← Eesti

1-09-2240/3

1-09-2240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-2240 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Maksim Kink Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Janis Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Janis Jürgen-Määr (ik: 38307284924; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Janis Jürgen-Määr tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 16.02.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janis Jürgen-Määr tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 02.06.2008.a kohtuotsusega KarS § 329 ja § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 15.01.2008.a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka, lõplikuks karistuseks jäi 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 02.06.2008.a ja lõpp on 28.10.2009.a. J. Jürgen-Määri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta, läbis sotsiaalprogrammi LOP. Vangistuse jooksul on 1korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta , töökoha loodab vabanedes leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Jürgen-Määri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuigi J. Jürgen-Määril on osaliselt täidetud KarS § 76 sätestatud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna risk uue kuriteo toimepanemiseks on väga kõrge. Ohu tõenäosus on kõige suurem seoses mõjutatavuse ja alkoholi kuritarvitamisega. Janis Jürgen-Määr taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab J. Jürgen-Määri tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui ta pöördub vabatahtlikult narkoloogi poole ning isikule tuleb määrata täiendavad lisakohustused. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et J. Jürgen-Määr tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Jürgen-Määri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibib vanglas ning viimane kuritegu oli sooritatud katseajal. Isik omab vaid 7. klassi haridust ning eriala puudub. Vabanemisjärgselt puudub garanteeritud töökoht ja kinnipeetaval on suured rahalised võlgnevused. Vabanemisjärgseks elukohaks oleks korter, mida üürib kinnipeetava ema. Arvestades J. Jürgen-Määri poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.