K § 139 lg.2 p.1,2,3, 195 lg.1 alusel 1 a 6 k v/k, 3) 19.03.1996.a. Tallinna LK KrK § 140 lg.2 p.1,2,3, 143 lg.3 p.1 järgi 3 a 6 k v/k, 4) 12.10.1998.a.
lg.1, 175 järgi trahv 1800 kr, 5) 19.05.2000.a.
lg.1 järgi 6 k v/k, 6) 17.10.2000.a.
lg.2 p.1, 139 lg.2 p.1,2, 143 lg.2 p.2, 197 lg.3, 128, 1151 lg.2, 202 järgi 5 a 11 k 21 päeva v/k, 7) 21.02.2002.a. Tallinna LK KrK § 1773 järgi 4 a 2 k 17 päeva v/k, 8) 26.03.2004.a. Tartu MK KarS § 404 järgi eelneva liitmisega 3 a 6 k 12 päeva v/k, 9) 19.04.2006.a. Tartu MK KrK § 1151 lg.1 järgi eelneva liitmisega 3 a v/k, vabastatud Tartu MK 18.12.2007.a. määrusega 1 a 4 k 1 päev enne tähtaega, katseaeg kuni 19.04.2009.a.; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja KarS § 424 järgi. Janar Rebast süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta, olles 29.01.2009.a. karistatud liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel 10 päevase arestiga, juhtis 02.04.2009.a. kella 16.00 paiku taas joobnuna mootorsõidukit xxxx, reg.nr. xxxx, Rakveres Lilleoru 55 parklast Metsaveere 6 maja juurde. Kohtueelsel uurimisel on Janar Rebasele süüks arvatud tegu kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, milles ta tunnistas kohtuistungil end süüdi ja jäi kokkuleppe juurde. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Janar Rebasele mõistetavaks karistuseks 6 kuuline vangistus, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 19.04.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta, 4 kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta, 10 kuud ja 1 päev vangistust. KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 3 kuuks. Süüdistatav Janar Rebane on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kohus leiab, et süüdistatav Janar Rebane on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetluse ja kokkuleppemenetluse sätteid ning seega tuleb süüdistatav Janar Rebane süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ja vähendada sundraha 1/3 võrra. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada J.Rebase ja tema kaitsja taotlust pöörata karistus täitmisele jõustumisel, sest J.Rebane on korduvalt kohtulikult karistatud, ta võib vabaduses sooritada uusi kuritegusid. Tsiviilhagi ei ole. Juhindudes KrMS §-dest 239, 250-2565, 313-319, kohus o t s u s t a s: Süüdi mõista JANAR REBANE KarS § 424 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg.2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 19.04.2006.a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 (ühe) aasta, 4 (nelja) kuu ja 1 päeva vangistuse võrra ning mõista JANAR REBASELE liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 1 päev vangistust. 2 KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta JANAR REBASELT ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 3 (kolmeks) kuuks. JANAR REBANE võtta peale Viru Maakohtu 03.04.2009.a. otsusega nr. 4-09-5171 mõistetud 10 päevase aresti kandmist vahi alla käesoleva kriminaalasja järgi ja tema karistusaja alguseks lugeda 11.04.2009.a. Välja mõista Janar Rebaselt (Rebane) (eluk. xxxx, asub vanglas): - 1500 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) joobe tuvastamise kulu; - 4350 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9, 179 lg.1 p.2 ja 2565 lg.2 alusel ja - 1385 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Swedbank nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: /allkiri/ Leo Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 15. aprillil 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.