lg 2 p 2 järgi Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Gina Kleine elukoht: XXXXXX; isikukood: 080462-13551 (Läti Vabariik), sünd. 08.04.1962; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 22.08.2007 Tartu Maakohtu poolt
lg 1 alusel 3 aasta vangistusega, millest 6 kuud vangistust koheselt kandmisele ja 2 aastat 6 kuud vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga; tõkend: vahistamine 07.02.2008, kahtlustatavana kinni peetud 05.02.2008. Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Gina Kleine
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 22.08.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aastat 6 kuud vangistust ja mõista Gina Kleinele kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Gina Kleine karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 05.02.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, omandas tuvastamata ajal, kohas ning viisil narkootilist ainet – 82,5 metadooni tabletti –, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis oma elukohas Tartumaal X vallas X alevikus, enda käekotis, kuni need politsei poolt 05.02.2008. a läbiotsimise käigus leiti ning ära võeti. 2 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega pani Gina Kleine toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise ja hoidmise, isiku poolt kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas
lg 2 p 2 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. G. Kleinele heidetakse ette, et ta ebaseaduslikult omandas ja hoidis metadooni suures koguses.
lg 2 p 2 objektiivne koosseis on täidetud, kui on leidnud tuvastamist narkootilise aine suures koguses omandamine või valdamine G. Kleine poolt, kes on ka varem olema toime pannud
-i
objektiivne koosseis ei ole täidetud üksnes valdamise tuvastamisega, vaid peab olema leidnud tõendamist ka narkootilise aine edasiandmise kavatsetus süüdistatava poolt. Kohus kaitsjaga selles küsimuses ei nõustu, leides, et
objektiivne koosseis on täidetud, kui on leidnud tuvastamist 3 kasvõi ühe eelnimetatud sättes nimetatud teo toimepanemine süüdistatava poolt. Seda kinnitab ka
§-de 183 ja 184 esimeste lõigete sõnastuse võrdlus, millest nähtub, et narkootilise aine edasiandmise kavatsetuse kindlaks tegemine on
lg 1 objektiivse koosseisu element (väljendub sõnastuses „edasiandmise eesmärgil“). G. Kleine väitel leidis ta tabletid põrandalt ja pani need enda käekotti (tlk 135). Prokurör leiab, et G. Kleine väite tõelevastavuse korral omandas ta need tabletid leiu teel (tlk 138). Kohus prokuröri eeltoodud seisukohaga ei nõustu, sest asja leidmisega ei saa leidja automaatselt veel asja omanikuks, vaid enne seda lasuvad leidjal asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-des 98 ja 99 nimetatut kohustused. Kui leidja on need kohustused täitnud ja omanikku ei ole suudetud kindlaks teha, alles siis saab leidja teatud aja möödudes asja omanikuks (vt AÕS § 100 lg 1). Samas on narkootiliste ainete käitlemine tsiviilkäibes keelatud (ainult erijuhtudel on see lubatud), mistõttu narkootilise aine leidmise teel omandamine ei ole võimalik. Kuna aga G. Kleine leidis tabletid enda kodust, s.o tema poolt valitsetavast ruumist, ja pani need enda käekotti, siis sellega oli ta tabletid enda valdusesse võtnud. Tablettide valdamine G. Kleine poolt on tõendatud läbiotsimisprotokolli ning süüdistatava kohtus antud ütlustega (tlk 135-136). Süüdistatava õe S.K. kohtus tunnistajana ülekuulamise käigus antud ütluste kohaselt kuulusid G. Kleine käekotist leitud metadooni sisaldavad tabletid temale, mitte süüdistatavale. S.K. väitel sai ta need tabletid sõbra käest tasuta ning kuna ta ise tarvitas sel ajal narkootikume, siis loomulikult otsustas ta need vastu võtta. Väidetavalt pani S.K. tabletid oma kotti ega hakanud neid peitma. Kohus ei loe S.K. antud ütlusi usaldusväärseks ja seda mitmel põhjusel. Nimelt S.K. kohtus antud ütluste kohaselt (tlk 132-134) kartis ta, et ta õde saab teada neist metadooni tablettidest, samas ei teinud ta midagi selle vältimiseks. Ta pani tabletid käekotti ega üritanud neid peita. Eeltoodu ei ole aga eluliselt usutav nagu seda ei ole ka väide, et S.K. sai süüdistuses nimetatud koguses, s.o 82,5 metadooni tabletti, narkomaanist sõbra käest tasuta. Lisaks andis S.K. eeluurimise käigus hoopis teistsuguseid ütlusi, põhjendades vastuolusid väitega, et kartis vangi sattumist. Kaitsja leiab, et S.K. eeluurimise käigus antud ütluste muutmine kohtus oli tingitud südametunnistuse tärkamisest ja sellest tingitud ülestunnistamise soovist. Kohus kaitsja väitega ei nõustu, sest usaldusväärsust kahtluse alla seadvaid asjaolusid on palju, s.o tablettide mittepeitmine õe eest, sellises koguses tablettide tasuta saamine ning vastuolud eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel. Seega ei ole leidnud tõendamist, et S.K. ebausaldusväärsete ütluste tõttu, et G. Kleine valduses olnud metadooni tabletid kuulusid talle. Ekspertiisiaktis nr GE-0302-08/0866 (tlk 50-52) sisalduvat eksperdiarvamust kohus ei arvesta, sest see ei kinnita ega lükka ümber asjas tähtsust omavaid tõendamiseseme asjaolusid. Tartu Maakohtu 22.08.2007. a otsuse (tlk 78-80) ning karistusregistri väljavõttega (tlk 85) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et G. Kleine on varem toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Järelikult on G. Kleine puhul täidetud
Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine eeldab koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. G. Kleine kohtus antud ütluste kohaselt (tlk 136-137) ei tekkinud tal pärast tablettide põrandalt leidmist isegi mitte kahtlust, et tegemist võib olla narkootikumidega. Alles pärast politsei ilmumist tema elukohta tekkis G. Kleinel arusaam, et tablettide puhul võib tegemist olla 4 narkootikumidega, mispeale ta keeldus politseile vabatahtlikult oma käekotti andmast. G. Kleine väitel oleks ta narkootikumide olemasolust teadmisel need kohe ära hävitanud. Kaitsja lisab G. Kleine väidetele veel, et süüdistatava käitumine politsei saabudes oli täiesti normaalne, arvestades, et G. Kleine oli varem juba sarnase teo eest süüdi mõistetud, mistõttu ei tohiks tema vastuhakku politseile tahtluse tuvastamise juures tema kahjuks lugeda. Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud, et läbiotsimise käigus keeldus G. Kleine politseile käekotti vabatahtlikult andmast, mistõttu oli politsei sunnitud G. Kleine suhtes jõudu rakendama. Tartu Maakohtu 22.08.2007. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kohaselt tunnistati G. Kleine süüdi muuhulgas episoodi eest, mis seisnes metadooni tableti müümises, mis kinnitab, et G. Kleine oli seda tabletti varem näinud ja käes hoidnud. Eeltooduga on tõendatud G. Kleine teadmine asjaolust, et väidetavalt põrandalt leitud tablettide puhul oli tegemist narkootilise ainega. Viimane lükkab ümber ka kaitsja väite nagu süüdistava vastuhakk politseile oli normaalne käitumine. Antud juhul on eluliselt usutavam, et isik, kes teadlikult hoiab narkootilist ainet enda käekotis, satub politsei saabudes paanikasse ja teeb kõik, et temalt seda kätte ei saadaks. Eelnevalt mainitud kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kohaselt veendus kohtunik kohtulikul arutamisel, et süüdistatav oli kokkuleppest aru saanud ning jäi prokuröriga sõlmitud kokkuleppe juurde. Seega on ainetu ka G. Kleine väide, et kokkuleppe sõlmis ta šokiseisundis selle sisuga mitte nõus olles. NPALS §-ga 4 on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemist puudutavad küsimused. Selle sätte kohaselt on käitlemine lubatud üksnes neile isikutele, kes omavad selleks vastavat luba, arsti ettekirjutuse või retsepti olemasolu. Kuna G. Kleine ei kuulu käitlemisõigust omavate isikute ringi, siis ei olnud temale narkootilist ainet sisaldavate tablettide valdamine lubatud. NPALS § 7 lg 1 kohustab käitlejat, kellel puudub luba narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete käitlemiseks, kuid kes hoiab seda enda valduses, viivitamatult selle üle andma kohalikule politseiprefektuurile. Läbiotsimisprotokolli ja süüdistava enda ütlustega on leidnud tõendamist, et G. Kleine ei andnud tablette politseile üle vabatahtlikult, vaid nende kättesaamiseks tuli politseil G. Kleine suhtes jõudu rakendada. Seega ei esine G. Kleine käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud G. Kleine süüd välistavaid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et G. Kleine on toime pannud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses valdamise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainetega seotud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 G. Kleine tegevuses
§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on G. Kleinet varem ühe korra kriminaalkorras karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemise eest. G. Kleine vabanes vanglast 04.10.2007 tingimise enne tähtaega katseajaga 2 aastat 6 kuud, kuid ligikaudu 4 kuud hiljem, s.o 05.02.2008, pani ta toime uus samalaadse kuriteo. G. Kleine oli teadlik, et kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, siis pööratakse kandmata jäänud karistuse osa täitmisele ning sellele lisandub veel uue süüdimõistva otsusega mõistetud karistus. Eeltoodu näitab, et G. Kleinele anti võimalus ennast parandada ja õiguskuulekat elu elada, kuid vaatamata sellele otsustas ta kuritegeliku elu kasuks. Samuti ei avaldanud 6 kuud reaalset vabadusekaotust G. Kleinele preventiivset mõju, mistõttu leiab kohus, et G. Kleine tuleb karistada taas reaalse vangistusega, mis on varem mõistetud karistusest suurem, s.o 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 4 ja
a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aastat 6 kuud vangistust ning G. Kleinele kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks kujuneb 5 aastat 8 kuud vangistust. IV Asitõendid ja menetluskulud Asitõendite osas tuleb rakendada järgmisi abinõusid: kilekott tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ning 82,5 metadooni sisaldavat tabletti, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, jätab kohus kohtuotsuse jõustumisest NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleva asja menetluskuludeks, mis tuleb G. Kleinel hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 4 350 krooni. Seega on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 10 875 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 5 kohaselt ekspertiiside tegemise kulud 8508 krooni (tlk 49 ja 53), kaitsjatasu 1486.40 krooni (tlk 19 ja 29) ning toimikust koopia tegemise kulud 77.60 krooni (tlk 88). Ingeri Tamm Sirje Kilp Sirje Leini Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.