Obsah (6)

§ 211§ 205§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine arestiga Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-09-5239 Lahend väärteomenetluses Menetlus Lõun

) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused

1. Kohtutäituri avalduses Roman Gotsinile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Roman Gotsinile Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna
2. oktoobri 2007 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 210 trahviühikut arestiga 21 päeva; 1.2 Roman Gotsinile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata
3. aprill 2009 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas), Roman Gotsini tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev. Muud otsustused
4. Määruse koopia saata: 2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 süüdlasele Roman Gotsinile; 2.3 kohtutäiturile. Selgitused
5. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud
6. aprillil 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Roman Gotsinile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 210 trahviühikut, s. o 12 600 krooni. Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud
7. oktoobril 2008, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks. Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Süüdlane kaitsja osalemist täituri avalduse lahendamiseks ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et temal vastuväited avalduse rahuldamiseks puuduvad. Kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (

) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Vastavalt TMS § 200 lg-le 3 kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale TMS-s sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva; rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

§ 211

lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara. Süüdlasel on tasumata rahatrahv 210 trahviühikut, mis vastab 21-le arestipäevale. Põhjendatud on tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. Kohtul ei ole alust kahelda kohtutäituri poolt esitatud andmete usaldusväärsuses tasumata rahatrahvi ja tasumata jätmise asjaoludes. Süüdlane ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rahatrahvi asendamine arestiga on välistatud. Vastavalt

§ 205lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (

§ 205

lg 4).

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. 2 Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Kalev Kuningas Kohtunik 3