lg 1 alusel kohaldada aegumist Eiko Lill`e suhtes algatatud täitemenetlustes täiteasjades nr 140/2003/2227; 140/2001/1459; 140/2002/4721; 140/2002/4723; 140/2002/4722; 140/2002/4714 ning 140/2002/
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud (enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsioonis 1 aasta) 18 kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 2 VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1, 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest või ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t. pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsiooni § 803 ning kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Kohtutäitur enda vastuses on tõendanud, et Eiko Lill`e avalduse aluseks olevad täitemenetlused on kohtutäituri menetluses. Kohtutäitur leiab, et sundtäitmise aegumine on seotud täitemenetluste algatamisega ning viitab Riigikohtu lahendile 18.05.2006.a. nr 3-3-111-06. Kohtutäitur leiab, et E.Lill`e avalduses toodud täitemenetlused ei ole aegunud, kuna täitemenetlused on algatatud tähtaegselt ning E.Lill on teadlik tema suhtes toimuvatest menetlustest. Kohus ei nõustu kohtutäitur Kairi Laiõun`a seisukohaga ning tuginemine Riigikohtu 18.05.2006.a. otsusele nr 3-3-1-11-06 ei ole antud juhul asjakohane. Riigikohus on oma 18.05.2006.a. otsuses nr 3-3-1-11-06 käsitlenud maksuvõla intressinõude sundtäitmise aegumist. Maksuvõla intressinõude näol ei ole tegemist karistusega nagu seda on isikule väärteootsusega määratud rahatrahv. Samuti on eelnimetatud riigikohtu lahendis väljendatud selgesõnaliselt, et Riigikohus tõlgendab MKS § 132 lg-t 2 selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb alustada sundtäitmist. Seega kehtib nimetatud tõlgendus vaid MKS § 132 lg 2 sätestatu kohta, mitte ei laiene automaatselt ka väärteootsuste sundtäitmisele. Täitemenetluse seaduse eelnõu seletuskirjas on seadusandja väljendanud seisukohta, et kohtutäitur peab sundtäitmisest kõrvalehoidumise pinnal tekkinud vaidluse korral suutma tõendada, et võlgnik hoiab karistuse tasumisest kõrvale. Kohtutäitur seda tõendanud ei ole, samuti ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, et Eiko Lill oleks sundtäitmisest kõrvale hoidunud, samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 82 lg 2 sätestatud alused aegumise peatumise kohaldamiseks. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 3 Kohtutäitur viitab asjaolule, et õigeaegselt algatatud täitemenetluste läbiviimise aeg ei olnud piiratud ning ka kehtiva karistusseadustiku ning selle rakendusseaduse eelnõu seletuskirjas pole mainitud, et karistusseadustiku vastuvõtmisega muutuksid oluliselt rahatrahvide sundtäitmise põhimõtted ning seega leiab, et sundtäitmise aegumine on seotud täitemenetluste algatamisega. Seda põhimõtet on aga muutnud Riigikohus oma 02.10.2008.a. lahendiga 3-1-1-51-08, millise punktis 8.1 on märkinud, et VTMS § 203 lg 5;
S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja
S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes EV Riigikohtu 02.10.2008.a. lahendile nr 3-1-1-51-08, samuti järgides
S § 82 lg 1 p 3 sätteid, leiab kohus, et Eiko Lill`e suhtes algatatud täitemenetlustes täiteasjades nr 140/2003/2227; 140/2001/1459; 140/2002/4721; 140/2002/4723; 140/2002/4722; 140/2002/4714 ning 140/2002/4724 tuleb kohaldada aegumist. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 17. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.