üldse minema, kuna Vene Föderatsioonist tagastatavate talude kohaselt on tema puhul tegemist miljonäriga, nimetas ta siiski võimaliku töökohana xxxxx OÜ, mis asub Antslas ja on 50 – 60 inimesega ehitusfirma. Muid andmeid nimetatud firma kohta, samuti kirjalikku kinnitust töökoha garanteerimise kohta Toomas Joakitile, asja materjalides ei ole. Ülaltoodu alusel asub maakohus seisukohale, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel puuduvad Toomas Joakitil nii kindel elu- kui ka töökoht, mis tegelikkuses ei võimalda teostada kriminaalhooldust, s.t. kriminaalhooldusametnikul jälgida süüdimõistetu poolt
Maakohtu istungil märkis süüdimõistetu korduvalt, et tema tegelik elukoht on xxxxxxxx, kuhu soovib ka tegelikkuses elama asuda. Maakohus leiab, et antud asjaolu ei anna samuti võimalust kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna asudes elama Venemaale, ei ole kinnipeetaval võimalik täita kontrollnõudeid ja asuda kriminaalhoolduse alla. Eesti kriminaalhooldusametnikul puudub seaduslik alus ja ka reaalne võimalus teostada kriminaalhooldust kolmandas riigis või anda selle teostamine otse üle kohapealsele kriminaalhooldusele. Samuti ei ole maakohtul võimalik kohustada kohapealset kriminaalhooldusametnikku hakata kontrollima, kas Toomas Joakit järgib kontrollnõudeid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi Karistusseadustikus. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Toomas Joakit konkreetset töökohta elu jooksul omanud ja elatus osaliselt sugulaste arvel, kes teda aegajalt abistasid (t.l.2p). Kuna ka käesoleval ajal ei nähtu asja materjalidest, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel oleks süüdimõistetul olemas reaalne ja legaalne sissetulekuallikas, leiab maakohus, et majandusliku toimetuleku eesmärgil võib Toomas Joakit toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt meeldib kinnipeetavale suhelda kriminogeense seltskonnaga, tal on tuntav allasurutud viha ja kibestumus, oma vigu ei tunnista ega väljenda motivatsiooni oma negatiivset käitumist tulevikus muuta (t.l.2p). Olukorras, kus Toomas Joakit ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral vangistusest tingimisi enne tähtaega oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Toomas Joakiti poolt jätkuvalt kõrge. Arvestades Toomas Joakiti isikut, tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja tema käitumist vangistuse ajal, ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.