) § 14 lg 1 alusel vastutab AS SLK teo eest, mille on toime pannud tema tegevdirektor ja juhatuse liige T. Rihvk juriidilise isiku huvides, mis seisneb selles, et keelatud aine tulekustutussüsteemist kõrvaldamata jätmisega hoitakse kokku ettevõtte rahalisi vahendeid. Antud tegevusetusega T. Rihvk`i poolt, sai otseselt või kaudselt varalist kasu juriidiline isik – AS SLK. 15.10.2008.a üldmenetluse otsusega nr Sa-7-10/08-01546 on määratud kohtuvälise menetleja poolt AS SLK eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest VÕKS § 141 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 25 000 krooni. Samuti on 17.09.2008.a koostatud KKI keskkonnakaitse juhtivinspektor A. Kirs`i poolt väärteoprotokoll nr 2
lg 2 järgi on süüteokooseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Kaitsja tahab tähelepanu juhtida asjaolule, et VÕKS § 141 lg 2 kehtestab karistuse tegevuse kui aktiivse käitumise eest, kuid kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteoprotokollis esitatud teokirjelduses teinud etteheite tegevusetuses.
lg-st 1 tulenevalt vastutab isik tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Tegevusetuse tagajärjena on kohtuväline menetleja esile toonud juriidilise isiku AS SLK poolt varalise kasu saamise, mis ei ole VÕKS § 141 lg 2 kirjeldatud tagajärg. VÕKS § 141 lg 2 ei ole tagajärjedelikt. Kohtuväline menetleja leiab teokirjelduses ekslikult, et AS SLK oleks EÜ määruse artikli 4.4v kohaselt pidanud 3
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. EÜ määruse art 4 p 6 kohaselt haloone sisaldavate toodete ja seadmete importimine ja turuleviimine keelatakse. Sealjuures on õigusvastasust välistava asjaoluna välja toodud, et kõnealune keeld ei kehti toodete ja seadmete suhtes, mille valmistamine enne EÜ määruse jõustumist on tõestatav. EÜ määrus jõustus Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamisele järgneval päeval 30.09.2000.a. Kaebaja on reisiparvlaevadel halooni 2042 sisaldava tulekustutussüsteemi ehitamise aja tõendamiseks esitanud laevade klassitunnistuste ja kinnistamisotsuste koopiad. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 tulenevalt tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust lähtuvalt leiab kaebaja, et kuivõrd AS SLK tegudes puuduvad VÕKS § 141 lg 2 sätestatud väärteo tunnused ning kohtuväline menetleja ei ole lõpetanud väärteomenetlusi väärteotunnuste puudumise tõttu, on menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust. Kohtuvälise menetleja vastused kaebustele KKI keskkonnakaitse juhtivinspektor A. Kirs`i oma 12.11.2008.a kirjalikes vastustes Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjades vastu võetud otsused muutmata ja AS SLK kaebused rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kuna Eesti liitus Euroopa Liiduga 01.05.2004.a ja sellest hetkest kohaldus EÜ määrus Eesti territooriumil, siis pidid haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid olema kõrvaldatud Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks, so 01.05.2004.a, ning need pidi taaskasutusele võtma EÜ määruse artikli 6 kohaselt. Sellest nõudest teeb erandi EÜ määruse lause esimene pool „Kui VII lisas loetletud kasutused välja arvata". AS SLK parvlaevad “Koguva” ja “Harilaid” ei kvalifitseeru EÜ määruse lisa VII loetelus toodud erandite alla, seega jääb AS SLK puhul kehtima lause teine pool „haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid kõrvaldatakse enne 31.12.2003.a ning haloonid võetakse taaskasutusele artikli 16 kohaselt.” Kuna AS SLK laienevas sõnastuses ei ole mõistet „kasutamine", siis ei ole vaja teokoosseisu määramiseks kasutamise mõistet EÜ määruse mõttes sisustada. Kuna VÕKS ei sätesta mõistet „kasutamine", siis lähtub KKI kasutamise mõiste sisustamisel Eestis kehtivatest seadustest. Asjaõigusseaduse § 68 lõige 1 sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, asutada ja käsutada. AS SLK on parvlaevade omanik ning kasutab seda oma ärilistel eesmärkidel. Parvlaevad peavad vastama esitatud nõuetele. Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 15 lg 2 alusel on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2003.a määrusega nr 41 „Laeva tehnilise ülevaatuse raamatu vorm". Sellest tulenevalt on laeva ülevaatuse läbimiseks vajalik tulekustutussüsteem. Nõuetele mittevastavat parvlaeva ei saaks AS SLK reisijateveoks kasutada. AS SLK parvlaevade nõuetele 4
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Menetleja on seisukohal, et kaebustes viidatud EÜ määruse art 4 p 6 ei ole antud väärteomenetlustes asjakohane, sest keelab haloone sisaldavate toodete ja seadmete importimise ja turuleviimise. Sellist käitumist ei ole AS SLK süüks pandud. Süüteokoosseis on täidetud, kuna AS SLK kasutas parvlaevadel osoonkihti kahandavaid aineid, mis VÕKS § 109 lg 1 alusel on keelatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et AS SLK tegudes esinevad väärteo tunnused, mistõttu menetleja ei ole lõpetanud väärteomenetlusi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsused nr Sa-7-10/08-01546 ja nr Sa-7-10/08-01549 muutmata ning AS SLK kaebused rahuldamata. Kohtuväline menetleja soovib kaebuste lahendamist kohtuistungil. 05.01.2009.a kohus määras ühendada väärteoasi nr 4-08-10538 [nr Sa-7-10/08-01546] ja väärteoasi 4-0810587 [nr Sa-7-10/08-01549] ühiseks menetlemiseks ning asja numbriks lugeda 4-08-10538. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja J. Reede jäi esitatud kaebuse juurde, so tühistada AS SLK suhtes koostatud väärteootsused ning lõpetada asjades menetlus. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal AS SLK on omanud ja omab ka praegu ohutuks meresõiduks vajalikke sertifikaate. Aastal 2004.a sõlmis riik AS SLK avaliku teenindamise lepingu. Riik leidis, et kõik laevad vastavad ohutusnõuetele. Aastal 2006.a riik sõlmis Väinamere liinid OÜ avaliku teeninduse lepingu, mida poleks saanud sõlmida, kui laevad ei oleks vastanud ohutusnõuetele. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja tõlgendab EÜ määrust ebaõiglaselt AS SLK suhtes. AS SLK ei ole kunagi vaidlustanud, et haloon esineb parvlaevade tulekustutussüsteemides, kuid kaitsja leiab, et puuduvad objektiivsed tunnused süükspandavas teos. Väärteoprotokollis heidetakse kaebajale ette tegevusetust. Tulekustutussüsteem on paigutatud 1979.a ja 1985.a. AS SLK ei ole juurde lisanud ega kasutanud halooni, Euroopa Liidus ei ole see kättesaadav, ning selle aine turustamine on keelatud. EÜ määruse eesmärk on kõrvaldada keelatud ained järk-järgult, haloonid eemaldatakse seadmete remontimise ajal või kui on muutunud kasutuskõlbmatuks. Seega ei võta AS SLK süüd omaks. Kaitsja märgib, et prahilepinguga koostoimes tõi AS SLK laevad turult ära 31.09.2006.a, siis lõppes leping. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja, so juriidilise isiku, süü antud väärtegude toimepanemises on tõendatud, väärteoasjades tehtud otsused on seaduslikud ning palus jätta otsused muutmata ja kaebus rahuldamata. Mainitud tulekustutussüsteem on AS SLK kasutusel ka praegu. EÜ määruse art 7 kohaselt on halooni kriitiline kasutamine lubatud ainult teatud tüüpi laevadel ja seadmetel, antud parvlaevu selles nimekirjas ei ole. Menetleja lähtus otsuste tegemisel EV-s kehtivast VÕKS-ist ning leiab, et AS SLK on toime pannud väärteod keelatud aine kasutamisega parvlaevadel “Koguva” ja “Harilaid”, millega on rikutud VÕKS § 109 lg 1 nõudeid. Mis puudutab laevakompanii prahilepingu sõlmimist Väinamere liinidega, siis Eestis on olemas Meresõiduohutuse seadus, seal on kirjas, kes on reeder, kes omab laeva ja kes peab vastutama laeva eest. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. 5
lg 2 järgi on süüteokooseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on menetluse läbi viimisel järgitud väärteomenetlusõigust ning kohus rikkumisi, mis oleksid käesolevas asjas väärteootsuste tühistamise aluseks, ei tuvastanud. Kuivõrd menetlusalune isik on VÕKS § 141 lg 2 sätestatud väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti leiab kohus, et arvestades rikkumiste iseloomu ja keskkonnaohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlused AS SLK suhtes lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega tuleb tuvastada, kas menetlusalune isik on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.
lg 1 kohaselt on süüteokoosseis
eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu tuvastamiseks on vaja tõendada selle objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsest küljest eeldab VÕKS § 141 lg 1 toodud rikkumine osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine kasutamist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et AS SLK kuuluvate reisiparvlaevade „Koguva“ ja „Harilaid“ tulekustutussüsteemid sisaldavad osoonikihti kahandavat ainet halooni 2402. Osoonikihti kahandavate ainete ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete tootmist, turustamist, kasutamist, kogumist, taasväärtustamist, sügavpuhastamist, hävitamist, sisse- ja väljavedu, tolliterritooriumil kasutamist ning aruannete esitamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2037/2000/EÜ osoonikihti kahandavate ainete kohta. EÜ määruse nr 2037/2000/EÜ artikli 4.4v kohaselt pidid kõik haloonsüsteemid, sh need, mis asuvad Eestile kuuluvatel sõiduvahenditel (laevadel, lennukitel jne) olema demonteeritud (kõrvaldatud) Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajaks, so 01.05.2004.a. EV kehtiva seadusandluse kohaselt peavad aga parvlaevad vastama esitatud nõuetele. MSOS § 15 lg 2 alusel on kinnitatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2003.a määrusega nr 41 „Laeva tehnilise ülevaatuse raamatu vorm". Sellest tulenevalt on laeva ülevaatuse läbimiseks vajalik muuhulgas tulekustutussüsteem. Nõuetele mittevastavat parvlaeva ei tohi reisijateveoks kasutada. Kohus nõustub KKI seisukohaga, et AS SLK antud juhul nimetatud nõudeid ei täitnud. Kuivõrd AS SLK kasutab parvlaevade nõuetele vastavuse tagamiseks osoonikihti kahandavat ainet halooni 2402 ning selline tegevus on VÕKS § 109 lg 1 alusel keelatud, siis kohus leiab, et AS SLK kuulub vastutusele võtmisele VÕKS § 141 lg 2 järgi. Kaitsja märgib, et prahilepinguga koostoimes tõi AS SLK laevad turult ära 31.09.2006.a, kui liinileping anti üle Väinamere Liinid OÜ-le. Seega langeb ära AS SLK vastutus antud väärteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et kaitsja seisukoht on ekslik. Reederile kuuluvad reisiparvlaevad olid kontrollimise ajal endiselt kasutusel. Meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 2 p 9 kohaselt on reeder ettevõtja, kes valdab laeva ja kasutab seda oma nimel ning on kantud vastavasse laevaregistrisse. Reisiparvlaevade „Koguva“ ja „Harilaid“ reederiks, e. omanikuks on AS Saaremaa Laevakompanii. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 annab omanikule täieliku õigusliku võimu asja üle. MSOS § 6 lg 2 sätestab, et reederi ja tema laeva meresõiduohutusalast auditeerimist korraldab Veeteede Amet ning selle edukalt läbinud reederile ja tema laevale väljastatakse sellekohased tunnistused. Kohtule on esitatud Veeteede Ameti poolt 31.07.2008.a. väljaantud “Vastavuse tunnistused” , mille kohaselt on reederi reisiparvlaevade “Koguva” ja “Harilaid” meresõiduohutuse korraldamise süsteem auditeeritud ja vastab Laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksi nõuetele. 6
lg 1 kohaselt hinnatakse tahtluse tuvastamisel isiku ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal. Seega on tahtluse hindamisel oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgede saabumisega seotud. Käesoleval juhul on tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Vastavalt
lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (Riigikohtu lahend nr 3-11-84-07). AS SLK on seega juriidiline abstraktsioon tegutsedes füüsiliste isikute kaudu, so käesolevas asjas AS SLK vastutab teo eest, mille on toime pannud tema tegevdirektor ja juhatuse liige T. Rihvk juriidilise isiku huvides. Antud juhul ei ole T. Rihvk eemaldanud AS SLK kuuluvate reisiparvlaevade „Koguva“ ja „Harilaid“ tulekustutussüsteemidest osoonikihti kahandavat ainet halooni 2402. Antud tegevusetusega T. Rihvk`i poolt hoitakse kokku ettevõtte rahalisi vahendeid, millest sai otseselt või kaudselt varalist kasu juriidiline isik – AS SLK. Antud juhul kaebaja eelmainitud juriidilise isiku juhtivtöötaja tööülesannet vaidlustanud ei ole.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Kuivõrd juriidilise isiku vastutus tuvastatakse füüsilise isiku teo kaudu, tuleb väärteomenetluses analüüsida nii füüsilise kui juriidilise isiku süüd.
AS SLK oli tegude toimepanemise ajal kantud äriregistrisse (ja on seda tänaseni), olles seega TsÜS § 26 lg 2 kohaselt õigusvõimeline ja
Juriidilise isiku süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. VÕKS § 143 lg 2 sätestab, et VÕKS §-s 141 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. Kuivõrd käesolevat väärteoasja menetles kohtuväliselt just Keskkonnainspektsioon, määras väärteo eest karistuse selleks pädev kohtuväline menetleja. Eelnevat kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et AS SLK poolt on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülise teod, mida kvalifitseeritakse VÕKS § 141 lg 2 alusel väärtegudena. Kohtuväline 7
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt VÕKS § 141 lg 2 karistatakse osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud toodete või ainete tootmise, turustamise või ebaseadusliku kasutamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Otsusega nr Sa-7-10/08-01546 on AS SLK karistatud kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 25 000 krooni ning otsusega nr Sa-7-10/08-01549 samuti 25 000 krooni. Karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning karistust raskendava asjaoluna on menetleja karistuse määramisel arvestanud omakasu. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmine peab toimuma kindlates materiaalõiguses ettenähtud õiguslikes piirides arvestades konkreetset süütegu ja selle toimepanija süüd. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut rahatrahvidega 25 000 krooni ulatuses, mis jääb VÕKS § 141 lg 2 ette nähtud sanktsiooni keskmisesse määra. Hinnates AS SLK poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt
Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja 15.10.2008.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsused nr Sa-7-10/08-01546 ja nr Sa-7-10/08-01549 põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteoasjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, on tuvastatud, et leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja selle teo on pannud toime menetlusalune isik, tema poolt toime pandud tegu on väärtegu ning see on kvalifitseeritud õigesti, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes eelnevast tuleb AS SLK poolt väärteoasja menetlemisel kantud kaitsjatasud jätta AS SLK kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Rubo Kikerpill kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.