) § 73 lg 2 pl-le. Jäätmete kõrvaldamine leidis aset OÜ Pärnu Stividorid töötajate poolt ja juhatuse liikme teadmisel ja nõusolekul. OÜ Pärnu Stividorid korraldab ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, kes omab vajalikku õiguspädevust, juhtimisotsuste tegemise õigust ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalust. OÜ Pärnu Stividorid juhatusse kuulub M. Einmann. Käesolevaga pole M. Einmann taganud, et OÜ Pärnu Stividorid täidaks juriidilisele isikule õigusaktidega pandud kohustust omada jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba. OÜ Pärnu Stividorid põhitegevusalaks sadamateenuste osutamine Pärnu linnas aadressidel Emajõe 15 ja 24/26. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 14 lõike 1 alusel vastutab OÜ Pärnu Stividorid teo eest, mille on toime pannud juhatuse liikmed, kelle teos puuduvad süüd-ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastavalt KarS § 37 sätestatule on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Arvestades eeltoodut on OÜ Pärnu Stividorid juriidilise isikuna vastutav jäätmeloa omamise kohustuse eiramise eest vastavalt
lg 2 p l nõutule ja seda tuleb käsitleda kui jäätmete käitlemist jäätmeloata vastavalt
30.10.2008.a üldmenetluse otsusega nr 09017208 on määratud kohtuvälise menetleja poolt OÜ Pärnu Stividorid eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
Kaebuste sisu 14.11.2008.a saabus Pärnu Maakohtule OÜ Pärnu Stividorid juhatuse liikme M. Einmann`i kaudu kaebus väärteoasjas OÜ Pärnu Stividorid suhtes 30.10.2008.a tehtud otsuse nr 09017208 tühistamiseks ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1 alljärgnevatel põhjustel: Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja on kaevatava otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud menetlusõigust.
143 lg 1 kohaselt kohaldatakse sama seaduse §-des 120-126 sätestatud väärtegude menetlemisele karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Riigikohtu lahendites (näiteks 28.09.2004.a otsus 3-1-1-82-04, 25.03.2005.a 2
lg 2 on käsitatav tagajärjedeliktina, sest vastutus saabub juhul, kui toimub jäätmete käitlemine jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes.
ei sätesta iseseisvat vastutust selle eest, et ettevõttel puudub abstraktselt jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks. Kuivõrd on võimalik tuvastada, et asjas on tegemist tegevusdeliktiga st. OÜ-le Pärnu Stividorid heidetakse ette jäätmete kõrvaldamist (käitlemist) jäätmeloata, tulnuks kohtuvälisel menetlejal selgeks teha, kes juriidilise isiku huvides tegutses (jäätmeid kõrvaldas), kas selleks oli juhatuse liige või muu juhtivtöötaja (või pädev esindaja), kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata juriidilise isiku tahet. Käesolevas asjas ei ole ei ole KKI kohtuvälise menetlejana kindlaks teinud OÜ Pärnu Stividorid vastava organi liikme või muu juhtivtöötaja süülist ja õigusvastast tegevust st. ei ole välja selgitatud, milline juhtivtöötaja või organi liige ja miks teo toime pani. Juriidilise isiku väärteoasjas peab teokirjeldusest nähtuma see, kas KarS § 14 lg 1 tingimused, so kas teo on toime pannud organ või juhtivtöötaja juriidilise isiku huvides, on täidetud. Kaebaja leiab, et kuna kohtuväline menetleja ei ole teinud kindlaks OÜ Pärnu Stividorid organi liikme või juhtivtöötaja süülist ja õigusvastast tegevust, ei saa ega või seda puudust kõrvaldada esimese astme kohtus ning kohus peaks kohtuvälise menetleja otsuse tühistama ja väärteoasja menetluse lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks leiab kaebaja, et ei ole ka sisuliselt toime pannud väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses kirjeldatud väärtegu. Kaebuse esitaja juhatuse liige on väärteomenetluses selgitanud, et OÜ Pärnu Stividorid on ladustanud 2008.a kevadel ühel korral OÜ Pärnu Sadam territooriumil kaupa (turvas ja puukoor), milline oli mõeldud edastamiseks kütteainena soojusenergia tootjale ja et tegemist ei olnud jäätmetega.
avab jäätmete kõrvaldamise mõiste – jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. OÜ-l Pärnu Stividorid ei ole kunagi olnud kavatsust 7 m3 turvast ja 20 m3 puukoort keskkonda viia. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vääreoprotokollis viidatud tõendid (tunnistaja Kadri Kõresaar 3
lg 2 p 1 järgi, samuti ei leidnud turba/puukoore/puidujäätmete kõrvaldamine aset nende tekkekohas vaid kinnistul, millel tegutsemiseks puudus OÜ-1 Pärnu Stividorid igasugune õigus. Kohtuväline menetleja ei ole tehtud otsuses lubamatult ületanud väärteoprotokolli ega selles sisalduva väärteokirjelduse piire. Väärteoprotokollis märgitakse vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1 4
. Antud väärtegu ei menetletud, kuid see andis tõuke käsitletava väärteo võimalikkusele. KKI karistas ettevõtet jäätmete käitlemise eest ilma jäätmeloata. Vastavalt tunnistaja Pärnu Linnavalitsuse haljastusspetsialisti K. Kõresaare` ütlustele on Pärnu Linnavalitsuse Majandusosakond mitmel korral täheldanud eelpool kirjeldatud jäätmete paigutamist Kaubasadama tee T 2 (62501:042:0015) kinnistule. 2008.a veebruaris tellis Pärnu Linnavalitsuse Majandusosakond kinnistule hooldustööd ning ala kaeti musta kompostmullaga ja tasandati. Hooldustööde kohta on olemas ka arve ja sellel tööde tegemise lühikirjeldus. Vahetult pärast tööde lõppu aga algas OÜ Pärnu Stividorid poolt jäätmete kõrvaldamine. Jäätmete kõrvaldamise täpsemat aega aga ei suutnud KKI kindlaks teha, sest ettevõtte väitel polnud see teada. Seega sai ajavahemik olla 01.03.2008.a kuni 15.04.2008.a, järgnevalt 16.04.2008.a käis KKI sündmuskohta vaatlemas. Vaatlusega tuvastati ala orienteeruv suurus ning paiknemine. Sündmuskoha vaatluse ajaks oli jäätmemass kinnistule ühtlaselt paigutatud, mis andis tunnistust ka kõrvaldamise kui lõpptoimingu kohta. Vastavalt vaatlustulemustele ei olnud kinnistul tegemist mitte ajutise hoiustamisega nagu on ettevõtte esindaja ütlustest võimalik aru saada. Vaatlusel tuvastatud kõrvaldatud jäätmeid poleks kuidagi ilma ebamõistlike kulutusteta võimalik eraldada eelnevalt maaomaniku poolt hooldatud alalt. Veel vaatles KKI sama vaatlusprotokolliga teisel kinnistul aadressiga Pärnu linn Roostiku tn 8 (62501:042:0022) toimuvat. Tollel kinnistul toimub analoogne tegevus OÜ Pärnu Stividorid poolt juba pikemat aega, alates 2005ndast aastast ning sinna kõrvaldatakse täpselt sama koostisega jäätmeid (turba/puukoore/puidujäätmeid). Käesoleva väärteomenetluse raames sellel kinnistul toimuvat ei menetletud, kuna asjaolud toimuva kohta pole hetkel lõplikult selgunud. Sündmuskoha vaatluse käigus polnud KKI võimalik tuvastada menetlusdokumentides kirjeldatud rikkumise ajavahemikul (01.03.2008.a kuni 15.04.2008.a) kinnistule Kaubasadama tee T 2 (62501:042:0015) kõrvaldatud jäätmete koguseid ning kohtuväline menetleja küsis kõrvaldatud jäätmete kogused ettevõtte enda käest. Väärteo otsuse tegemisel polnud kõrvaldatud jäätmete täpne kogus ka primaarne, sest fakt jäätmete kõrvaldamise kohta leidis aset ja seda on ettevõte ka ise tunnistanud. Täpne kogus olnuks vajalik vaid saastetasu arvestuse puhul, mida aga hetkel ei rakendatud. Menetleja on seisukohal, et OÜ-l Pärnu Stividorid puudub igasugune õigus jäätmekäitluseks või kauba hoiustamiseks eelpool nimetatud kinnistul. Maa omanikuks on Pärnu linn. KKI küsis maaomanikult kirjalikult (kiri 25.06.2008.a nr Pä-6-11/347-1) taolise maakasutuse võimalikkuse kohta. Maaomaniku väitel pole OÜ-le Pärnu Stividorid kunagi antud õigust antud kinnistul tegutsemiseks, kuigi ettevõte on seda korduvalt soovinud oma tootmisjääkide kõrvaldamiseks nn heakorrastamise eesmärgil. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ning OÜ Pärnu Stividorid kaebus rahuldamata. 5
OÜ Pärnu Stividoridel jäätmeluba ei olnud. Keskkonnaministeeriumi Pärnumaa Keskkonnateenistuse juhataja 13.05.2008.a. teatise kohaselt OÜ Pärnu Stividorid ei ole nende poole pöördunud jäätmekäitlusalase tegevuse seadustamiseks ega andnud infot nende tegevuse käigus tekkinud jäätmekogustest. OÜ Pärnu Stividorid poolt ebaseaduslikku turba, puukoore, oksa ladustamist Pärnu linnale kuuluvale kinnistule tõendab ka Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja poolt 16.09.2008.a. kiri, mille kohaselt on OÜ Pärnu Stividorid korduvalt suuliselt avaldanud soovi oma tootmisjääke (puukoore ja puidujäätmete segu) anda Pärnu linnale haljasalade täitmiseks ja mullaviljakuse tõstmiseks. Kuna nende poolt pakutav materjal ei kõlba haljasalade korrastamiseks ega mullaviljakuse tõstmiseks, siis ei ole soovitud seda materjali kasutada. Samuti ei ole OÜ Pärnu Stividoridele antud kasutada ega sõlmitud kokkuleppeid tootmisjääkide ladustamiseks katastriüksustele tunnustega 62501:042:0014, 62501:042:0015 ja 62501:042:0022. Seega on kohus seisukohal, et OÜ-l Pärnu Stividorid puudub igasugune õigus jäätmekäitluseks või kauba hoiustamiseks eelpool nimetatud kinnistul. OÜ Pärnu Stividorid esindaja kinnitas, et kuna neil jäätmeid ei teki, siis ei saa olla tegemist jäätmetega jäätmeseaduse mõttes. Kohus nimetatud käsitlusega ei nõustu.
lg 1 kohaselt jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Lõike 2 kohaselt äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
lg 1 kohaselt jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. OÜ Pärnu Stividorid juhatuse liige kinnitas, et neil oli plaan ladustatud puukoor ja turvas küttematerjalina ära müüa, mida nad ka pärast Keskkonnainspektsiooni poolt menetluse alustamist tegid. Kohtu hinnangul on oma majandustegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete segu enda territooriumilt ära viimine, selle ladustamine võõrale territooriumile ilma vastava loata ja segu 0,2 ha suurusele territooriumile ühtlase kihina laiali lükkamine vaadeldav soovina hüljata jäätmete segu, mitte soovina see hiljem uuesti kokku korjata ja realiseerida. Asjaolu, et pärast menetluse alustamist jäätmete segu kokku korjati ja ära viidi ei näita, et rikkumist ei oleks toime pandud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Pärnu Linnavalitsuse haljastusspetsialisti K. Kõresaare` ütluste kohaselt 2008.a veebruaris tellis Pärnu Linnavalitsuse Majandusosakond kinnistule hooldustööd ning ala kaeti musta kompostmullaga ja tasandati, sest territoorium oli puitu, turvast ja muud prahti täis veetud. Töödega lõpuni ei jõutud, sest maa oli pehme ja masinad vajusid sisse. Töö jäigi pooleli, sest varsti oli territoorium jälle puitu ja turvast täis veetud. Kohus leiab, et OÜ Pärnu Stividorid väärteoasja menetlusotsuse tegemisel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses on jäädud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo piiridesse. Väärteoprotokollis on juriidilise isiku rikkumine kirjeldatud läbi füüsilise isiku, kes oli ja on hetkel juriidilise isiku juhatuse liige. Juriidilise isiku rikkumine on avatud antud väärteoasjas läbi juhatuse liikme M. Einmanni süü. M. Einmann on alates oktoobrist 2007.a. OÜ Pärnu Stividorid ainus juhatuse liige. M. Einmann kinnitas kohtuistungil, et ta teadis, et laadimisest ülejäävat puukoort, turvast ja puuoksi veetakse kõrvalasuvale territooriumile. Sellise suulise korralduse andis teine, enne oktoobrit 2007.a. temaga koos juhatuse liige olnud Peeter Volkov. Jäädes üksi juhatuse liikmena tegutsema ei andnud ta korraldust selle ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks. Alles peale keskkonnainspektsiooni poolt asjas menetluse alustamist andis ta suulise korralduse mitte enam kõrvalolevale linna kinnistule ülejääke ladustada. Kohtuistungil ülekuulatud vanemstividor Vaino Raspel kinnitas, et jääke veeti tema teadmisel kuid eelmise juhatuse liikme P. Volkovi korraldusel. Kohus leiab, et OÜ Pärnu Stividorid poolt toime pandud
jäätmete kõrvaldamises jäätmeloata, vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest juhatuse liige M. Einmann. Kohus ei nõustu kaebaja positsiooniga, justkui vastutaksid rikkumise toimepanemise eest kas endine juhatuse liige P. Volkov või vanemstividor V. Raspel. Äriühingust lahkunud juhatuse liige ei saa kuidagi vastutada äriühingu poolt toime pandud rikkumiste eest, mis on toime pandud pool aastat hiljem tema äriühingust lahkumist. Samuti ei saa vastutada vanemstividor, kuivõrd korralduse jäägid ladustada väljapoole äriühingu territooriumi andis juhatuse liige. Vanemstividori V. Raspeli töölepingust nähtub, et tööülesandeid annab ja täitmist kontrollib vahetult juhatuse liige. Alates oktoobrist 2007.a. oli ainuke juhatuse liige M. Einmann. Samuti nähtub töölepingust, et vanemstividori tööülesannete täitmise kohaks on OÜ Pärnu Stividorid poolt hallatavad territooriumid. Jäätmeid veeti aga väljapoole hallatavat territooriumi. Kohtuistungil M. Einmann kinnitas, et V. Raspelit ei ole karistatud selle eest, et linna territooriumile ladustati puukoort, turvast ja oksi. Tõendamist on leidnud M. Einmann`i 7
lg 2 p 1 järgi, samuti ei leidnud turba, puukoore, puidujäätmete kõrvaldamine aset nende tekkekohas vaid kinnistul, millel tegutsemiseks puudus OÜ-1 Pärnu Stividorid igasugune õigus. Kohtuväline menetleja ei ole tehtud otsuses lubamatult ületanud väärteoprotokolli ega selles sisalduva väärteokirjelduse piire. Väärteoprotokollis märgitakse vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 1 ära väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on järginud eelnimetatud sätet. Rikkumise toimumise aeg on piiritletud ajavahemikuga olla 01.03.2008.a kuni 15.04.2008.a, järgnevalt 16.04.2008.a käis kohtuväline menetleja sündmuskohta vaatlemas. Vaatlusega tuvastati ala orienteeruv suurus ning paiknemine. Kohus leiab, et OÜ Pärnu Stividorid poolt on väärteo toimepanemine tõendatud veel 16.04.2008.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabelitega. Kuivõrd kaebaja on
lg 2 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kohus on samuti seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja keskkonnaohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
lg 2 kohaselt karistatakse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. OÜ-d Pärnu Stividorid on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 15 000 krooni, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavate asjaoludena on kohtuvälise menetleja arvestanud karistuse määramisel oma teo tunnistamist ja seda, et käesolevaks hetkeks on ettevõte leidnud lahenduse tootmisjääkide realiseerimiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus menetluses ei 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.