4-09-1894/13

Väärteoasi nr 4-09-1894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Viru Maakohus

1. märts 2009 Kohtla-Järve kohtumajas 4-09-1894 Eeva Levina Väärteoasi Peeter ANUŠEVI kaebus Ida Politseiprefektuuri 16.
2. 2009 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,08,002679, millega temale Liiklusseaduse § 74´ 26 alusel määrati rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, se.o 3.600 krooni . Kaebuse esitaja Peeter ANUŠEV , isikukood 36707120341 , elukoht xxx Kohtuväline menetleja politseiosakond Alvar OTTOKAR, Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Sekretär Tõlk Jane VÄLI Riina Palmi Juhindudes VTMS §-dest 132 p 1, 134, 135 kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida-Politseiprefektuuri 16.01.2009 otsus väärteoasjas nr 2402,08,002679, millega Peeter Anuševile mõisteti LS § 74`26 alusel rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses, see on 3 600 krooni. P. Anuševi kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.Kaebuse saab esitada vaid vandeadvokaadi vahendusel. . Asjaolud ja menetluse käik
3. detsembril 2008 peatas politseipatrull Sompa-Mäetaguse tee
4. kilomeetril sõiduauto xxx, reg xxx, mille roolis oli Peeter Anušev. Kinnipidamise põhjuseks oli asjaolu, et politseitöötajate väite kohaselt ei peatunud auto raudteeülesõitu tähistava märgi 222 ( peatu ja anna teed ) ees. Kontrollimisel ei olnud P.Anuševil esitada sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti ( volikirja ). Väärteoprotokolli kohaselt rikkus P.Anušev Liikluseeskirja § 70 p 4 ja 174 nõudeid mis moodustavad vastavalt Liiklusseaduse §-dele 74`26 j 74`35 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu. 1 Vastavalt väärteoasjas nr 2402,08,002679 tehtud otsusele 16.01.2009 lähtuti KarS § 56 lg ja 63 lg 1 ning mõisteti karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku, s.o. 3 600 krooni ulatuses. Peeter Anušev oma kaebuses palub tühistada tehtud otsus, sest leiab, et tema Liikluseeskirju rikkunud ei ole. Tema juhtis autot oma hea sõbra Sxxx Zxxx palvel, kes ise oli alkoholijoobes ning istus kõrvalistmel. Ta on ka varem seda auto juhtinud ning tal oli volitus autoomaniku FxxxMxxx käest. Kas auto oli juba S.Zubari poolt ära ostetud või mitte, seda ta momendil ei teadnud. Politseiametniku nõudel tal kohe ei olnud vastavaiddokumente esitada, sest ei leidnud neid autost üles. Hiljem neid enam vastu ei võetud, kui S.Zxxx püüdis neid esitada. Ta ei rikkunud ka peatumismärgi nr 222 nõudeid, sest ta peatus märgi ees ning on veendunud, et kohast, kus politsei seisis ,ei olnud võimalik üldse raudteeülesõidukohta jälgida. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus kuulas ära mõlema poole tunnistajad, xxxi Zxxx ja Jxxx Gxxx P.Anuševi poolt ning politseitöötaja Rainer Väli kohtuvälise menetleja poolt ning jõudis veendumusele, et otsus tuleb jätta muutmata ning P.Anuševi kaebus rahuldamata. Kohus leiab olevat tõendatud fakti, et politseitöötaja nõudel P.Anuševil ei olnud koheselt esitada auto kasutusõigust kinnitavaid dokumente. Fakt, et tegelikult dokumendid ( volikiri, auto ostu-müügi leping ) olid olemas, ei välista karistuse mõistmist, sest dokumendid esitatakse koheselt auto peatumisel ja politseitöötaja nõudmise peale. Ei ole kinnitust leidnud S.Zxxx väide, et tema leidis autost dokumendid ning käis neid pakkumas protokolli vormistavale politseitöötajale. R.Väli sõnade kohaselt käis alkoholijoobes S.Zxxxküll nende auto juures, kuid pakkus rääkimiseks oma mobiiltelefoni kuid auto kasutusõigust tõendavaid dokumente ei toonud. Jxxx Gxxx autos kaasa ei sõitnud, seega dokumentide õigeaegse esitamise kohta kohta midagi öelda ei saa. Dokumentide puudumise kontrollimise momendil loeb kohus tõendatuks nii P.Anuševi enda ütlustega, et dokumendid olid tõepoolest momendil kohas, kus tema ei teadnud neid asuvat, samuti R.Väli ütlustega, et dokumente ei olnud ning protokolli vormistamise ajal keegi neid ka ei püüdnud esitada. P.Anuševi väide, et kohast , kus politsei seisis ja raudteeülesõidukohta jälgis, ei saanudki midagi näha, ei ole tema poolt veenvalt tõendatud. Nii kohtuväline menetleja A.Ottokar kui tunnistaja R.Väli kinnitasid, et kontrolli eesmärgiks oligi jälgida raudteeülesõidukohal liikluseeskirjade täitmist. Tunnistaja J.Gxxx on fotografeerinud politseiauto asukohta ning mõõtnud kaugust raudteeülesõidukohani, mis on ca 400 meetrit. Need andmed vastavad tegelikkusele ning kohtuväline menetleja ja tunnistaja R.Väli kinnitavad neid andmeid. Samuti kinnitavad ka seda, et ilm oli selge ning nähtavus hea ning raudteeülesõidukohta ületavad masinad olid näha küljetsi. Tunistaja R.Vxxx kinnitab, et auto, mida juhtis P.Anušev, küll pidurdas, kuid seisma ei jäänud. Auto külg, mis kogu aeg liikus, oli neile selgesti näha. Tunnistaja S.Zxxxi ütlusi , kes oli autos kaasreisijana, ei saa tõestena võtta, sest ta oli alkoholijoobes, mida kahtluse alla ei ole seatud, seega ei võinud tegelikkusele vastavalt tajuda tehiolusid. Samuti on ta auto omanik ning P.Anuševi hea sõber, kes püüab anda ütlusi hea tuttava kasuks. 2 Tunnistaja J.Gxxx teab situatsiooni vaid elukaaslase ütluste alusel ning otseseks tunnistajaks olla ei saa. Ülaltoodu alusel ei ole alust väärteoasjas nr 2402,08,002679 tehtud otsuse tühistamiseks . Kohtunik Eeva Levina 3