Väärteoasi nr.4-09-2757 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Vaidlustatud lahend 18.03.2009.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Julia Vernikova Jõelähtme Vallavalitsuse 16.12.2008.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 15-1/107, Kaebuse esitanud isik Menetluse liik Kairi Kriiska, isikukood: 47707160306, elukoht: xxx Kirjalik menetlus LÕPPOSA Rahuldada Kairi Kriiska kaebus ja tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 16.12.2008.a Kairi Kriiska suhtes tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 15-1/107 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaamisest. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati Kairi Kriiskat Ehitusseaduse § 69 lg 1 lg 1 alusel ehitise omavolilise ehitamise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 4800 krooni. Otsuse kohaselt on Jõelähtme valla ehitusjärelevalve tuvastanud, et Jõelähtme vallas Xxx külas asuval Xxx kinnistul on elamule paigaldatud puitfassaad ja plekkkatus, uued aknad, ehitatud rõdu ja terrass, omamata selleks nõutavat ehitusluba. Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Elamu renoveerimiseks on ehitusluba nõutav. Kairi Kriiska esitas kohtule kaebuse, milles taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist. 2 KAEBUSE SISU Kairi Kriiska põhistab oma kaebust sellega, et Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 1 kohaldamine ei ole õiguspärane. Renoveerimist kui mõistet ei ole Ehitusseaduse § 2 lg-s 6 nimetatud kui ehitustegevust. Seega ei ole väärteo lühikirjelduses tuvastatud tegevused kvalifitseeritavad ehitamisena Ehitusseaduse mõttes. Palub asja arutada kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja Jõelähtme Vallavalitsus oma kirjalikus vastuses leiab, et Vastavalt Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 3 ehitamine on muuhulgas ka ehituse rekonstrueerimine, ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine (Ehitusseaduse § 2 lg 8). Väärteo kirjelduses kasutatud sõna renoveerimist tuleb käsitleda sõna rekonstrueerimisena, asjaolu, et elamu rekonstrueeriti, tuleneb samuti K.Kriiska seletusest – muudeti ehitise piirdekonstruktsioone, ehitati rõdu ja terrass). Kuivõrd K.Kriiska muutis ehitise piirdekonstruktsioone ja ehitas rõdu ja terrassi, siis oleks ta pidanud enne ehitamise alustamist tagama ehitusloa olemasolu, vastasel juhul on selline tegevus seadusvastane. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Samuti palub lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja seda järgmistel põhjustel.
- Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust üksnes juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi. Sellest tulenevalt peab kohtuväline menetleja enne kiirmenetluse kohaldamist veenduma, et kõik väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja täitma ka VTMS § 55 lg 1 p 1-3 sätestatud tingimusi, sh selgitama menetlusalusele isikule õigusi ja kohustusi, võimaldama anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning küsima tema nõusolekut kiirmenetluse kohaldamise võimalikkuse kohta. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tegi kohtuväline menetleja kiirmenetluse otsuse 16.detsembril 2008.a. Kuna otsuse teisel lehel on märgitud kuupäevaks samuti 11.02.2009.a., siis kohus eeldab 2 varianti: esiteks, kohtuväline menetleja kirjutas otsust katkematult ca kahe kuu jooksul ja, teiseks, hakkas otsust kirjutama 18.12.2008.a. ning täiendas seda 11.02.2009.a. ja andis menetlusalusele isikule kätte vahetult pärast tema ülekuulamist. Kuid iga variandi puhul on kohtuväline menetleja kohaldanud kiirmenetlust VTMS § 55 lg 1 sätteid rikkudes. Kairi Kriiska on andnud ütlusi väärteo toimepanemise kohta 11.02.2009.a. ning Kairi Kriiska ütlustest alles selgub, millised muudatused maja renoveerimisel teostati, sellel baseerub ka kohtuvälise menetleja otsus. Kuivõrd väärteoasja materjalides puuduvad andmed, et Kairi Kriiska oleks kutsutud kohtuvälise menetleja juurde enne kiirmenetluse otsuse tegemist, s.o. enne 16.12.2008.a., ning et ta oleks väärteo toimepanemise kohta andnud veel ütlusi, siis järeldab kohus, et kiirmenetluse otsuses olemasolev Kairi Kriiska nõusolek kiirmenetluse kohaldamisega on talt võetud samal päeval, mil ta andis ütlusi, s.o. 11.02.2009.a. Samuti VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused said talle selgitatud 11.02.2009.a.
- VTMS § 157 lg 1 p 6 kohaselt peab kiirmenetluse otsuses sisalduma väärteo toimepanemise aeg ja koht. Vastavalt sellele on arutatavas kiirmenetluse otsuses märgitud järgmine: Jõelähtme 3 vallavalitsuse ehitusjärelevalve on 06.oktoobril 2008.a. fikseeritud ebaseadusliku ehitise Jõelähtme vallas, Xxx külas, Xxx kinnistul. Kohus juhib tähelepanu sellele, et väärteo toimepanemise tagajärje fikseerimine ei ole samastatav väärteo toimepanemise ajaga. Ehitamine, sh ka Ehitusseaduse § 69 lg 1 ettenähtud ehitise omavoliline ehitamine, eeldab oma sisult pikaajalist tegevust ning seda samuti kinnitavad Kaire Kriiska ütlused, kus ta üksikasjalikult kirjeldab, et katus vahetati 2003 aastal, vooder, aknad, uksed – 2007-2008, samal ajal ehitati juurde rõdu ja terrass. Seega, lähtudes üksnes juba menetlusaluse isiku ütlustest, oleks kohtuväline menetleja võinud täita VTMS § 57 lg 1 p 6 nõudeid.
- Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ja korduvalt väljendatud Riigikohtu seisukohtadele on väärteo otsuses kajastatud väärteo lühikirjeldus võrreldav süüdistusaktis sisalduva süüdistuse sisuga. Sellest tulenevalt peab väärteo lühikirjeldus olema niivõrd konkreetne, selge ja arusaadav, et menetlusalune isik saaks ennast kaitsta. Arutatava kiirmenetluse otsuse väärteo lühikirjelduses piirdub kohtuväline menetleja vaid konstateeringuga, et elamule on paigaldatud puitfassaad ja plekkkatus, uues aknad, uksed, ehitatud rõdu ja terrass….ning väärteo lühikirjelduse sisust ei nähtu, millist seost on sellega menetlusalusel isikul. Kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei võimalda kohtul saata asja kohtuvälisele menetlejale uueks arutamiseks, tuleb kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsust tühistades lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus juhindub VTMS § 132 p 3, § 120 lg 1, § 109, § 110, §
- Julia Vernikova Kohtunik