← Eesti

4-08-11721/1

4-08-11721 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-11721 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 06.04.2009.a Väärteoasi Margus Türkson’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.11.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,035488 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Margus Türkson (isikukood 37011242746; elukoht: xxx; töökoht R K AS) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Margus Türkson kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri KKO liiklusmenetlustalituse esindaja J Paju RESOLUTSIOON Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 10.11.2008.a. otsus osaliselt, s.o. Liiklusseaduse § 74`22 lg 4 alusel Margus Türksonile mõistetud lisakaristuse osas ning jätta lisakaristus kohaldamata. Põhikaristuse osas, s.o. Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel mõistetud rahatrahv 3 000 krooni jätta muutmata. 2 Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15 päeva jooksul koostatakse otsus tervikuna ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
  2. 10.11.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2302,08,005488 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar M. Türkson’ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis M. Türkson 16.10.2008.a kell 13:55 Harjumaal Rae vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee 24 km., liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, sõites kiirusega 117+- 4 km/h. Oma tegevusega rikkus LE § 124 p 2 nõudeid.
  3. Kohtule esitatud kaebuses palub M. Türkson kohtuvälise menetleja otsuse tühistada. Kaebuse esitaja viitab Riigikohtu 04.11.2008.a lahendile nr 3-1-1-58-08, milles on leitud, et üle 100 km/h sõidukiiruse korral on lubatavaks kiirusmõõtja veaks +- 3 km/h. Tema väärteoprotokollis on veatäpsus +-4 km/h. Lisaks märgitakse väärteoprotokollis, et tema sõiduk paigutati valvega hoiukohta või politseiasutusse, mida aga ei juhtunud. Kohtuistungil M. Türkson, tutvunud kõigi väärteoasja materjalidega, mõõtevahendi Ultra Lyte tüübikinnitusega, mõõtevahendi taatlustunnistusega ja Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega mõõtja erialase pädevuse kohta, nõustus sellega, et kiiruse mõõtmine on olnud seaduslik ning kasutatud oli lubatud mõõtevahendit, kuid leidis, et talle mõistetud karistus on põhjendamatult range. Kui põhikaristus mõisteti sanktsiooni ülemmääras, ei olnud tema arvates põhjendatud enam lisakaristuse mõistmine, sest teda on varem vaid ühel korral kiiruse ületamise eest karistatud; 28.10.2003.a. otsuse täitis ta küll alles veebruaris 2008.a., kuid vahepealsetel aastatel ei ole olnud ühtegi kiiruse ületamist, kuigi aastas sõidab läbi ca 60 000 kilomeetrit. Juhiload on olulised talle oma tööülesannete täitmisel ning nendest ilmajäämine võib jätta ta töötuks. Kaebaja palus tühistada talle mõistetud lisakaristuse.
  4. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et M. Türksoni osas tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. M. Türkson ei kahetse oma käitumist, vaid püüab leida igasuguseid põhjendusi oma teo õigustamiseks. Kiiruse ületamine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liiklusalaseid üleastumisi ning karistus peab olema selline, mis mõjutaks süüdlast edaspidi mitte toime panema uusi süütegusid. Karistus ei pea olema süüdlasele mugav kanda ning M. Türksoni osas mõjutaks teda just lisakaristuse kohaldamine. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel on VTMS § 132 p 2, § 134, §
  5. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.