1-09-2816/3

1-09-2816 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2816 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Robert Saareke Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vadim Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vadim Vassiljev (ik: 37012210061; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vadim Vassiljev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 26.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vadim Vassiljev tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.10.2007.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 07.06.2001.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 1 kuu ja 6 2 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse kandmise algus oli 12.10.2007.a ja lõpp on 30.11.2009.a. V. Vassiljevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on töötanud koristajana, sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vangistuse jooksul on 6-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna ema juurde , töökoht vabaduses puudub. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub V. Vassiljevi ennetähtaegse vabanemisega, kuna isikule võib anda võimalus oma elu korraldada, saades selleks abi ja vajalikke sekkumisi käitumiskontrolli ajal. Vadim Vassiljev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta V. Vassiljevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on järjest korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta ei ole enda jaoks järeldusi teinud. Ebaselgus on ka tema töökoha ja dokumentidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Vassiljevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. V. Vassiljev on 7korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib teist korda. Vabanemisel puudub tal töökoht. Suhtumist õiguskorda näitab asjaolu, et teda on 6-korral karistatud distsiplinaarkorras ning vanglas olles on ta tarvitanud narkootikume. Samuti oli tal probleeme narkootikumidega ka enne vangistust. Isik on käitumisel üleolev, käitumisel on esinenud allumatust vanglaametnike korraldustele. Isikul on juurdunud kuritegelik eluviis, tal on kõrgenenud ennehinnang ja ta on vaimselt ebastabiilne. Arvestades V. Vassiljevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik