Obsah (11)
§ 263§ 274§ 68§ 74§ 75§ 16§ 120§ 121§ 32§ 33§ 56Kriminaalasi nr 1-08-8532 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 märts 2009 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8532 (08249000043) Kohtunik Liivi
§ 263
p 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Kannatanu esindaja Advokaat Ivo Kütt Süüdistatav ÜLLAR LEPPIK Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 38401272813, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: AS Silber Auto, tööline, kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 15.02.2001 a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel rahatrahvi 205 krooni, 2) 26.04.2005 a
§ 274
lg 1 alusel rahaline karistus 140 päevamäära, lõplikuks karistuseks
§ 68
lg 1 alusel rahaline karistus 134 päevamäära, so 6700 krooni, väärteokorras karistatud 20 korral, maksmata üks trahv, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Pürn RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Üllar Leppik
§ 263
p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Üllar Leppik 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1
(6)2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Üllar Leppik katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Sisse nõuda Üllar Leppikult menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; 2) paljunduskulu 70 (seitsekümmend) krooni 40 senti; 3) postikulu 185 (ükssada kaheksakümmend viis) krooni. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates
- aprillist 2009.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on Üllar Leppikule algselt esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobes, 22.03.2008 aastal Jõgeva linnas Pargi 5 asuva baari „Sinu Pubi“ ees, so avalikus kohas, lõi ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise. Kohtuistuliku vaidluse käigus palus prokurör täpsustada süüdistuses teo toimepanemise aega ja lugeda, et Üllar Leppikut süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes, 21.03.2008.a kesköö paiku vastu 22.03.2008.a Jõgeva linnas Pargi 5 asuva baari „Sinu Pubi“ ees, so avalikus kohas, lõi ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise. Seega tema, pannes toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, pani toime
§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohus leiab, et kuriteo sündmuse aja täpsustamine prokuröri poolt kohtulike vaidluste ajal ei riku Üllar Leppiku kaitseõigust. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Käesoleval juhul ei olnud vaidlust selle üle, millisest sündmusest on jutt, mis Üllar Leppikule süüks on arvatud ja millal see toimus. Kohtuliku uurimise käigus kuriteo toimepanemise aeg lihtsalt täpsustus ja vastava paranduse prokurör ka süüditusse palus sisse viia. Nimetatud täpsustus ei halvenda süüdistatava olukorda ega muuda ka teo kvalifikatsiooni ning tuleb süüdistusse sisse viia. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde täpsustatud kujul, palus Üllar Leppiku vastavalt süüdi tunnistada ja karistada rahalise karistusega alla keskmist määra. Kannatanu esindaja 2
(6)toetas prokuröri, leides samuti, et süüdistus on leidnud tõendamist, Üllar Leppik tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada. Üllar Leppik ennast süüdi ei tunnistanud, ütluste andmisest kohtus ta loobus. Üllar Leppiku kaitsja leidis, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks rikkunud avalikku korda kasutades vägivalda kannatanu suhtes ja isegi, kui oleks kasutanud, ei ole tuvastamist leidnud, et nimetatud tegu oleks olnud tahtlik. Seega puudub alus Üllar Leppiku süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kohus leiab, et tõendite uurimisel kohtus on Üllar Leppikule esitatud süüdistus leidnud täielikult tõendamist. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud, et Üllar Leppik viibis süüdistuses märgitud ajal, s.o 21.03.2008.a õhtul jätkuvalt kuni 22.03.2008.a algustundideni Jõgeva linnas asuvas baaris „Sinu Pubi“. See nähtub nii süüdistatava enda poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t.l 7-8 I kd), millised kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel, kui ka kannatanu ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlustest kohtuistungil. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxx on ühesuguselt kirjeldanud, et nimetatud ajal viibis baaris külastajana Üllar Leppik, kes oli tugevas alkoholijoobes, mistõttu keelduti talle täiendavalt baarist alkoholi müümast. Ka süüdistatav ise on kinnitanud, et ta oli olnud juba baari minnes purjus, pubis oli ta veel alkoholi juurde tarvitanud ja hiljem talle keelduti baaris alkoholi juurde müümast. Eeltoodud ütlusi kinnitab kaudselt ka kohtuistungil uuritud koopia patsiendikaardist nr 669 22.03.2008.a, mille prokurör esitas tõendina kohtuistungi käigus. Nimetatud patsiendikaardist nähtub, et 22.03.2008.a kella 01.50 ajal pöördus Üllar Leppik Jõgeva Haiglasse, kuna oli „Sinu Pubi“ juures peksa saanud ja teda läbivaadanud arst on märkinud, et patsient on raskes alkoholijoobes. Edasi oli süüdistatav jäänud baaris laua taha magama. Peale selle kui tunnistaja xxxxxxxxxxxx teda äratas, oli Üllar Leppik hakanud tülitama teisi laudkondi. Tunnistaja palus tal baarist lahkuda, kuid süüdistatav ei teinud seda, vaid käitus üleolevalt, nõudis selgitust, miks teda ei teenindata ja baarist ära aetakse ning segas endiselt teisi laudkondi, istudes suvalistesse laudadesse. Teised baarikülastajad palusid xxxxxxxxxxxxxxt, kes teenindas neid laudu, abi ja soovisid, et Üllar Leppik lahkuks. Kui tunnistaja palus tal lahkuda, süüdistatav ei teinud seda, vaid noris edasi. Seejärel palus tunnistaja abi kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxt, et sundida Üllar Leppikut baarist väljuma. xxxxxxxxxxxxxxx saatis süüdistatav välisukse juurde. Süüdistatav nõudis kogu aeg selgitust, miks ta peab ära minema ja miks talle alkoholi ei müüda. Lõpuks lükkasid süüdistava enda seltskonnas olnud kaaslased ta uksest välja ja nad jäid baari ees olevale terrassile. Mõne aja oli süüdistatav koos oma seltskonnaga väljas baari terrassil olnud, kui tunnistaja märkas, et nad tarvitavad seal enda alkoholi. xxxxxxxxxxxx informeeris sellest xxxxxxxxxxxxxxxi, kes läks välja keelama. Kui xxxxxxxxxxxxxr hakkas baari tagasi tulema, süüdistatav järgnes talle ja ning nõudis endiselt aru, miks teda baari ei lubata. Uksel tekkis neil sõnelus ja kui kannatanu tahtis ust kinni tõmmata, Üllar Leppik takistas seda ning lõi ootamatult rusikaga xxxxxxxxxxxxxxxxx näkku. Löögi järel lükkas kannatanu Üllar Leppiku trepi peale pikali, lohistas baari nurga taha ja seal peksis teda. Eeltoodu on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ühetaoliste ütlustega toimunu kohta. Nii kirjeldasid mõlemad, kuidas süüdistatav käitus baaris – tülitas korduvalt teisi laudkondi ja olnud nõus baarist lahkuma, vaid oli üleolev ja nõudis pidevalt selgitust, miks teda ära saadetakse ning miks ta alkoholi osta ei saa. Samuti nähtus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest, et tunnistaja korraldustele Üllar Leppik ei allunud, mistõttu sekkus xxxxxxxxxxxxxxx ja suunas süüdistatava uksest välja. Kannatanu selgitas, et ukse juures nõudis süüdistatav endiselt selgitust, miks ta peab ära minema ja miks talle alkoholi ei müüda. Talle selgitati, et kuna ta on purjus, siis teda enam ei teenindata ja tal tuleb lahkuda, kuid vastus Üllar Leppikut ei rahuldanud. Lõpuks lükkasid süüdistava enda seltskonnas olnud kaaslased ta uksest välja ja nad jäid baari ees olevale terrassile. Edasi on kannatanu ja tunnistaja ühesuguselt andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatav oma seltskonnaga jäi baari terrassile ja hakkas seal alkoholi tarvitama. Kuna see ei ole lubatud, läks xxxxxxxxxxxxxxx neid keelama. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta võtnud laualt, mille juures seltskond terrassil viibis, ära tühja viinapudeli, visanud selle prügikasti ja öelnud, et baari terrassil 3
(6)on alkoholi tarvitamine keelatud. Ta hakkas tagasi baari tulema, Üllar Leppik järgnes talle ja noris jälle, miks teda ei teenindata. Kui kannatanu hakkas baari sisenema, haaras süüdistatav ukse käepidemest kinni ja ei lasknud seda sulgeda ning lõi kannatanule ootamatult näkku. Kannatanu on veendunud, et löök toimus rusikaga – ta sai tugeva matsu, pea liikus eemale ning ta tundis valu. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx kirjeldas ütlusi andes, et nägi kuidas süüdistatava seltskond tarvitas terrassil alkoholi, ta teavitas sellest xxxxxxxxxxxxxxxi, kes läks välja neid keelama. Tunnistaja ise jäi baari teisi külastajaid teenindama. Mõne aja pärast nägi ta, et xxxxxxxxxxxxxxx hakkas baari tagasi tulema, süüdistatav tuli ka. Korraks tulid nad mõlemad baari sisse ja siis läksid uuesti välja. Kannatanu ja süüdistatav rääkisid kogu aeg ja Üllar Leppik vehkis kätega ning tunnistaja nägi, kui Üllar Leppik lõi käega kannatanut. Kas ta ka pihta sai, seda tunnistaja otseselt ei näinud, kuid nägi, et lõi. Seejärel oli Üllar Leppik kukkunud pikali baari trepile. Mis edasi toimus, seda tunnistaja ei näinud, kuid mõne aja pärast tuli kannatanu tagasi baari ja tal oli särk verine. Eelnevaga on kooskõlas ka kannatanu ütlused edasise osas, et peale Üllar Leppiku lööki, oli ta lükanud süüdistatava endast eemale, mille peale purjus Leppik kukkus. Kuna kannatanu oli toimunud ründest ärritunud, vedas ta süüdistatava baari nurga taha ja peksis teda seal. Nimetatud teo eest on kohus teda ka karistanud. Kannatanu ja tunnistaja eeltoodud ütlustega on põhimõtteliselt kooskõlas ka süüdistatava eeluurimisel antud ütlused (t.l 7-8, 16-19 I kd), millised kohus avaldas KrMS § 294 p 1 alusel ja millest nähtus, et talle baaris alkoholi ei müüdud. Siis oli tulnud xxxxxxxxxxxxxxx ning palunud tal baarist lahkuda, kuid tema tahtis endiselt alkoholi osta ja sellest tekkis neil sõnelus. Seejärel oli kannatanu ta baarist välja visanud ja siis nad sõnelesid edasi, kuna süüdistatav tahtis endiselt alkoholi osta, kuid seda tal ei võimaldatud. Mingil moel olla sündmustesse sekkunud ka süüdistatava sõbrad, kuid täpselt ta ei mäleta, mis seal toimus. Mäletab, et järsku oli xxxxxxxxxxxxxxr vedanud ta baari nurga taha ja hakanud teda peksma. Mis selle põhjuseks oli, seda süüdistatav ei osanud öelda, kuid arvas, et „ju tal siis närvid ei pidanud vastu“. Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohtuistungil leidnud Üllar Leppikule esitatud süüdistus täielikult tõendamist ja seda eelkõige kannatanu ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ühetaoliste ütlustega, samuti kirjalike tõenditega, millised kohus avaldas ja eespool ka ära tõi. Kuigi kaitsja seadis kahtluse alla kannatanu ütlused, leides, et need võivad olla antud õigustamaks enda hilisemat käitumist, ei ole kohtul alust kahelda nende ütluste tõepärasuses. Kannatanu ütlused on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Nii on tunnistaja xxxxxxxxxxxx kirjeldanud toimunut sarnaselt kannatanuga. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis seaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. Lisaks on ka süüdistatav kinnitanud kannatanu ja tunnistaja ütlusi. Ta on üsna täpselt kirjeldanud löögile eelnevat ja järgnevat sündmuste jada, mis põhilises kattus kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Vaid kannatanuga vaidlemise ja löömise kohta on ta väitnud, et ta ei mäleta, mis seal täpselt toimus, et ta ei mäleta, et oleks löönud kannatanut. Eelnimetatud asjaolu, et süüdistatav, kes oli tarvitanud alkoholi, ei mäleta või väidab mittemäletavat, ennast süüstavat asjaolu, ei saa üksi olla põhjuseks seadmaks kahtluse alla teiste isikute ütluste usaldusväärsust. Sellised süüdistatav ütlused on antud ilmselt soovist enda süüd vähendada või üldse välistada. Küll aga ei ole kohtu arvates asjakohane kaitsja väide selles osas justkui kannatanu üritaks enda süüd vähendada või õigustust leiad selles osas, mis ta hiljem toime pani ning seetõttu annab valesid ütlusi - xxxxxxxxxxxxxxxxon juba 26.03.2008.a Tartu Maakohtu otsusega xxxxxxxxx süüdi tunnistatud teo eest, mille ta käesolevas kriminaalasjas arutusel oleva teo järgselt toime pani ning saanud selle eest ka karistada (t.l9-11 I kd) ning puudub mõistlik põhjendus, miks ta peaks veel käesoleval ajal üritama enda süüd vähendada. Kohus leiab, et Üllar Leppiku poolt toimepandu on kohtueelselt õigesti kvalifitseeritud
§ 263
p 1 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga.
§ 263
p 1 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo, s.o avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine, toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas 4
(6)mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust ja lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks ka teiste isikute pahatahtlik tülitamine, lärmitsemine jms. Käesoleval juhul toimus sündmus, mida süüdistuses käsitletakse, baari ukse juures ukse ees trepil ning ajal, mil baar oli külastajatele avatud. Baaris viibis mitmeid külastajaid, kes ei olnud seotud Üllar Leppiku seltskonnaga. Oma eelneva käitumisega oli Üllar Leppik häirinud teiste baarikülastajate rahu selliselt, et nad olid pöördunud baari personali poole, et sundida teda häirimist lõpetama. Seega oli enda tahte vastaselt kaasatud konflikti kõrvaliste isikute ring, kelle rahu ja turvatunne olid rikutud ning kes paratamatult said osa ka hiljem trepil toimunust. Kaitsja leidis, et ei ole tõendamist leidnud ka Üllar Leppiku tahtlus rikkuda avalikku korda. Kohus märgib, et ei olegi nõutav, et teo toimepanijal oleks omaette eesmärk rikkuda avalikku korda, vaid isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu
§ 16. peatüki tähenduses.
Käitudes taoliselt nagu eespool on kirjeldatud ning olles korduvalt palutud baarist lahkuda ja tülitav käitumine lõpetada, pidi Üllar Leppik aru saama, et oma käitumisega rikub ta teiste inimeste õigusrahu, kuid vaatamata sellele jätkas ta seda. Avaliku korra rikkumine loetakse toimepanduks vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni
§ 120-122 loetletud vägivallategu.
Kohus on lugenud tõendatuks kannatanu ja tunnistaja ütlustega, et Üllar Leppik lõi ühel korral rusikaga kannatanut ja tabas teda näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis valu. Löömine oli toime pandud tahtlikult – löök on suunatud tegevus ja ei saa olla toimepandud ettevaatamatusest. Seega pani süüdistatav kannatanu suhtes toime vägivallateo
§ 121
mõttes.
§ 32
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.
§ 33
kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohtu käsutuses olevate, kohtuistungil uuritud tõendite põhjal ei esine asjaolusid, mis seaks kahtluse alla isiku süüdivuse. Seega on ta süüvõimeline. Samuti ei ole kohus tuvastanud ühtegi süüd välistavat asjaolu. Seega on Üllar Leppik süüdi
§ 263
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ta tuleb vastavalt süüdi tunnistada ja karistada. Karistuste mõistmisel juhindub kohus
§ 56
. Karistuste määramisel arvestab kohus eelkõige Üllar Leppiku süüd, samuti toimepandu kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Üllar Leppikut varem kriminaalkorras karistatud kahel korral (t.l 25-29 I kd), mõlemal korral rahalise karistusega. Viimane kuritegu on olnud seotud samuti vägivalla kasutamisega (
§ 274lg 1).
Ka on teda korduvalt karistatud väärteokorras (t.l 30-32 I kd), määratud trahvid on enamuses tasutud. Eelneva põhjal leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistusliik, s.o rahaline karistus, ei ole vastav toimepandule ja süüdistatava isikule – Üllar Leppik on küll enamuse karistustest ära kandnud, kuid ei ole karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud õiguserikkumiste toimepanemist. Eeltoodud põhjal leiab kohus, et Üllar Leppikut on vaja karistada vangistusega. Arvestades aga Üllar Leppiku süü suurust - saabunud suhteliselt kergeid tagajärgi, tuleb karistus mõista vangistuse minimaalmääras. Samuti peab kohus võimalikuks kohaldada Üllar Leppiku suhtes
§ 74sätteid ja ta karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada.
Kohus leiab, et süüdistatava käitumiskontrollile allutamine katseajal võiks olla piisav mõjutamaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb riigituludesse sisse nõuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev 5
(6)sundraha, mis teise astme kuriteo korral on 6525 kr, toimiku paljunduskulu 70 kr 40 s ja kohtu poolt tehtud postikulu 185 kr. Kohtunik 6
(6)