TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Asja number Kohtulahend Menetlus Avaldaja Avalduse ese Määruse tegija S

§ 114

p 3 ja 5 – 25 lg 1 ja 2 ja § 418 lg 1 järgi kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Kaupo Saarva aegumise kohaldamine täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Kaupo Saarva (isikukood 38511096011; asukoht Tartu Vangla) Kohtute Raamatupidamiskeskus Rita Lohu RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Kohtu otsustus

1. Jätta rahuldamata Kaupo Saarva avaldus Viljandi Maakohtu
2. märtsi 2005 otsuse nr 1-28804 täitmise aegunuks tunnistamiseks Kaupo Saarvalt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused
3. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile. Selgitused kohtumäärusele
4. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Kaupo Saarva on süüdi mõistetud Viljandi Maakohtu
6. märtsi 2005 otsusega (asi nr 1-288-04) ja karistatud karistusseadustiku (

) § 114 p 3 ja 5 – 25 lg 1 ja 2 ning § 418 lg 1 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Süüdimõistetu viibib vangistuses. Kriminaalmenetluse kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Kaupo Saarva on esitanud

1. märtsil 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata menetluskuludes 60 630.90 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas nr 1-288-04 menetluskulude osas on tehtud 31.10.
2. Sundraha, kohtukulude ja kaitsjatasu osas on nõue täielikult rahuldamata, nõude jääk 60 630.90 krooni.
3. Kohtu põhjendused 2.
4. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. 2.
5. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva otsuse täitmise aegumine.

§ 82

lg 1 p 1 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud viis aastat. TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)

§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda (

§ 82lg 2).

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kaupo Saarva on Viljandi Maakohtu 07. märtsi 2005 otsusega nr 1-288-04 süüdi mõistetud (

) § 114 p 3 ja 5 – 25 lg 1 ja 2 ning § 418 lg 1 järgi, s. o I astme kuriteos. Vastavalt

§ 82lg 1 p-le 1 aegub I astme kuritegu 5 aastaga.

Kriminaalmenetluse kulude kohta kehtib samasugune aegumise tähtaeg. Süüdimõistetu taotlus kriminaalmenetluse kulude ja sundraha aegunuks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. 2.

1. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
2. peatüki §-des 383 –
3. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik 2 3