1-09-3329 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-3329 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Robert Saareke Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Arnold Buki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Arnold Bukk (ik: 35003252755; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Arnold Bukk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 09.03.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Buki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Arnold Bukk tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 05.06.2001.a kohtuotsusega KrK § 115 lg 3 p 2; § 1151 lg 2 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 08.10.2001.a kohtuotsusega KrK § 40 lg 1 alusel KrK § 115 lg 3 p 2 ja § 1151 lg 2 järgi mõistetud karistused liideti, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 9 aastat vabadusekaotust. Karistuse kandmise algus oli 05.06.2001.a ja lõpp on 04.06.2010.a. A. Buki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes asub elama xxx , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Buki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see ei ole otstarbekas. Kinnipeetav on põhjustanud füüsilisi ja psüühilisi kannatusi oma kõige lähemate pereliikmete – oma alaealiste laste suhtes, kellele ta lapsevanemana oleks pidanud tagama kasvatamisel kaitse ja heaolu. Arnold Bukk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta A. Buki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik pani toime väga raske seksuaalse kuriteo alaealise vastu. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Bukk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Buki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on põhjustanud füüsilisi ja psüühilisi kannatusi oma kõige lähemate pereliikmete – oma alaealiste laste suhtes, kellele ta lapsevanemana oleks pidanud tagama kasvatamisel kaitse ja heaolu. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, sest kinnipeetav ei oska selgitada oma kuriteo põhjust ja viitab alkoholiliigtarvitamisele. Samuti seisneb risk vabanemisjärgses elukohas, kus perekonnas on 4 alaealist last. Arvestades A. Buki poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.